Teema: Kooselu eksabikaasaga

#3738728:

Mina arvan, et kohtingutel käimine praeguses seisus ongi kaunis südametu tegu. Kui mees sind ikka veel armastab, siis iga kord, kui sa demonstratiivselt kohtingule lähed, on see mehele nagu hoop kõhtu. Aga muidugi, võibolla see mehe karistamine ongi su eesmärk. Mina ei saa aru, miks nende kohtingutega ei saa oodata, kuni juba päriselt lahus elate. Lapsed on sul ju juba olemas, nii, et bioloogiline kell enam ei tohiks kõrvulukustavalt tiksuda.

Kui inimesed on juba lahutanud, mis seal enam kikivarvukil hiilida, et järsku teine saab haiget. Kogu lahutusel ja selle läbitegemisel ei ole ju mingit pointi, kus elu jätkub pärast samamoodi edasi ja üks loodab veel ei tea mida. Aasta aega on väga pikk aeg olnud juba, et harjuda või endale koht leida. Praeguses olukorras on mees lihtsalt mugav ja loodab, kui naine laseks ma arvan, et see mees võiks seal ka 5 aastat kutsikasilmadega kükitada ja kõik naise kohtingusoovid nurjata. See ei ole kellegi karistamine, antud olukorras on mees manipuleeriv.

#3738735:

Kui inimesed on juba lahutanud, mis seal enam kikivarvukil hiilida, et järsku teine saab haiget.

Minule on näiteks tähtis, et ma ei tee kellelgi haiget, minule tundub veider teisiti mõelda. Isegi kui ma oma laste isast lahku läheksin, ei tähenda see, et mulle tema tunded üldse korda ei lähe. Ta on mulle olnud lähedane inimene, ta on siiani mu laste isa, loomulikult on tema tunded ka tähtsad. Ega ma ise ka ei tahaks, et mees näiteks minu silme all teise naisega miilustama hakkaks või neid teisi naisi meie koju tooma. Seepärast minnaksegi eraldi elama, et üksteist säästa sellistest veidratest situatsioonidest. Mingist kikivarvul hiilimisest ei olegi ju juttu, pigem nagu näkku kinni määrimisest.

#3738776:

Ka minule lähevad mu eksmehe tunded korda. Ta ei ole keegi niisama, vaid ikkagi inimene, kellega oleme pikalt koos elanud ja pere loonud. Ma pole kedagi koju toonud ja pole ka kavas. Aga ma ka ei valeta kui õhtul välja lähen. Väljas käin ma aga harva. Me ikkagi elame veel sama katuse all ja suhtleme omavahel. Kui mees küsib, et kuhu, siis ma ütlengi kuhu. Ja siis järgnevad väga inetud kommentaarid. Ja need kestavad veel mitu päeva takkajärgi.

No sellisel juhul sa oled teinud kõik võimaliku, et meest säästa, ja sellises situatsioonis lihtsalt ignoreeriksin meest. Sest kui tema ei oska viisakaks jääda, miks peaksid ka sina.

#3738776:

Koos elame siiani, kuna mees ehitab maja. Üürimine majaehituse kõrvalt on aga liig kallis lõbu.

Las ma arvan, see et üürida on liiga kallis majaehituse kõrvalt, on mehe jutt? Kui asi on selles, et ta ehitab maja, mis on varsti valmis, siis ta ju ei vaja korralikku üürikat, vaid saaks läbi ajada suvalise odava loksuga. Sinu juures siis elab täiesti tasuta, mitte midagi ei maksa? ei vee, kütte ega elektri eest, mida tarbib?

Anna talle tähtaeg – juunikuus olgu läinud. Kui see maja on tal juba sellises seisus, et sa loodad, et ta peagi välja kolib, siis ta saab elada ka poolelioleva maja ühes toas. Või rendib endale soojaku sinna maja õue peale ja elab seni seal. Suvel saab oma õues kasvõi telgis elada.

Maja ehitamine kestab pikki aastaid, ta võib sulle valetama hakata ja nii seda maja veel viis aastat ehitada…

Päris tõsiselt, kui ta läib ja iriseb päevade kaupa, et sa ei tohi kodust väljas kellegagi kohtuda, siis sa ei pea niisugust olukorda taluma. Ütled tähtaja.

Ehitussoojak köögiga rent maksab 264€ kuus. Kui nii palju raha ei ole, siis saab ka 100€ kuus veidi askeetlikuma soojaku. Paneb selle oma õuele püsti ja majaehitamine läheb ka kiiremini kui seni, sest esiteks, elab ta kohe ehituse kõrval ja teiseks on motivatsioon maja rutem elamiskõlblikuks saada ka suurem.

P.S. see, mida mees praegu sul seal elades teeb, ongi terror, mitte ei tundu ainult sulle sellisena. Ta kasutab sind ära ja üritab manipuleerida, sinus süümekaid tekitada. Ära allu sellele.

#3738807:

Tähtaega kui sellist meil ei ole, maja peab lihtsalt mingiski osas elamiskõlblik olema.

See on viga, et ei ole tähtaega. Nüüd selle tähtaja talle ütledki. Juuni. Ja kui maja ei ole selleks ajaks elamiskõlblik, siis rendibki selle soojaku või elab kuskil sõbra diivanil.

Ta ehitab seda maja ju sinu kulul, kui ta sinu juures elades sulle mitte midagi ei maksa. Duši all käib, pimedas toas ei istu, kütet naudib samuti. Sul on parasiit seal elamises. Kas ta varem ka ei maksnud korterikulude eest midagi? See ei ole okei.

#3738817:

#3738808:

Ja kui endal lihtsam, siis räägi mõne sõbrannaga sedasi läbi, et ütled mõnel juhul oma eksile, et te olete mingid hetked koos ja siis petad ka enda ära ja ei pea muretsema, et mees näeb selle käigu tegelikult läbi.

Milleks selline tsirkus? Ma olen enda jaoks liiga väärtuslik, et mingeid selliseid käike teha. Nii teevad pubekad oma vanematele.

Kas see täistõtt rääkimine väärib ka küünlaid? Ja kui mõtled, et küll rahuneb, siis ei rahune ju. Aastaga pole kui nüüd õigesti mäletan. Sa ei õpeta täiskasvanut inimest ümber kui ta ei taha või tal on sedasi mugav.

#3738824:

Kas see täistõtt rääkimine väärib ka küünlaid? Ja kui mõtled, et küll rahuneb, siis ei rahune ju. Aastaga pole kui nüüd õigesti mäletan. Sa ei õpeta täiskasvanut inimest ümber kui ta ei taha või tal on sedasi mugav.

Teemaalgataja käitub õigesti, kui ta ei hakka mehele valetama, et läheb kuskile mujale.

Ja see, et sa ei õpeta täiskavanud inimest ümber kui ta ei taha, peaks ju käima ka teemaalgataja kohta, mis? Ta ei taha valetada ja õige ongi.

Ka see on õige, et mehel on seal naise juures mugav elada. Nii see maja tal valmis ei saagi. Öeldakse, et loll, kes vabandust ei leia. Mulle näib küll, et mehel pole mõtteski sealt lähemal ajal välja kolida. Suve lõpuks ei ole vesi ikka sees, siis tuleb uus jama, et vastu talve polegi mõtet panna kui kütet ei ole jne. Järgmisel kevadel ikka parasiteerib seal naise juures.

Niiet ega muud, kui ikka nüüd enne suve tuleb välja kolida, muidu see probleem ainult kasvab. Kui ise ei koli, siis ma telliks lõpuks kolimisauto ja laseks koorma tolle ehitatava maja õuele maha panna.

Mul on kogemus mehega, kes ei tahtnud minu pinnalt välja kolida. Talle mõjus lõpuks see, et ma helistasin ta sugulastele ja küsisin, et kelle juurde ma saan ta asjad saata. Siis lõpuks kolis ikka ise välja.  Ma olin kannatanud seda jama pool aastat ja lõpuks ka ütlesin tähtaja. No ei koli minema. Ühtlasi pidas ta seda hirmsaks ülekohtuks, kui ma tema käest nõudsin 50€ kuus kommunaalide katteks. No rahaahne bitch. Tal oli endal ka isiklik korter olemas. Pluss suvila.

Üks tüüp mehi ilmselt lihtsalt ongi sellised. Minu jaoks täiesti arusaamatu liik, kui isiklikku kokkupuudet ei oleks, ega ei usuks, et inimene ütlemise peale välja ei koli, kui lahutus ka juba tehtud.

Ma ei mõelnudki seda, et luuletad kõigile midagi.
Ja selguse huvides ütlen, et kellekagi esmakordselt või väga värske tuttavaga kokku saamisel on elemetaarne, et ütled ka sõbrannale, et kellega ja kuhu lähed.

Ja tahan ühele varasemale kommenteerijale öelda, et loomulikult see ümber õpetamise asi käib ka TA kohta. Jagasin vaid oma mõtet, et kuidas mina suudaks pooltõde rääkida, sest vastasel juhul loeks minu eks mind kui avatud raamatut. Ja ei kutsunud üles valetama, lihtsalt püüdsin asja näidata pisut teise nurga alt.

#3738817:

Ja kui endal lihtsam, siis räägi mõne sõbrannaga sedasi läbi, et ütled mõnel juhul oma eksile, et te olete mingid hetked koos ja siis petad ka enda ära ja ei pea muretsema, et mees näeb selle käigu tegelikult läbi.

Milleks selline tsirkus? Ma olen enda jaoks liiga väärtuslik, et mingeid selliseid käike teha. Nii teevad pubekad oma vanematele.

Just. Ja niimoodi peaks näitlema juba aasta tagasi lahutatud eksmehe ees? Nalja teete või? Naisel on õigus käia kus ta tahab ja kellega tahab. Mehele ei pea seda nina alla hõõruma ja arvan, et seda teemaalgataja ei teegi, üritab nii diskreetne olla kui saab.

Arvan ka, et mingil moel ja üsna varsti peab eks sealt sinu elamisest välja kolima. Sest praegu ongi nii, nagu üks järgmine kägu ütleb- mis vahet teil on praegu pärisabieluga? Ai nult see, et te ei seksi. ((?) No ma arvan, sellest pole juttu olnd! 😀 ) Te jagate kodu ja laste kohustusi, üks eeldab mingit truudust (eksmehele? aga ise ta  aru ei saa, kui jaburalt see kõlab), teine käib munakoortel, et mitte eksmeest ärritada. No üsna haige suhtevorm, te olete lihtsalt kinni jäänud omadesse vanadesse rutiinidesse, isegi lahutatuna. Mis see lahutus siis üldse muutis?

<p style=”text-align: left;”>Jah olen olnud samas olukorras, küll ilma lasteta. Lõpuks mees lahkus, suure draamaga. Aga ei saa öelda kas oled tainas või mitte, sest kõige olulisema,MIKS ta seal veel elab, seda pole avaldatud.</p>

#3739116:

MIKS ta seal veel elab, seda pole avaldatud.

Teemaalgataja kirjutas, et mees ehitab maja ja tema vabandus on see, et ehitamisega samal ajal on raske üürida. Naise juures elamise eest ta mitte midagi ei maksa, ainult süüa ostab endale ise.

Väidetavalt on kokkulepe selline, et kui vee majja saab, siis kolib ära. Samas ei ole selles majas ka kütet veel sees.

Kui selline olukord on juba aasta aega kestnud, siis mehel ei paista kolimisega küll kuskile kiiret olevat. Vaevalt küll, et ta majaehitust alles siis alustas, kui nad lahutasid, muidu poleks ju seletatav see, et naine jäi uskuma, et maja saab kohe-kohe valmis ja mees kolib kohe-kohe välja.

Ma hetkel sellises olukorras ei ole, aga kaalun sama varianti. Et samamoodi peale lahkuminekut jääks logistilisel põhjustel sama katuse alla elama vähemalt mõneks ajaks. Lahkuminek mõlema poole soovil siis meil.

Mind huvitab, kuidas lastele olukorda olete selgitanud ja mida nemad sellest arvavad? Ja kas muidu käitute endiselt perena? Ühised õhtusöögid? Teinekord kuskil käimised? Teleka vaatamine kõik koos? Muud ühised tegevused? Või elate nö teineteisest ikka täitsa mööda? Ja mis reeglid ja kokkulepped paika on pandud?

TA küsimuse osas, siis ma küll saan aru, et juriidiliselt ja ilmselt ka moraalselt võib olla õigus käia teistega kohtamas, aga minu isiklikult oleks ilmselt valus seda kõrvalt vaadata. Arvatavasti ühest küljest kadedusest (tahaks ka kedagi), teisest küljest armukadedusest (ikkagi ‘oma’ kaasa). Lisaks sinna juurde mehepoolne lootus, et suhe uuest lõkkele lööb.

Ma arvan, et selline elukorraldus töötaks ainult siis, kui mõlemad pooled on võrdselt valmis suhtest lahkuma. Kui üks pool veel nagu tahaks proovida, siis on see sellele poolele ilmselt paras piin.

Lahkumineku point sellisel juhul on, et me otsustame, et me enam kumbki ei panusta sellesse suhtesse. Ei oota ka teiselt midagi. Nö tõmbame joone alla. Ei ole teisele ootusi (emotsionaalseid, romantilisi, seksuaalseid, sotsiaalseid) ega teise ees kohustusi. Ehk on nagu ametlik puhas lõpp, mitte selline vaikne teineteisest sõnatult mööda elamine tehes siiski nägu, et ollakse paar. Juriidika asja juures polegi peamine. Ongi vastastikune kokkulepe, et me ei ole enam suhtes. Ja sellega seoses kaasneks ka vabadus. Nii endale kui teisele poolele. Sellega  peaks arvestama. Ma lihtsalt ütlesin, et ma mõistan TA mehe (armu)kadedust. Ilmselt tema ei ole selleks valmis. Aga loomulikult oleks see sellise elukorralduse puhul eelduseks.

Samas kooselu jätkumine logistilistel põhjustel (ennekõike lastega majandamine ja nendega tegelemine) tundub hetkel mulle hea variant. Ma kuulaks huviga nende kogemusi, kellel isiklik kokkupuude sellise elukorraldusega olnud on.