Teema: Kooselu ihne kaaslasega

#3658931:

Selge see, et pered, kus pereisa kööki ei tule või teda sinna ei lubata, on laual üks valik sööki ja kui ei meeldi, siis nälgi. Ja sööki on ka loetud napp täpne kogus.

Seega kui peaksid soovima lisa kanakintsu või saiaviilu, siis vaaatab ema sind suurte kurbade silmadega kõhnunud näos. Ja küsib kurvalt nagu siin mõni kägu: “Nagu päriselt teeb keegi süüa varuga, nii, et näljasemad saaksid juurde võtta?” “Päriselt nagu teete kamba peale mitu sorti salatit, et igaüks saaks süüa, mida saadaolevat eelistab?”.

Sa utreerid. Kasvatuslikud põhimõtted ei võrdu vaesuse tõttu tehtud kompromissidega. Isegi see, kui mehel või lastel “käed tagumikust välja kasvavad” ei tähenda, et sööki peaks mingi napp potitäis olema.

Sinu kirjeldatud viisil üles kasvanud lapsed on vist esimesed, kes kriisiolukorras nälga surevad. Või mis kriisiolukorras, kaitseväes või spordilaagriski juba. Luurele sellisega vist minna ei saakski, kukub toidu peale pirtsutama ja tühja kõhuga pole kellestki enam millekski asja.

#3658931:

#3658610:

Et muidu kanakints meeldib, aga sa tahad seda süüa teisipäeval, esmaspäeval oleks see aga enda sundimine?

Jah. Kas sul pole siis kunagi nii, et kooki näiteks ei mahuks tükikestki, aga näiteks karrit võtaks küll ühe kausikese? Inimesed meie perekonnas tahavad toituda vaheldusrikkalt ja kuni vaesust enam/veel pole, siis miks peaks täna suruma alla kanakintsu, kui tahaks hoopis lammast. Loomulik ju, et siis ta sööb/teeb/saab täna lammast ja kana siis, kui tahab.

Ega me kuskil haiglas ole, et valikuteta menüü visatakse ette ja siis kõik söövad sama sööki kindlaksmääratud ja samasuguses koguses, olenemata sellest, mida tahaks ja kui palju tahaks. Nagu öeldud, see toimib muidugi ainult siis, kui peres iga pisavas vanuses inimee on valmis panustama mingilgi määral söögitegemisse.

Selge see, et pered, kus pereisa kööki ei tule või teda sinna ei lubata, on laual üks valik sööki ja kui ei meeldi, siis nälgi. Ja sööki on ka loetud napp täpne kogus.

Seega kui peaksid soovima lisa kanakintsu või saiaviilu, siis vaaatab ema sind suurte kurbade silmadega kõhnunud näos. Ja küsib kurvalt nagu siin mõni kägu: “Nagu päriselt teeb keegi süüa varuga, nii, et näljasemad saaksid juurde võtta?” “Päriselt nagu teete kamba peale mitu sorti salatit, et igaüks saaks süüa, mida saadaolevat eelistab?”.

Seda ma nimetan virelemiseks ja seda sai ikka väga kaua tehtud. Õnneks enam ei pea, võibolla kunagi jälle.

Me küll ei aruta ainult nädalamenüüd vaid ka homset menüüd peaaegu alati. Siis teada, mida peab juurde ostma, mis kapist sulama võtta, mis täna vaja homseks ette valmistada, mida peenralt tuua, kas minna ja pool tundi vaadata metsa alt seeni vms. Üldiselt võib ju inimene aimata, kas ta homme tahaks pigem heeringa-kodujuustu kastet keedukartuliga või pikkpoissi ahjujuurviljadega. Pole probleemi olnud.

Sa räägid ju endale vastu. Jah, muidugi mul on nii olnud, et kooki ei enam ei mahuks, aga soolast võtaks veel või vastupidi. Aga see selgub ju alles konkreetsel hetkel, mitte nädalamenüü või homse päevamenüü arutamise ajal. Seega sellest pole suurt kasu, kui kõik pereliikmed oma homse päeva söögisoovid ette aimavad, nad peavad siis ju seda ka aimama, kas neile just homme mahub 5 tükki kooki või sooviksid hoopis topeltportsu (enda valitud) soolast toitu.

Kui palju te seda sööki siis valmis teete, kui teil on 5 last? Need peavad olema metsikud kogused, et oleks esiteks neid erinevaid valikuid ja teiseks veel võimalus võtta kõiki asju juurde. Siis lihtsalt peab väga palju sööki üle jääma ju. Ja kui kõik tahavad süüa just seda, mida nad tahavad, mis te ülejääkidega teete? Sellise a la carte toitlustamisega lihtsalt peab kaasnema metsik toidu äraviskamine.

See tundub mulle lihtsalt ilmselge liialdusena. Või siis te ei tegelegi mitte millegi muuga kui söögi orgunnimisega. Mul ei ole köögis pliidil nii palju aukegi, et samaaegselt saaks seal olla potid kartuli, riisi ja tatraga ja pannid 3 erineva lihaga. Aga võib-olla te siis ei teegi muud, eriti kui sa ise ütled, et iga päev käite poes ja vajadusel ka seenel. Oled sa kindel, et teil tegelikult restoran pole? ????

#3659170:

#3658922:

#3658610:

et kas keegi tõesti teeb perele õhtusöögiks nii palju kanakintse, et kõik saaksid võtta nii palju kui soovivad, olgu see siis 1 tükk või 5 tükki.

<p style=”text-align: left;”>See ütleja olin mina. Jah, muidugi me teeme nii palju kanakintse, palju keegi soovib. Suu peas ju, kõik suudavad paar tundi ette öelda, kas letti läheb 2 või 4 kanakintsu. Või tahb üldse kama ja kiluvõileiba. Mitte ei anta peres igaühele võrdselt kolm kartulit ja ühe kanakintsu ja ei öelda “söö või sure”.

Suured verivorstipakid saab lahti lõigata ja, ausõna, kõiki 12 verivorsti ei pea ühel päeval ära valmistama, kuni “kõlblik kuni” veel kaugel on ????

Mina rääkisin igaks juhuks kõigile mitmekordsete portsjonite valmistamisest, mitte sellest, et ma tean, et söödaks 2 kanakintsu, aga teen ikkagi ühe.

Verivorsti saab tõesti nii teha, et ei tee ühe päevaga tervet pakki ära, sest verivorst on poolfabrikaat, aga sinu toodud teisi näiteid nagu lammas ja veisekeel jms värske tooraine niimoodi ei säili.

Muidugi säilib nii lammas kui ka vesiekeel. Üks keedetud veisekeel süüakse 2 päevaga ära meil niikuinii. Ja lambaliha. Külmutuskapis mitu-mitu päeva. Me ostame talumehelt.

#3659149:

#3658821:

Teiseks annab mehega koosveedetud aeg aimu ka sellest, kuidas ta võiks käituda pereelus ja lastega. Kui juba tühine Pärnusse sõit, veepudel ja saiake on liiga kallid, siis mida teeb ihne mees siis, kui on saadud lapsed? Laste peale kulub ju väga palju raha ja enamik neist kuludest (mänguasjad, trennid, lõbustused, maiustused, sünnipäevad jne.) on ihne mehe meelest mõttetud. Sellise mehe ja isaga kooselu on paras põrgu. Mina soovitaks ihnetel meestel küll vallaliseks ja lastetuks jääda. See on kindlaim viis raha kokku hoida.

No ja samas võib olla ka vastupidi – lahtise käega mees kulutab ka pereisana kogu raha tühja-tähja peale ära ja lapsele talvesaabaste ostmiseks peab SMS-laenu võtma. Pole ka teab mis unistuste mees ja isa.

Ja veelkord: kui inimene pole nõus väärtusetute asjade eest üle maksma, ei tähenda, et ta pole nõus korraliku asja eest korralikult maksma.

Nojah, kui armastatud naine ja tema õnnelikuks tegemine on väärtusetu asi, siis küll.

Võibolla sõit Pärnusse on tõesti väärtusetu ja kui mees pakub selle asemel näiteks korralikku ja kvaliteetset reisi Veneetsiasse või Pariisi, siis ilmselt ei hakka ta ka lapse talvesaabaste osas koonerdama.

Elu aga on näidanud, et kes on ihne väikestes asjades, on väga ihne suurtes asjades.

#3659192:

#3659170:

#3658922:

#3658610:

et kas keegi tõesti teeb perele õhtusöögiks nii palju kanakintse, et kõik saaksid võtta nii palju kui soovivad, olgu see siis 1 tükk või 5 tükki.

<p style=”text-align: left;”>See ütleja olin mina. Jah, muidugi me teeme nii palju kanakintse, palju keegi soovib. Suu peas ju, kõik suudavad paar tundi ette öelda, kas letti läheb 2 või 4 kanakintsu. Või tahb üldse kama ja kiluvõileiba. Mitte ei anta peres igaühele võrdselt kolm kartulit ja ühe kanakintsu ja ei öelda “söö või sure”.

Suured verivorstipakid saab lahti lõigata ja, ausõna, kõiki 12 verivorsti ei pea ühel päeval ära valmistama, kuni “kõlblik kuni” veel kaugel on ????

Mina rääkisin igaks juhuks kõigile mitmekordsete portsjonite valmistamisest, mitte sellest, et ma tean, et söödaks 2 kanakintsu, aga teen ikkagi ühe.

Verivorsti saab tõesti nii teha, et ei tee ühe päevaga tervet pakki ära, sest verivorst on poolfabrikaat, aga sinu toodud teisi näiteid nagu lammas ja veisekeel jms värske tooraine niimoodi ei säili.

Muidugi säilib nii lammas kui ka vesiekeel. Üks keedetud veisekeel süüakse 2 päevaga ära meil niikuinii. Ja lambaliha. Külmutuskapis mitu-mitu päeva. Me ostame talumehelt.

No siis tegelikult sa ju ikka liialdasid, kui ütlesid, et kõik söövad iga päev seda, mida ainult tahavad. Kui eilsest on veisekeelt, siis süüakse seda sellepärast, et seda on kapis.

#3659206:

#3659149:

#3658821:

Teiseks annab mehega koosveedetud aeg aimu ka sellest, kuidas ta võiks käituda pereelus ja lastega. Kui juba tühine Pärnusse sõit, veepudel ja saiake on liiga kallid, siis mida teeb ihne mees siis, kui on saadud lapsed? Laste peale kulub ju väga palju raha ja enamik neist kuludest (mänguasjad, trennid, lõbustused, maiustused, sünnipäevad jne.) on ihne mehe meelest mõttetud. Sellise mehe ja isaga kooselu on paras põrgu. Mina soovitaks ihnetel meestel küll vallaliseks ja lastetuks jääda. See on kindlaim viis raha kokku hoida.

No ja samas võib olla ka vastupidi – lahtise käega mees kulutab ka pereisana kogu raha tühja-tähja peale ära ja lapsele talvesaabaste ostmiseks peab SMS-laenu võtma. Pole ka teab mis unistuste mees ja isa.

Ja veelkord: kui inimene pole nõus väärtusetute asjade eest üle maksma, ei tähenda, et ta pole nõus korraliku asja eest korralikult maksma.

Nojah, kui armastatud naine ja tema õnnelikuks tegemine on väärtusetu asi, siis küll.

Võibolla sõit Pärnusse on tõesti väärtusetu ja kui mees pakub selle asemel näiteks korralikku ja kvaliteetset reisi Veneetsiasse või Pariisi, siis ilmselt ei hakka ta ka lapse talvesaabaste osas koonerdama.

Elu aga on näidanud, et kes on ihne väikestes asjades, on väga ihne suurtes asjades.

ei pruugi, mina võin küll pisiasjades koonerdada, kogun taarat, pigistan silmad punnis viimase tiba hambapastat tuubist välja, uurin pikalt, kust odavamalt deodoranti saab, samas võin emotsiooni ajel auto või reisi või mõne luksusasja osta ja nurka seisma jätta

#3659263:

#3659206:

#3659149:

#3658821:

Teiseks annab mehega koosveedetud aeg aimu ka sellest, kuidas ta võiks käituda pereelus ja lastega. Kui juba tühine Pärnusse sõit, veepudel ja saiake on liiga kallid, siis mida teeb ihne mees siis, kui on saadud lapsed? Laste peale kulub ju väga palju raha ja enamik neist kuludest (mänguasjad, trennid, lõbustused, maiustused, sünnipäevad jne.) on ihne mehe meelest mõttetud. Sellise mehe ja isaga kooselu on paras põrgu. Mina soovitaks ihnetel meestel küll vallaliseks ja lastetuks jääda. See on kindlaim viis raha kokku hoida.

No ja samas võib olla ka vastupidi – lahtise käega mees kulutab ka pereisana kogu raha tühja-tähja peale ära ja lapsele talvesaabaste ostmiseks peab SMS-laenu võtma. Pole ka teab mis unistuste mees ja isa.

Ja veelkord: kui inimene pole nõus väärtusetute asjade eest üle maksma, ei tähenda, et ta pole nõus korraliku asja eest korralikult maksma.

Nojah, kui armastatud naine ja tema õnnelikuks tegemine on väärtusetu asi, siis küll.

Võibolla sõit Pärnusse on tõesti väärtusetu ja kui mees pakub selle asemel näiteks korralikku ja kvaliteetset reisi Veneetsiasse või Pariisi, siis ilmselt ei hakka ta ka lapse talvesaabaste osas koonerdama.

Elu aga on näidanud, et kes on ihne väikestes asjades, on väga ihne suurtes asjades.

ei pruugi, mina võin küll pisiasjades koonerdada, kogun taarat, pigistan silmad punnis viimase tiba hambapastat tuubist välja, uurin pikalt, kust odavamalt deodoranti saab, samas võin emotsiooni ajel auto või reisi või mõne luksusasja osta ja nurka seisma jätta

Taara kogumine ja hambapasta lõpuni ära kasutamine ei ole minu silmis üldse koonerdamine, vaid mitteraiskav käitumine. Oi, kuidas mind ajab närvi, et mu mees pigistab hambapastatuubi keskelt terve peoga ja et tema jaoks on tuub tühi, kui niimoodi rusikaga pigistades sealt rohkem midagi ei tule. Tegelikult on tuub pooltäis ja saan seda veel 1-2 kuud vabalt kasutada.

#3657653:

#3657584:

Tal on need küll ka alati puhtad (kuigi valgendaja- ja värviplekkidega) ning sugugi mitte auklikud, vaid paigatud. Minu jaoks parim mees, andekas, tark ja osav.

Päriselt? Keegi käib tänapäeval nii riides? Paigatud ja plekilised riided seljas? Ei tunne ise küll ühtki sellist inimest, kes nii riides käib. Äkki ostate kaltsukast siis midagi, ei kulu väga raha, aga vähemalt pole paigatud ja plekilised riided seljas.

Ma juba ütlesin, et asi pole rahapuuduses vaid prioriteetides. Kas sellest on keeruline aru saada? Minu arust on nii, et kui inimene tahab käia värviplekiste (ent puhaste) riietega, siis on see tema asi, minu point oli, et ma sellepärast oma meest ei häbene küll, nagu üks eelkirjutaja oma meest häbeneb.

#3659212:

Meil oli ka nii ???? , aga paar keelesõpra on välja kolinud.

Läksid keeli õppima? :PP

#3659218:

No siis tegelikult sa ju ikka liialdasid, kui ütlesid, et kõik söövad iga päev seda, mida ainult tahavad. Kui eilsest on veisekeelt, siis süüakse seda sellepärast, et seda on kapis.

Kapis on palju muidki asju ju 🙂 Sama hästi võiksid siis arvata, et pereliikmed vitsutavad võid, plaadipirukat, juustu, kanatiibu ja suitsuvorsti, sest need on koos muude asjadega külmikus. Reaalis söövad neid asju nagu kõiki asju need, kes tahavad. Ajad, kus kõik sõid nagu koolisööklas sama toitu, on meil õnneks praegu möödas – aga kui tulevad tagasi, hakkame taas nii sööma. See saab juhtuda sis, kui me ei viitsi enam pühenduda üksteise kuulamisele, koostööle, tervsele ja heaolule. Või tuleb äärmuslik vaesus tagasi ja vaja koonerdada. Siis söömegi kindlalt loetud kartuleid ja kõik sama salatit täpselt loetud arvu hakklihapallidega, näljaga võtame leiba ikka juurde ja elame ka.

Lihtsalt tahaks süüa nagu valged inimesed – seda, mis maitseb, on vaheldurikas ja tervislik ja millele rahakott peale hakkab. Mitte et pereema otsustab, mida ja kui palju kõik söövad. Teised taluvad vaikides. Unistades milleski tõeliselt heast. Miks peaks pere kõik nagu üks mees sööma seda, mis minu pähe kargab ja ainult minu kokaoskuste piires. Ma pole mingi diktaator ja mees ammugi mitte. Kõik panustavad 🙂

Tavaliselt järgmisel päeval tahab eelmisest päevast üle jäänud asju ju üldse teine inimene, kui see, kes eelmisel päeval isu täis sai. Tema tahab nüüd hoopis näiteks täidetud paprikat – küllaltki odav, kiire, väga lihtne. Kui saad ikka isu täis mingist asjast, siis pole mingit soovi päevast päeva sama asja süüa.

#3659988:

See on ju meie armas proua Iluselu, kelle tekste pole mõtet päris tõsiselt võtta. Mulle tundub, et tegu on bipolaarse või borderline häirega inimese maniakaalses faasis kirjutatud üllitistega. Teine võimalus on muidugi pilves olek.

Ei, ma ei ole see ilusa elu proua, kes räägib, kuidas ta terrassil vahuveini joob.

Mina ei räägi ju midagi rikkusest ja paljust rahast. Räägin sellest, et kõik löövad kaasa ja kartulite lugemist ega sundtoitmist pole. Meil ei ole jõukas pere. Küll aga on ühtehoidev ja abivalmis, omavahel suhtlev pere. Täna oli minu hommikusöök veega keedetud kaerahelbed killu võiga, sest need maitsevad ja isutas. Mees aga näiteks tegi endale spinati ja maasingiga omletti. Teised kolm täna kohalolnud pereliiget tegid puuküttega ahjus pitsat, kolm sorti, erineva kattega. Kuidas kellelgi parajasti isu oli. Külmkapis leiduvast. Vana juustulõpp ja eilne kanakoib näiteks ja meie omatehtud tomatipasta, isekorjatud seened jne.

Selgeltngemine sul ebaõnnestus.

#3660001:

Ei, ma ei ole see ilusa elu proua, kes räägib, kuidas ta terrassil vahuveini joob. Mina ei räägi ju midagi rikkusest ja paljust rahast. Räägin sellest, et kõik löövad kaasa ja kartulite lugemist ega sundtoitmist pole. Meil ei ole jõukas pere. Küll aga on ühtehoidev ja abivalmis, omavahel suhtlev pere. Täna oli minu hommikusöök veega keedetud kaerahelbed killu võiga, sest need maitsevad ja isutas. Mees aga näiteks tegi endale spinati ja maasingiga omletti. Teised kolm täna kohalolnud pereliiget tegid puuküttega ahjus pitsat, kolm sorti, erineva kattega. Kuidas kellelgi parajasti isu oli. Külmkapis leiduvast. Vana juustulõpp ja eilne kanakoib näiteks ja meie omatehtud tomatipasta, isekorjatud seened jne. Selgeltngemine sul ebaõnnestus.

Su jutt (olenemata selle tõesuse astmest) on nii kohutavalt eksalteeritud, et see tundub naeruväärne. Kas sa ise seda taipad?

#3659783:

Ma juba ütlesin, et asi pole rahapuuduses vaid prioriteetides. Kas sellest on keeruline aru saada? Minu arust on nii, et kui inimene tahab käia värviplekiste (ent puhaste) riietega, siis on see tema asi, minu point oli, et ma sellepärast oma meest ei häbene küll, nagu üks eelkirjutaja oma meest häbeneb.

Sa pead ise samasugune mammi olema, kui ei häbene. Või tõesti tatsad kõrval kashmiirmantel seljas, soliidsed saapad jalas ja kvaliteetne käekott käes?

#3653426:

Ihnus on see, kui oma raha ei olda valmist millekski välja käima ( ka mitte enda vajadusteks), teiste raha aga ollakse valmis mõõtmatult kasutama. kokkuhoidlik inimene käib rahaga ühtemoodi ringi, olgu see enda või teiste oma.

Päris hea määratlus.

#3660060:

Mis need prioriteedid siis on täpsemalt? Mille peale ta need 1-2 eurot kulutab, mille eest saaks järelturult korralikke ja terveid särke, et selle asemel kulutab aega aukude paikamisele?

Oled sa mõelnud, et kõik inimesed ei pea valima, kas kulutada raha siia või sinna, sest see pole valikute küsimus? Kui riided pole tema jaoks prioriteet, siis see ei tähenda, et ta loobub neist millegi muu kasuks. Ta lihtsalt ongi selline, kuni kannatab parandada, seni parandab. Kuna need on tema riided tema seljas, siis mind see ei häiri.

“Normaalset töökohta” tal tõepoolest ei ole. Tal ei olegi töökohta, sest ta elatub (väga hästi, kusjuures) iseoma kinnisvara haldamisest ja ülikonnas ei pea kunagi kuhugi ilmuma. Aga asja uba siiski oli selles, et ma ei häbene oma meest ainuüksi riiete pärast, erinevalt eelkirjutajast, kellele vastuseks minu kommentaar oli.

#3660060:

Sa pead ise samasugune mammi olema, kui ei häbene. Või tõesti tatsad kõrval kashmiirmantel seljas, soliidsed saapad jalas ja kvaliteetne käekott käes?

Ise ei käi ma kašmiirmantlis, küll aga on mul VÄGA korralikud saapad (mehel, muide, kingad, ja püksirihmaad on igati korralikud) ja käekott tõepoolest, aga ma käin täiesti tavaliselt riides. Lisaks ei pea ma ennast mammiks ega “tatsa”. Ma ei häbene sellepärast, et mulle ei lähe suvaliste võõraste inimeste arvamus korda. Ilmselt siin väga paljudele läheb, muidu ei leiaks nad endas seda vajadust teisi nii lihtsalt üritada maha teha ja sildistada.