Esileht Pereelu ja suhted Kooselu eksabikaasaga

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 142 )

Teema: Kooselu eksabikaasaga

Postitas:

Huvitav teema. Mina elan praegu nii. Aasta tagasi läksime nn lahku, kuna mees otsustas, et soovib teise naisega koos jätkata. Kõrvalsuhe oli tal juba mitu aastat enne seda, mis oli ka põhjuseks, et mitte koos jätkata. Algus oli muidugi emotsionaalselt raske mulle, aga praeguseks olen distantseerinud end tema tegemistest ja elan rahulikult iseenda elu.

Miks veel koos elame? Sest see on hetkel kõige ratsionaalsem. Lapsed käivad koolis, koos on rajatud korralik elamine, aed, lastel on siin hea. Mingit 50-50 laste jagamise varianti ei kujutanud algusest peale ette. Kuna mehe töö on siin linnas, ta uus kaaslane on end aga teise linna sisse seadnud, siis elabki mees 3-4 päeva nädalas meie ühises majas ja ülejäänud aja mujal. Kulud on jooksvalt jagatud, poes käime vaheldumisi vastavalt vajadusele, isa on laste jaoks olemas rohkem kui varem. Koos teleka ees või aiatöödel olemisega saame hakkama, tülisid ja arusaamatusi ei ole. Suhtlemine on isegi parem kui seda oli varem.

Me mõlemad teame, et see ei kesta nii igavesti, ootame sobivat aega, et maja müüki panna ja elud eraldi viia, aga hetkel on hea rahulik, sest teame, et sellega ei põle ja ka lapsed on olukorraga rahul.

Võimalik on selline elukorraldus kindlasti ainult sellepärast, et me kumbki oleme end teineteisest distantseerinud – emotsionaalselt, füüsiliselt, sotsiaalselt. Ka mehe uus kaaslane on olukorraga nõus, vähemalt mulle nii väidetakse. Sinna jõudmine võttis aega, aga hetkel see tõepoolest toimib ja eks elu näitab, kas oli õige otsus. Sa ei ole teise inimese külge kinni kleebitud, kõike on võimalik mõistusega võtta ja enda jaoks toimima panna, kui tead, mille nimel see kõik on ja kuhu soovid hiljem edasi jõuda. Ise pead ainult sisimas selle otsuse vastu võtma.

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 15:42; 25.04 08:59; 25.04 13:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui mees samal ajal kodu koristab, lastega õpib, ja no ühesõnaga sinu kodus panustab, siis tuleb talle lapsehoidmiseks olemise eest ka maksta. Ei ole nii, et trallin luuaga ringi ja karjun oma õigusi.

Kas need on kellegi teise lapsed või, kellega ta koos õpib? Ja kui ta seal elab, on see ju tema kohus seal ka panustada. Üüri vist ei maksa, kuigi peaks.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.04 15:50; 10.04 16:30;
To report this post you need to login first.

Pikaajalisest suhtest lahku minnes kipuvad suhtefunktsioonid inertsist edasi minema sama rada, nagu nad seni toiminud on. Selles mullis elades on äärmiselt keeruline ennast kõrvaltvaatajaks sundida ja objektiivselt asja vaadata. See, milles te kokku olete leppinud ei ole suhte lõpp, sest faktiliselt:

– Elate te ühtse perekonnana, sealhulgas jagate majapidamistöid, laste eest hoolitsemist, söögi ostmist ja tegemist ja kõiki neid funktsioone, mis tavaperedes ikka koos tehakse.

– Püüate üksteise eest vastutust võtta ja üksteisele peale sundida kohustusi, nt võtab TA vastutuse selle eest, et mehel oleks koht, kus maja valmimiseni elada. Eksmees aga üritab eksnaisele selgeks teha, et tema tunnetega tuleks naisel oma elukorralduses arvestada. Mõlemal juhul on tegu emotsionaalse seotusega, mille tõttu ei taheta üksteisest päris lahti lasta. See võib olla šokiteraapia aga kui sul TA on olnud mõni suhe enne abikaasat, kas kujutad ette, et selle abikaasa eelse eksi osas sa tänasel päeval muretseksid selle pärast, et tal ei ole kuhugi elama minna või võtaksid arvesse seda, et too mees teatab, et talle ei sobi, kui sa alustad uut suhet? Tavapärane, mida tehakse, on teie olukorra sarnasel juhul ühiste laste olemasolu rõhutamine, kuid see ei ole midagi muud, kui kaitsekilp, mis langeb niipea, kui päriselt lahku minnakse. Räägin omast kogemusest. Olen oma laste isast aastaid lahus, meil mõlemal on uued kaaslased. Kui ta peaks täna elukoha vahetuse tõttu ajutist elupinda vajama, siis see ei ole minu mure. Ja ei peagi olema. Samamoodi nagu ei ole minu ekskaasa mure see, kellega ma suhtes olen.

Seega ainuke, milles te tegelikult olete kokku leppinud on see, et te ei seksi. Ja selle juures soovib üks osapooltest, et teine ei teeks seda üldse kellegagi. Igaks juhuks mainin ära, et uutel kaaslastel on ka tunded ja mina ei tahaks küll selle kohtingupartneri nahas olla, kelle suhtepartner elab teise mehega, jagab temaga olulist osa oma ajast ja elust ning tantsib mingis mõttes tema soovide järgi. Ja kui ma ka oleks sellise kohtingupartneriga nõus kohtingutel käima, siis ma ei võtaks seda suhet igal juhul kuigi tõsiselt.

Eks neid uusi kohtingupartnereid ole ka erinevate vaadete ja nõudmistega. Kui on väärt uus naine/mees, on ilmselge, et ollakse nõus oma mugavus või suur ego ohvriks tooma ning panustama sellises segases olukorras.

Eluaeg on uusi ja püsivaid suhteid loodud küll armukese suhtest, küll teistsugustes keerulistes oludes sh ka sellistes, nagu teemaalgatajal on tekkinud. Uued kaaslased on olnud mõistvad, kannatlikud, usaldavad. Kuna suhte alguses on ühiselt juba mitu puuda soola ära söödud, siis on ka hilisem kooselu ja õnn olnud püsiv ning sügav.

Tänapäeval nüüd on jah moeks pasundada, et uus suhe tuleb luua alles siis kui inime’ on elanud üksi ja ‘taastunud’, ‘elu paika saanud jne’. Selliseid statemente tegevad uued kaaslased on minu silmis ainult mugavust ja probleemivaba elu taga ajavad jäigad tegelased ning ausalt öeldes on suur tõenäosus, et hilisemate eluraskuste korral neil jälle närv ei pea vastu.

Antud olukorras, TA, Sa saad just suurepäraselt oma uut partnerit tundma õppida. Tema kannatlikkus, mõistmine ning tugi Sulle tuleb igati nähtavale. Sama käib ka Sinu kohta, muidugi. Sinu oskused ja kannatlikkus, ausus selles olukorras räägivad ka Sinust uuele partnerile.

Soovin Sulle ja Su perele kannatlikkust ja asjade/olukordade lahenemist!

Edu!

 

+2
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eluaeg on uusi ja püsivaid suhteid loodud küll armukese suhtest,

Uuringud su väiteid ei tõesta. Armukesesuhetest väljakasvanud püsisuhted ei ole kuigi püsivad.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.04 15:50; 10.04 16:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 09.04 22:52; 09.04 23:29; 10.04 17:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav teema. Mina elan praegu nii. Aasta tagasi läksime nn lahku, kuna mees otsustas, et soovib teise naisega koos jätkata. Kõrvalsuhe oli tal juba mitu aastat enne seda, mis oli ka põhjuseks, et mitte koos jätkata. Algus oli muidugi emotsionaalselt raske mulle, aga praeguseks olen distantseerinud end tema tegemistest ja elan rahulikult iseenda elu.

Miks veel koos elame? Sest see on hetkel kõige ratsionaalsem. Lapsed käivad koolis, koos on rajatud korralik elamine, aed, lastel on siin hea. Mingit 50-50 laste jagamise varianti ei kujutanud algusest peale ette. Kuna mehe töö on siin linnas, ta uus kaaslane on end aga teise linna sisse seadnud, siis elabki mees 3-4 päeva nädalas meie ühises majas ja ülejäänud aja mujal. Kulud on jooksvalt jagatud, poes käime vaheldumisi vastavalt vajadusele, isa on laste jaoks olemas rohkem kui varem. Koos teleka ees või aiatöödel olemisega saame hakkama, tülisid ja arusaamatusi ei ole. Suhtlemine on isegi parem kui seda oli varem.

Me mõlemad teame, et see ei kesta nii igavesti, ootame sobivat aega, et maja müüki panna ja elud eraldi viia, aga hetkel on hea rahulik, sest teame, et sellega ei põle ja ka lapsed on olukorraga rahul.

Võimalik on selline elukorraldus kindlasti ainult sellepärast, et me kumbki oleme end teineteisest distantseerinud – emotsionaalselt, füüsiliselt, sotsiaalselt. Ka mehe uus kaaslane on olukorraga nõus, vähemalt mulle nii väidetakse. Sinna jõudmine võttis aega, aga hetkel see tõepoolest toimib ja eks elu näitab, kas oli õige otsus. Sa ei ole teise inimese külge kinni kleebitud, kõike on võimalik mõistusega võtta ja enda jaoks toimima panna, kui tead, mille nimel see kõik on ja kuhu soovid hiljem edasi jõuda. Ise pead ainult sisimas selle otsuse vastu võtma.

Müstika – minul oleks kohutavalt valus sellist meest kogu aeg näha…

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 19:38; 12.04 11:40; 13.04 07:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Praegu koroona, kõik kohad kinni ja ju siis ei teki selliseid küsimusi. Koroonaväliselt oleks selline elukorraldus ilmselgelt keerulisem.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et lahutatud naisena on mul igati õigus ka vahest kohtingutel käia.

Kui mees samal ajal kodu koristab, lastega õpib, ja no ühesõnaga sinu kodus panustab, siis tuleb talle lapsehoidmiseks olemise eest ka maksta. Ei ole nii, et trallin luuaga ringi ja karjun oma õigusi.

Ei ole nõus.
Sellest loogikast lähtudes alustame siis ikka sellest, et eksabikaasa hakaku oma eksnaisele tema pärandvaras elamise eest turuhinnale vastavat üüri maksma. Kommunaale jne niikuinii.

Mis muud põhjust saab olla, et seni koos elatakse, kui mehe võimetus mis iganes põhjusel eraldi elamist uurida/osta?

Lapsehoidmise eest maksmine on niigi pildist väljas. Kas mitte lahutatud eksmees ei ole ka lapsevanem ega pea niigi oma lastega tegelema?

Et siis kui naine tegeleb lastega ja koristab, on kõik täitsa iseenesestmõistetav, aga kui mees samu asju teeb (olles veel tänu vōlgu, et naine lubab tal oma kinnisvaras elada), siis peaks naine teenuste eest turuhinnas maksma???

Minu meelest on absoluutselt ebaoluline, kas naine loeb kodus viibides samal ajal raamatut, võib juuksuris, trennis või tööl või kohtub oma uue kallimaga.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 02:57; 11.04 03:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline?

Sellistel inimestel on savi, mis lapsed arvavad. Nad on otsustusvõimetud ning rehkendavad ainult, kuidas üürikorterilt kokku hoida. Vanemad, keda ükski laps ei sooviks, sest illusioon läheb peagi pauguga lõhki ning laste haigetsaamise võib duublisse panna.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt 08.04 17:37; 08.04 20:13; 11.04 03:05; 12.04 23:13; 13.04 21:04; 18.04 22:02; 19.04 08:30; 19.04 14:15; 19.04 19:20; 19.04 20:22; 23.04 11:56; 25.04 12:12; 25.04 15:42; 25.04 16:59; 25.04 18:19; 26.04 10:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui inimesed on juba lahutanud, mis seal enam kikivarvukil hiilida, et järsku teine saab haiget.

Minule on näiteks tähtis, et ma ei tee kellelgi haiget, minule tundub veider teisiti mõelda. Isegi kui ma oma laste isast lahku läheksin, ei tähenda see, et mulle tema tunded üldse korda ei lähe. Ta on mulle olnud lähedane inimene, ta on siiani mu laste isa, loomulikult on tema tunded ka tähtsad. Ega ma ise ka ei tahaks, et mees näiteks minu silme all teise naisega miilustama hakkaks või neid teisi naisi meie koju tooma. Seepärast minnaksegi eraldi elama, et üksteist säästa sellistest veidratest situatsioonidest. Mingist kikivarvul hiilimisest ei olegi ju juttu, pigem nagu näkku kinni määrimisest.

Ka minule lähevad mu eksmehe tunded korda. Ta ei ole keegi niisama, vaid ikkagi inimene, kellega oleme pikalt koos elanud ja pere loonud. Ma pole kedagi koju toonud ja pole ka kavas. Aga ma ka ei valeta kui õhtul välja lähen. Väljas käin ma aga harva. Me ikkagi elame veel sama katuse all ja suhtleme omavahel. Kui mees küsib, et kuhu, siis ma ütlengi kuhu. Ja siis järgnevad väga inetud kommentaarid. Ja need kestavad veel mitu päeva takkajärgi.

Koos elame siiani, kuna mees ehitab maja. Üürimine majaehituse kõrvalt on aga liig kallis lõbu. Nii meil kokkulepe saigi, et elame koos kuniks maja on sissekolimiseks valmis. Ma ise loodan, et kui ilmad vähegi soojemaks lähevad, siis ta sinna ka ära kolib. Mees loodab jällegi, et seal me hakkame kõik koos elama ja õnnelikku perekonda mängima. See rõhumine perekonnale, kui tähtis on perekond ja ma võiks vähemalt üritadagi, on samuti minu jaoks nagu terror. Kui läbi, siis läbi. Ja kuni lahutuseni polnud tema jaoks perekonda justkui ollagi. Pärast lahutust olen aga mina süüdi, et perekonda ei väärtusta.

Jätaks selle emotsionaalse jura kõrvale, aga et nagu eksmees ehitab sinu kulul endale maja? Muidu ehitada ei suudaks, kuna üüri makstes poleks selleks raha. Sel juhul ma siiralt loodan, et tegu on ainuvõimaliku variandiga -maja on abielu ajast ühisvara ja mees kavatseb sulle sinu osa välja maksta.

Või tegeled lihtsalt heategevusega ja lased tal oma korteris veel ka mökitada? Päeva lõpuks terroriseerib sind ja lõpuks on tema majaomanik sinu kulul nii emotsionaalses kui rahalises mõttes.

Ja sina nühid oma korteris edasi.

Milleks?!

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.04 02:57; 11.04 03:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Uuringud su väiteid ei tõesta. Armukesesuhetest väljakasvanud püsisuhted ei ole kuigi püsivad.

Millised uuringud? Too näide.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.04 11:14; 11.04 07:23; 13.04 08:52; 14.04 11:28; 15.04 20:32; 17.04 09:40; 17.04 17:44; 19.04 08:57; 19.04 14:17; 19.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Vanemal lapsel on hea meel lahutuse üle. Noorem laps ei arva suurt midagi. Mõlemad lapsed on väikesest peale harjunud, et isa on pigem külaline kui alaline elanik perekonnas. Mehel on töö projektid üle Eesti laiali. Nädal aega on ta sõidus ja nädalavahetuseti kodus. Tihti ta ei ole tulnud ka nädalavahetuseks ja ongi mitu nädalat kodust ära. Eks selline eluviis on ka lahutuse üheks põhjuseks, et mees on kas ära või kui on kodus, siis on ikkagi nn ära. Lõõgastuda muudmoodi ei oska kui alkoholiga. Mina algatasin lahutuse, sest lihtsalt ühest hetkest sai väga küll sellest kooselust, mis ei ole kooselu. Tahaks lihtsalt oma elu elada, tahaks kaaslast, kes oleks igapäevaselt olemas ja kellele mina olen olulisem kui alkohol

Koroona pani eelmisel aastal natuke põntsu tema tegemistele ja kuna siis aega oli, mõtleski ta hakata maja ehitama, see mõte on tal muidugi varasemalt olnud, aga töö ei ole võimaldanud pikemalt koha peal viibimist. Enne lahutust oli mees kodus nagu kuuvarjutus, peale lahutust aga ongi enamuse ajal kodus ja nokitseb ehitamist.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 08.04 10:59; 08.04 11:19; 08.04 16:59; 09.04 09:50; 09.04 10:08; 09.04 10:12; 09.04 10:21; 09.04 10:30; 09.04 10:55; 12.04 09:24; 12.04 13:40; 20.04 09:07; 22.04 09:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki mees oma ettekujutuses elab ikka veel abielus, et “abielu(lahutus) on ju kõigest paber”? Lastega kooselavaid paare kes ametlikult abielus pole on ju väga palju, ja see et omavahelist intiimsust pole ei ole ka mingi näitaja. Selgem sõnum, nagu näiteks pakutud “maja olgu valmis teiseks juuniks” võiks mõjuda siin kainestavalt.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 10:40; 15.04 22:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Vanemal lapsel on hea meel lahutuse üle. Noorem laps ei arva suurt midagi. Mõlemad lapsed on väikesest peale harjunud, et isa on pigem külaline kui alaline elanik perekonnas. Mehel on töö projektid üle Eesti laiali. Nädal aega on ta sõidus ja nädalavahetuseti kodus. Tihti ta ei ole tulnud ka nädalavahetuseks ja ongi mitu nädalat kodust ära. Eks selline eluviis on ka lahutuse üheks põhjuseks, et mees on kas ära või kui on kodus, siis on ikkagi nn ära. Lõõgastuda muudmoodi ei oska kui alkoholiga. Mina algatasin lahutuse, sest lihtsalt ühest hetkest sai väga küll sellest kooselust, mis ei ole kooselu. Tahaks lihtsalt oma elu elada, tahaks kaaslast, kes oleks igapäevaselt olemas ja kellele mina olen olulisem kui alkohol

Koroona pani eelmisel aastal natuke põntsu tema tegemistele ja kuna siis aega oli, mõtleski ta hakata maja ehitama, see mõte on tal muidugi varasemalt olnud, aga töö ei ole võimaldanud pikemalt koha peal viibimist. Enne lahutust oli mees kodus nagu kuuvarjutus, peale lahutust aga ongi enamuse ajal kodus ja nokitseb ehitamist.

Kas enne lapsi või enne teist lapsi oli siis teisiti? Või miks sa temaga abiellusid ja lapsed said?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 19:38; 12.04 11:40; 13.04 07:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Vanemal lapsel on hea meel lahutuse üle. Noorem laps ei arva suurt midagi. Mõlemad lapsed on väikesest peale harjunud, et isa on pigem külaline kui alaline elanik perekonnas. Mehel on töö projektid üle Eesti laiali. Nädal aega on ta sõidus ja nädalavahetuseti kodus. Tihti ta ei ole tulnud ka nädalavahetuseks ja ongi mitu nädalat kodust ära. Eks selline eluviis on ka lahutuse üheks põhjuseks, et mees on kas ära või kui on kodus, siis on ikkagi nn ära. Lõõgastuda muudmoodi ei oska kui alkoholiga. Mina algatasin lahutuse, sest lihtsalt ühest hetkest sai väga küll sellest kooselust, mis ei ole kooselu. Tahaks lihtsalt oma elu elada, tahaks kaaslast, kes oleks igapäevaselt olemas ja kellele mina olen olulisem kui alkohol

Koroona pani eelmisel aastal natuke põntsu tema tegemistele ja kuna siis aega oli, mõtleski ta hakata maja ehitama, see mõte on tal muidugi varasemalt olnud, aga töö ei ole võimaldanud pikemalt koha peal viibimist. Enne lahutust oli mees kodus nagu kuuvarjutus, peale lahutust aga ongi enamuse ajal kodus ja nokitseb ehitamist.

Kas enne lapsi või enne test lapsi oli siis teisiti? Või miks sa temaga abiellusid ja lapsed said?

Oli jah teisiti. Miks inimesed teevad seda ja teist, sest nad teevad. Kõik elavad oma elu nii nagu oskavad. Ja sealjuures on tore omavahel kogemusi jagada. Mul on sellest teemast juba nii mõnigi arusaamine tekkinud, mida ma ise saaksin teisiti tegema. Üksi võib oma elu peas ketrama jäädagi.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt 08.04 10:59; 08.04 11:19; 08.04 16:59; 09.04 09:50; 09.04 10:08; 09.04 10:12; 09.04 10:21; 09.04 10:30; 09.04 10:55; 12.04 09:24; 12.04 13:40; 20.04 09:07; 22.04 09:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Müstika – minul oleks kohutavalt valus sellist meest kogu aeg näha…

Kui sul on tegelikult sellest mehest ammu savi, siis ei ole ka kohutavalt valus  midagi. On ainult “mees majas” kes raskemad tööd teeb ja isa lastele jne (on ka muidugi haigemaid kooslusi, kus mees magatab kõiki naisi jms). Küll aga ei suudaks ma olla see järgmine naine (kellel vast tunded vähe värskemad kui eksil)- teil on nagu mees “kohakaasluse alusel”, poole kohaga eksi juures “majapidamises” ja poole kohaga uue käes. No kas see uus siis ei leia mõnda meest, kes kogu täiega tahaks koos temaga elada, ilma eksi vahet sõelumata 😛

Kas enne lapsi või enne teist lapsi oli siis teisiti?

Ma ei suuda uskuda, et nii lollilt naiivset küsimust võiks esitada mõni lapsevanem… No mis sa ise arvad, kas enne lapsi on elu teistsugune või mitte!? Missugune mõttetu kaagutamine.

 

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 08.04 13:45; 08.04 14:57; 09.04 12:39; 12.04 13:46; 19.04 15:36; 24.04 09:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Vanemal lapsel on hea meel lahutuse üle. Noorem laps ei arva suurt midagi. Mõlemad lapsed on väikesest peale harjunud, et isa on pigem külaline kui alaline elanik perekonnas. Mehel on töö projektid üle Eesti laiali. Nädal aega on ta sõidus ja nädalavahetuseti kodus. Tihti ta ei ole tulnud ka nädalavahetuseks ja ongi mitu nädalat kodust ära. Eks selline eluviis on ka lahutuse üheks põhjuseks, et mees on kas ära või kui on kodus, siis on ikkagi nn ära. Lõõgastuda muudmoodi ei oska kui alkoholiga. Mina algatasin lahutuse, sest lihtsalt ühest hetkest sai väga küll sellest kooselust, mis ei ole kooselu. Tahaks lihtsalt oma elu elada, tahaks kaaslast, kes oleks igapäevaselt olemas ja kellele mina olen olulisem kui alkohol

Koroona pani eelmisel aastal natuke põntsu tema tegemistele ja kuna siis aega oli, mõtleski ta hakata maja ehitama, see mõte on tal muidugi varasemalt olnud, aga töö ei ole võimaldanud pikemalt koha peal viibimist. Enne lahutust oli mees kodus nagu kuuvarjutus, peale lahutust aga ongi enamuse ajal kodus ja nokitseb ehitamist.

Kas enne lapsi või enne teist lapsi oli siis teisiti? Või miks sa temaga abiellusid ja lapsed said?

See on kõige rumalam küsimus alati selliste teemade juures ???? nüüd ajab lausa muigama.
Jah, inimesed ju muutuvad(mitte kõik, et üldistada aga piisavalt suur osa) pikkade kooselu aastate jooksul.
Selle nähtuse nimi on lahku kasvamine.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 19:00; 12.04 18:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav teema. Mina elan praegu nii. Aasta tagasi läksime nn lahku, kuna mees otsustas, et soovib teise naisega koos jätkata. Kõrvalsuhe oli tal juba mitu aastat enne seda, mis oli ka põhjuseks, et mitte koos jätkata. Algus oli muidugi emotsionaalselt raske mulle, aga praeguseks olen distantseerinud end tema tegemistest ja elan rahulikult iseenda elu.

Miks veel koos elame? Sest see on hetkel kõige ratsionaalsem. Lapsed käivad koolis, koos on rajatud korralik elamine, aed, lastel on siin hea. Mingit 50-50 laste jagamise varianti ei kujutanud algusest peale ette. Kuna mehe töö on siin linnas, ta uus kaaslane on end aga teise linna sisse seadnud, siis elabki mees 3-4 päeva nädalas meie ühises majas ja ülejäänud aja mujal. Kulud on jooksvalt jagatud, poes käime vaheldumisi vastavalt vajadusele, isa on laste jaoks olemas rohkem kui varem. Koos teleka ees või aiatöödel olemisega saame hakkama, tülisid ja arusaamatusi ei ole. Suhtlemine on isegi parem kui seda oli varem.

Me mõlemad teame, et see ei kesta nii igavesti, ootame sobivat aega, et maja müüki panna ja elud eraldi viia, aga hetkel on hea rahulik, sest teame, et sellega ei põle ja ka lapsed on olukorraga rahul.

Võimalik on selline elukorraldus kindlasti ainult sellepärast, et me kumbki oleme end teineteisest distantseerinud – emotsionaalselt, füüsiliselt, sotsiaalselt. Ka mehe uus kaaslane on olukorraga nõus, vähemalt mulle nii väidetakse. Sinna jõudmine võttis aega, aga hetkel see tõepoolest toimib ja eks elu näitab, kas oli õige otsus. Sa ei ole teise inimese külge kinni kleebitud, kõike on võimalik mõistusega võtta ja enda jaoks toimima panna, kui tead, mille nimel see kõik on ja kuhu soovid hiljem edasi jõuda. Ise pead ainult sisimas selle otsuse vastu võtma.

1000% meie elu:)

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1000% meie elu:)

Jube!

Mis teil, inimesed, viga on? Mees elab mõnusat kahte elu ja petetud naisel pole kuhugi minna? Või miks peaks üks väärikas naine, eriti petetud naine, sellist saasta taluma?

See peab olema mingi teine Eesti. Mehest saan aru, aga kuidas mõlemad naised sellise eluga rahul on?

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt 08.04 17:37; 08.04 20:13; 11.04 03:05; 12.04 23:13; 13.04 21:04; 18.04 22:02; 19.04 08:30; 19.04 14:15; 19.04 19:20; 19.04 20:22; 23.04 11:56; 25.04 12:12; 25.04 15:42; 25.04 16:59; 25.04 18:19; 26.04 10:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on huvitav, mida lapsed sellisest elukorraldusest arvavad. Kas see neis segadust ei tekita, et kas ema-isa on nüüd siis ikka koos või lahus? Eeldan, et lastele lahkumineku teade üsna traumeeriv ja püsib lootus, et ehk vanemad saavad taas kokku. Et selline kodu jagamine on ehk nende jaoks keeruline? Kas ei teki küsimusi-olukordi, et lähme koos kinno või välja sööma või reisile vms? Et saabki õhtusöögilauas sõbralikult kogu ‘perega’ istuda?

Vanemal lapsel on hea meel lahutuse üle. Noorem laps ei arva suurt midagi. Mõlemad lapsed on väikesest peale harjunud, et isa on pigem külaline kui alaline elanik perekonnas. Mehel on töö projektid üle Eesti laiali. Nädal aega on ta sõidus ja nädalavahetuseti kodus. Tihti ta ei ole tulnud ka nädalavahetuseks ja ongi mitu nädalat kodust ära. Eks selline eluviis on ka lahutuse üheks põhjuseks, et mees on kas ära või kui on kodus, siis on ikkagi nn ära. Lõõgastuda muudmoodi ei oska kui alkoholiga. Mina algatasin lahutuse, sest lihtsalt ühest hetkest sai väga küll sellest kooselust, mis ei ole kooselu. Tahaks lihtsalt oma elu elada, tahaks kaaslast, kes oleks igapäevaselt olemas ja kellele mina olen olulisem kui alkohol

Koroona pani eelmisel aastal natuke põntsu tema tegemistele ja kuna siis aega oli, mõtleski ta hakata maja ehitama, see mõte on tal muidugi varasemalt olnud, aga töö ei ole võimaldanud pikemalt koha peal viibimist. Enne lahutust oli mees kodus nagu kuuvarjutus, peale lahutust aga ongi enamuse ajal kodus ja nokitseb ehitamist.

Kas enne lapsi või enne teist lapsi oli siis teisiti? Või miks sa temaga abiellusid ja lapsed said?

See on kõige rumalam küsimus alati selliste teemade juures ???? nüüd ajab lausa muigama.

Jah, inimesed ju muutuvad(mitte kõik, et üldistada aga piisavalt suur osa) pikkade kooselu aastate jooksul.

Selle nähtuse nimi on lahku kasvamine.

See ei ole rumal küsimus – inimesed ei muutu!

Kui midagi kooskasvamiseks ei tee, siis kasvataksegi lahku.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 10.04 19:38; 12.04 11:40; 13.04 07:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jube!

Mis teil, inimesed, viga on? Mees elab mõnusat kahte elu ja petetud naisel pole kuhugi minna? Või miks peaks üks väärikas naine, eriti petetud naine, sellist saasta taluma?

Ilmselt mugavusest ja ehk ka soodsama läbisaamise eesmärgil. Oli ju kirjeldatud, et toidukulusid jagavad, aiatööde koormus kahasse… Kooselu on ikka lihtsam kui üksinda.
Ja kui uut püsisuhet tingimata ei otsi.. Hakkan juba mingit loogikat nägema selles korralduses.
Peaasi küll, et kumbki haiget ei saa ja teist ära ei kasuta selles olukorras. Tunded peavad olema täiesti kadunud, et see toimiks.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.04 11:14; 11.04 07:23; 13.04 08:52; 14.04 11:28; 15.04 20:32; 17.04 09:40; 17.04 17:44; 19.04 08:57; 19.04 14:17; 19.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui midagi kooskasvamiseks ei tee, siis kasvataksegi lahku.

Sa ei saa üksi kellegagi “kokku kasvada”.

Aga kui see teemaalgataja mees eelmisel kevadel tõesti alles seda maja ehitama hakkas, siis jääb mulle küll täiesti arusaamatuks, kuidas naine nii loll oli ja nõustus sellega, et mees tema juures pärast lahutust edasi elab, ja veel täiesti tasuta!

Kui ta ehitaks mingit moodulmaja, siis see oleks nädalaga püsti, okei. Aga tundub et siin teemaalgataja kirjutas, et mees eelmisel kevadel alles alustas majaehitamist, sest enne koroonat polnud aega… Ja et ta pole aastaga kuigi kaugele jõudnud. (selle üle ma ei imesta, seda oleks võinud nainegi kohe näha, et kui ehitus alles algab, siis ega see mõne kuuga valmis ei saa)

Niisuguse asjaga ei saa ükski tervemõistuslik inimene nõus olla, et enda juures ülalpidamisel hoida teist inimest, kes ehitab ENDALE maja, samal ajal on tal raha nii vähe, et ei maksa sentigi üüri ega kata enda kasutatud kommunaale. Isegi oma lihaste vanemate juures elades peaks sellisel juhul vähemasti oma elamiskulud katma. Kes maja ehitab, see ei saa ju ometi sellele apelleerida, et ta on nii vaene, et ei jaksa sentigi elamiskuludesse panustada. Sellises olukorras peaks ju ka majaehitus ülejõu käima.

Teemaalgaaja, kas sa seda maja oma silmaga näinud oled? Kas see maja on üldse olemas? Äkki lihtsalt valetab sulle, et kuskil midagi ehitab.

Mina ikkagi jätkuvalt soovitan tähtaja anda, mis ajaks ta ära kolib, see ei ole sinu asi tema “majaehitust” toetada.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 08.04 16:07; 08.04 16:14; 09.04 09:56; 09.04 10:09; 09.04 10:26; 09.04 10:53; 09.04 15:54; 13.04 09:22; 26.04 08:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt mugavusest ja ehk ka soodsama läbisaamise eesmärgil. Oli ju kirjeldatud, et toidukulusid jagavad, aiatööde koormus kahasse… Kooselu on ikka lihtsam kui üksinda. Ja kui uut püsisuhet tingimata ei otsi.. Hakkan juba mingit loogikat nägema selles korralduses. Peaasi küll, et kumbki haiget ei saa ja teist ära ei kasuta selles olukorras. Tunded peavad olema täiesti kadunud, et see toimiks

Kes ei otsi püsisuhet? Üks siin just kirjutas, et mees leidis teise naise tema kõrvalt, lahutasid ära ja mees elab mingi aasta aega juba pool nädalat ühega ja pool teisega. On see normaalne või? Kui rott pead olema, et seda taluda?

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt 08.04 17:37; 08.04 20:13; 11.04 03:05; 12.04 23:13; 13.04 21:04; 18.04 22:02; 19.04 08:30; 19.04 14:15; 19.04 19:20; 19.04 20:22; 23.04 11:56; 25.04 12:12; 25.04 15:42; 25.04 16:59; 25.04 18:19; 26.04 10:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

TA kirjutab, et nüüd on mees peamiselt kodus ja nokitseb maja ehitada. Kas see ehitus käib siis TA aias, ilmselt väga lähedal.
Kas seal on üldse võimalus sellist korterit üürida kuhu lapsed ka ära mahuvad ja kust saab kooli ja mujale käia. Kui mees kolib pisikesse üürikasse, siis on naisel vähem vabadust kui praegu, sest lapsed on siis ainult emaga.
Ilmselt ei ole praeguse elukorralduse põhjus ainult mehes. See lahendus kergendab hetkel mõlema elu, lihtsam on laste eest hoolitsemist jagada. Lastel muidugi võib hinges suur segadus olla ja loodavad nagu ka mees, et pere varsti taas koos on.
Ma usun, et asi pole nii lihtne
kui see näib, et vaat kui laisk mees ei otsi omale korterit.
Isegi kui senine kodu kuulub naisele, on seal ilmselt aastaid koos elatud ja mees ehk on ka sinna palju panustanud, tundub ehitaja tüüp olema.
Meie pere elab ka minu pärandina saadud pinnal, aga ma ei pean seda ssma palju mehe omaks. Olen mõelnud, et peame ametlikult pool mehele vormistama, oleks tal parem tunne, kuigi ta ütleb et tunneb end piisavalt hästi ka ilma paberimajanduseta. Aga reaalselt me kodu väärtus oleks poole väiksem kui mees poleks panustanud siia oma aega ja raha. Mul on nii kahju nendest kaaslastest, kes kolivad kallima pinnale ja teevad remonte ja värke, aga kui lahutus tuleb, siis pole neil midagi.
Minu mees on meeletult meie kodusse panustanud. Meil on ilus, kaasaegne kodu. Ainuüksi vannitubade kaasaegseks remontimine oli väga kallis. Samuti uued põrandad, valgustus, köök, katus, garaaž on täiesti uus, küttessüsteem. Kuna mu mees töötab IT alal ja mina hoopis vähem tasuval alal, siis ma isegi ei kujuta ette, mismoodi see kodu ilma mu mehe panuseta välja näeks.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kes ei otsi püsisuhet? Üks siin just kirjutas, et mees leidis teise naise tema kõrvalt, lahutasid ära ja mees elab mingi aasta aega juba pool nädalat ühega ja pool teisega. On see normaalne või? Kui rott pead olema, et seda taluda?

Justnimelt seda ma ütlesingi, et asi võib teoreetiliselt toimida, kui ei otsi püsisuhet. Selliseid inimesi on ka ometi olemas, vähemalt teatud eluperioodil.
Uut kaaslast otsides minu arvates ka see kooselu eksiga ei toimi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.04 11:14; 11.04 07:23; 13.04 08:52; 14.04 11:28; 15.04 20:32; 17.04 09:40; 17.04 17:44; 19.04 08:57; 19.04 14:17; 19.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie pere elab ka minu pärandina saadud pinnal, aga ma ei pean seda ssma palju mehe omaks. Olen mõelnud, et peame ametlikult pool mehele vormistama, oleks tal parem tunne, kuigi ta ütleb et tunneb end piisavalt hästi ka ilma paberimajanduseta. Aga reaalselt me kodu väärtus oleks poole väiksem kui mees poleks panustanud siia oma aega ja raha. Mul on nii kahju nendest kaaslastest, kes kolivad kallima pinnale ja teevad remonte ja värke, aga kui lahutus tuleb, siis pole neil midagi. Minu mees on meeletult meie kodusse panustanud. Meil on ilus, kaasaegne kodu. Ainuüksi vannitubade kaasaegseks remontimine oli väga kallis. Samuti uued põrandad, valgustus, köök, katus, garaaž on täiesti uus, küttessüsteem. Kuna mu mees töötab IT alal ja mina hoopis vähem tasuval alal, siis ma isegi ei kujuta ette, mismoodi see kodu ilma mu mehe panuseta välja näeks.

Em, kui sellises olukorras te lahutama peaksite või ka kui sina ära sured, siis on tegelikult mehel võimalik tõestada, et ta on raha ja tööga elamisse panustanud ja peaks saama selle eest kompensatsiooni. Sinu surma puhul on see ehk veidi keerulisem, sest pole sind juures kaasa noogutamas ja oleks suur paberitöö tal kõik need arved ja töötunnid kokku lüüa, et oma osalust notarile tõestada (kui ta just ei ole selline pedant, kes kõike dokumentatsiooni lõputult alles hoiab)… seega ma ei vormistaks osa majast mitte seetõttu mehele, et tal oleks parem tunne, vaid justnimelt selle ootamatu olukorra pärast (sinu surm), et mees saaks oma kodus edasi elada või siis selle vajadusel maha müüa (kui on juba nii vana, et ise maja hooldada enam ei jaksa jne.).

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.04 11:23; 09.04 11:43; 14.04 12:45;
To report this post you need to login first.
Postitas:

seega ma ei vormistaks osa majast mitte seetõttu mehele, et tal oleks parem tunne, vaid justnimelt selle ootamatu olukorra pärast (sinu surm), et mees saaks oma kodus edasi elada või siis selle vajadusel maha müüa (kui on juba nii vana, et ise maja hooldada enam ei jaksa jne.).

Seda saab testamendiga teha.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.04 11:14; 11.04 07:23; 13.04 08:52; 14.04 11:28; 15.04 20:32; 17.04 09:40; 17.04 17:44; 19.04 08:57; 19.04 14:17; 19.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seda saab testamendiga teha.

Mul ema andis oma vanimale pojale oma talu testamendiga, ja elasid koos seal vist ligi 20 aastat juba nii et poeg elas ema majas tasuta allüürnikuna. Pojal (mu vennal siis) oli koguaeg selline segane seis, et teeks ja remondiks ja oleks hea peremees, aga ei ole nagu ikka päris minu maja, mine sa tea kes viimasel hetkel testamendi ära muudab jne jne. Ootas põhimõtteliselt ema surma. Ja tegigi üsna minimaalselt.

Nii et testament ja päris andmine ei ole ikka päris samad asjad.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.04 10:40; 15.04 22:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii et testament ja päris andmine ei ole ikka päris samad asjad.

Keegi ei väitnudki seda. Siin oli jutt konkreetselt mehest, kes just teeb kõike naise majas, aga samas ise ei taha mingit kinkimist.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 08.04 11:14; 11.04 07:23; 13.04 08:52; 14.04 11:28; 15.04 20:32; 17.04 09:40; 17.04 17:44; 19.04 08:57; 19.04 14:17; 19.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Abikaasad lahutavad, kuid elavad paratamatuse tõttu ühe katuse all edasi.

“Süüa annad?” küsib mees.

“Ei!”

“Aga särgi triigid ära?”

“Ei!!”

“Aga seks?”

“Ainult tagant !”

“Miks?”

“Et mu silmad sind ei näeks!!!!”

 

Nali naljaks aga tegelikult on väga kole kui pered lagunevad. Kindlasti eksisteerib selleks ka väga mõjuvaid põhjuseid, nagu vägivald ja pahedesõltuvused. Aga kui üks pool leiab, et armastus on otsas, siis ei tohiks ta küll panna teist poolt sellepärast halvasti tundma. Kahjuks on aga nii, et armastus asendub sõltumata põhjusest põlgusega ja siis väänatakse teisest poolest kõik välja kõik viimseni, et tollel oleks ikka ka Peetruse juurde minnes väga selge kui kaotaja ta on.

Mehena tean väga hästi seda tunnet, mida tähendab olla välja arvatud omaenda loodud perekonnast ja et selleks ei pea absoluutselt olema ei vägivaldne, pahedest sõltuvuses ega reetur, piisab täiesti sellest, et ühel hetkel naine lihtsalt otsustab nii.

Aga on väga ilmselge, et perekoolikate veendumused ei luba meestele omistada sellist nähtust, nagu tunded, et mehel võib ka pärast lahutuse jõustumist olla tõesti valus kui tema laste ema tema asemel teistega magab. Jah see veel üsna kaua sama valus kui siis kui naine seda abielu ajal teeks. Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud kui me võrdsustame pealesunnitud erakuelu samuti hukuga.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 17.04 11:33; 18.04 15:02; 19.04 04:53; 19.04 05:00; 19.04 12:50; 19.04 18:38; 19.04 19:36; 20.04 12:44; 23.04 09:37; 25.04 14:50; 25.04 16:14; 25.04 17:43; 26.04 00:56; 26.04 07:18;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 142 )


Esileht Pereelu ja suhted Kooselu eksabikaasaga