Teema: Kooselu eksabikaasaga

#3746148:

Mehena tean väga hästi seda tunnet, mida tähendab olla välja arvatud omaenda loodud perekonnast ja et selleks ei pea absoluutselt olema ei vägivaldne, pahedest sõltuvuses ega reetur, piisab täiesti sellest, et ühel hetkel naine lihtsalt otsustab nii.

Aga on väga ilmselge, et perekoolikate veendumused ei luba meestele omistada sellist nähtust, nagu tunded, et mehel võib ka pärast lahutuse jõustumist olla tõesti valus kui tema laste ema tema asemel teistega magab. Jah see veel üsna kaua sama valus kui siis kui naine seda abielu ajal teeks. Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud kui me võrdsustame pealesunnitud erakuelu samuti hukuga.

Kuspoolt tuul, sealtpoolt naise meel. Ei tasu lihtsalt naiste juttu liialt tõsiselt võtta. Kui varuvariandid kogu aeg olemas, ei ole tuulesuunast hullu.

#3744899:

#3744760:

Seda saab testamendiga teha.

Mul ema andis oma vanimale pojale oma talu testamendiga, ja elasid koos seal vist ligi 20 aastat juba nii et poeg elas ema majas tasuta allüürnikuna. Pojal (mu vennal siis) oli koguaeg selline segane seis, et teeks ja remondiks ja oleks hea peremees, aga ei ole nagu ikka päris minu maja, mine sa tea kes viimasel hetkel testamendi ära muudab jne jne. Ootas põhimõtteliselt ema surma. Ja tegigi üsna minimaalselt.

Nii et testament ja päris andmine ei ole ikka päris samad asjad.

Sel juhul oleks pidanud kinkelepingu tegema. Siis oleks maja poja oma ja ema saaks sees elada küll, aga seda hirmu ei oleks, et võib-olla mõtleb ema mingil hetkel ümber ja jätab maja hoopis kellelegi teisele ning poja poolt sisse pandud raha oleks tema jaoks kadunud.

#3746401:

#3746148:

Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud

Kas need “rikkuseambitsioonita” mehed teevadki siis lapsi eeldusel, et naine neid koos lastega üleval peaks?

Selline mees peaks laste saamisel (tegemisel) ometi oma “ambitsioone” ka arvestama, lapsed ainult armastusest tõesti ei kasva.

Mitte päris nii. Minu jaoks tähendab ülalpidamine tagada toit, riided, peavari ja elementaarne haridus ja sellega saan ma hakkama. Kui aga öeldakse, et sa pead rohkem, tekitab seda pehmelt öeldes viha. Ma ise olen kasvanud ajal, kus oli vähe võimalusi ja see õpetas mind, et hakkamasaamiseks ei ole vaja iga hinna eest iga maailmas loodud lollusega(millegipärast kasutatakse tihti sõna “ajaga”) kaasas käia ja pidevalt kasvav elustandard kui eesmärk omaette on üks mõttetumaid. Ma olen makromajanduse suhtes ilma vähimagi häbitundeta nii vastutustundetu, et minu poolest võivad täiesti olemata olla soojamaareisibürood, kõikvõimalikud bränditooted ja ööklubid.

Kõige suurem parasiit ja sitakeeraja siin planeedil on inimene. Jah, mulle meeldib mugav auto, mis ei pea olema ilmtingimata uus aga see ja sellega seonduv on ka minu ainus patt planeedi ees. Üldiselt ma olen suutnud oma lastes juurutada ahnusevastaseid hoiakuid ja see on küll asi, mille üle ma tõsiselt uhke olen.

#3746986:

#3746401:

#3746148:

Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud

Kas need “rikkuseambitsioonita” mehed teevadki siis lapsi eeldusel, et naine neid koos lastega üleval peaks?

Selline mees peaks laste saamisel (tegemisel) ometi oma “ambitsioone” ka arvestama, lapsed ainult armastusest tõesti ei kasva.

Mitte päris nii. Minu jaoks tähendab ülalpidamine tagada toit, riided, peavari ja elementaarne haridus ja sellega saan ma hakkama. Kui aga öeldakse, et sa pead rohkem, tekitab seda pehmelt öeldes viha. Ma ise olen kasvanud ajal, kus oli vähe võimalusi ja see õpetas mind, et hakkamasaamiseks ei ole vaja iga hinna eest iga maailmas loodud lollusega(millegipärast kasutatakse tihti sõna “ajaga”) kaasas käia ja pidevalt kasvav elustandard kui eesmärk omaette on üks mõttetumaid. Ma olen makromajanduse suhtes ilma vähimagi häbitundeta nii vastutustundetu, et minu poolest võivad täiesti olemata olla soojamaareisibürood, kõikvõimalikud bränditooted ja ööklubid.

Kõige suurem parasiit ja sitakeeraja siin planeedil on inimene. Jah, mulle meeldib mugav auto, mis ei pea olema ilmtingimata uus aga see ja sellega seonduv on ka minu ainus patt planeedi ees. Üldiselt ma olen suutnud oma lastes juurutada ahnusevastaseid hoiakuid ja see on küll asi, mille üle ma tõsiselt uhke olen.

Ega see miinimumelatis rohkem ei võimaldagi,kui pool hädapärasest toidust, riietest, peavarjust ja elementaarsest haridusest. Mitte ei mõista, kuidas rikkuseambitsioonita mees miinimumelatist makstes kohe hukule määratud on?

#3747322:

#3746986:

#3746401:

#3746148:

Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud

Kas need “rikkuseambitsioonita” mehed teevadki siis lapsi eeldusel, et naine neid koos lastega üleval peaks?

Selline mees peaks laste saamisel (tegemisel) ometi oma “ambitsioone” ka arvestama, lapsed ainult armastusest tõesti ei kasva.

Mitte päris nii. Minu jaoks tähendab ülalpidamine tagada toit, riided, peavari ja elementaarne haridus ja sellega saan ma hakkama. Kui aga öeldakse, et sa pead rohkem, tekitab seda pehmelt öeldes viha. Ma ise olen kasvanud ajal, kus oli vähe võimalusi ja see õpetas mind, et hakkamasaamiseks ei ole vaja iga hinna eest iga maailmas loodud lollusega(millegipärast kasutatakse tihti sõna “ajaga”) kaasas käia ja pidevalt kasvav elustandard kui eesmärk omaette on üks mõttetumaid. Ma olen makromajanduse suhtes ilma vähimagi häbitundeta nii vastutustundetu, et minu poolest võivad täiesti olemata olla soojamaareisibürood, kõikvõimalikud bränditooted ja ööklubid.

Kõige suurem parasiit ja sitakeeraja siin planeedil on inimene. Jah, mulle meeldib mugav auto, mis ei pea olema ilmtingimata uus aga see ja sellega seonduv on ka minu ainus patt planeedi ees. Üldiselt ma olen suutnud oma lastes juurutada ahnusevastaseid hoiakuid ja see on küll asi, mille üle ma tõsiselt uhke olen.

Ega see miinimumelatis rohkem ei võimaldagi,kui pool hädapärasest toidust, riietest, peavarjust ja elementaarsest haridusest. Mitte ei mõista, kuidas rikkuseambitsioonita mees miinimumelatist makstes kohe hukule määratud on?

Muidugi, tonnise palga juures… sotsiaalmajas on ju võimalik ka elada ja supiköögis saab tasuta süüa. Vähemalt püsib elus. Väärikam kui kalevipojaks hakata. Õnneks kaob see eestlaste häbistamise võimalus ära kui Helmede plaan Eesti Euroopa Liidust välja viia, ükskord õnnestub.

Teine asi, mille hukku, kui näha ei õnnestu, siis vähemalt selle saavutamiseks kõvasti kaasa aidata, on tarbimis- ja võistlusühiskond.

Hämmastav muidugi, kuidas tonnise palga (ja laste ema 750se palga) juures perena koos elades ei ole mingi probleem lastele batuut õue peale osta, nendega korra aastas soojamaa reisil käia, igaks talveks uus Reima kombekas osta aga kui vanemad lahku kolivad, siis peab isa sotsiaalmajja elama minema, sest ei tule elatise maksmisega toime.

#3747358:

#3747322:

#3746986:

#3746401:

#3746148:

Laste olemasolul on rikkuseambitsioonita mees sest hetkest sisuliselt hukule määratud

Kas need “rikkuseambitsioonita” mehed teevadki siis lapsi eeldusel, et naine neid koos lastega üleval peaks?

Selline mees peaks laste saamisel (tegemisel) ometi oma “ambitsioone” ka arvestama, lapsed ainult armastusest tõesti ei kasva.

Mitte päris nii. Minu jaoks tähendab ülalpidamine tagada toit, riided, peavari ja elementaarne haridus ja sellega saan ma hakkama. Kui aga öeldakse, et sa pead rohkem, tekitab seda pehmelt öeldes viha. Ma ise olen kasvanud ajal, kus oli vähe võimalusi ja see õpetas mind, et hakkamasaamiseks ei ole vaja iga hinna eest iga maailmas loodud lollusega(millegipärast kasutatakse tihti sõna “ajaga”) kaasas käia ja pidevalt kasvav elustandard kui eesmärk omaette on üks mõttetumaid. Ma olen makromajanduse suhtes ilma vähimagi häbitundeta nii vastutustundetu, et minu poolest võivad täiesti olemata olla soojamaareisibürood, kõikvõimalikud bränditooted ja ööklubid.

Kõige suurem parasiit ja sitakeeraja siin planeedil on inimene. Jah, mulle meeldib mugav auto, mis ei pea olema ilmtingimata uus aga see ja sellega seonduv on ka minu ainus patt planeedi ees. Üldiselt ma olen suutnud oma lastes juurutada ahnusevastaseid hoiakuid ja see on küll asi, mille üle ma tõsiselt uhke olen.

Ega see miinimumelatis rohkem ei võimaldagi,kui pool hädapärasest toidust, riietest, peavarjust ja elementaarsest haridusest. Mitte ei mõista, kuidas rikkuseambitsioonita mees miinimumelatist makstes kohe hukule määratud on?

Muidugi, tonnise palga juures… sotsiaalmajas on ju võimalik ka elada ja supiköögis saab tasuta süüa. Vähemalt püsib elus. Väärikam kui kalevipojaks hakata. Õnneks kaob see eestlaste häbistamise võimalus ära kui Helmede plaan Eesti Euroopa Liidust välja viia, ükskord õnnestub.

Teine asi, mille hukku, kui näha ei õnnestu, siis vähemalt selle saavutamiseks kõvasti kaasa aidata, on tarbimis- ja võistlusühiskond.

Ma ei saa ikka aru. Kui perega koos elada, siis peab ju sellest tonnisest palgast samamoodi lapsi ülal pidama. Kui minna lahku, siis tuleb maksta elatist, mis on isegi väiksem, kui perega koos elades lastele kuluv summa. Miks siis lahkumine kohe sotsiaalmaja ja supikööki peaks tähendama?

Äkki ikkagi kooselus maksis  rikkuseambitsioonita mehe supi ja peavarju eest tema naine, kellelt ilmselt keegi ei küsinud, kuidas tema ambitsioonidega lood on. Lahku minnes aga peab mees hakkama ise oma toidu ja peavarju eest tasuma. Ja lisaks veel laste ülalpidamine ka. Oi, see võib valus olla, kui siiani on  kõik teiste inimeste kulul saadud.

#3747665:

Ei ole vaja mcdonaldsis süüa, igasugu iphonesid lastele ja brändiriideid. Vähesega õpib inimene väärtustama seda, mis tal on, mitte raiskama enda ja teiste ressursse. Inimestel on värdjas komme omada asju, mida nad tegelikult ei vaja, et meeldida neile, kellele nad ei meeldi ja liiga tihti raha eest, mida neil ei ole. Kahjuks antakse see idiootsus ka lastele edasi. Tegelikult oleks üht tõsist sõda, lausa apokalüpsist vaja, et inimesed tegelikke väärtusi hindama hakkaks.

Mõttetu mees. Mine viljele üksi oma lollust. Hea statement õigustamaks oma rotlust ja saamatust.

Aga me ei räägi ju ülekulutamisest, vaid normaalsetest kuludest! Me ei räägi macdonaldsist, me räägime toidust, mitte brändidest, vaid riietest jne.

Ma ei teagi, missugune oleks suurem õnnetus, kas olla selle teema viimase otsa kaaperdanud meesterahva naine, või (selle mehe lastega) eks.

#3746164:

Mehena tean väga hästi seda tunnet, mida tähendab olla välja arvatud omaenda loodud perekonnast ja et selleks ei pea absoluutselt olema ei vägivaldne, pahedest sõltuvuses ega reetur, piisab täiesti sellest, et ühel hetkel naine lihtsalt otsustab nii.

Naisena tean MINA väga hästi, et sellise mehe naine on üritanud meest “omaenda loodud perekonnast” huvituma panna.  Aastaid, kannatlikumad vast isegi aastakümme. Ja siis lõpuks on naisel tõeliselt üle visanud ja  ta onotsuse teinud. SIIS ärkab mees ja tahab teada, mis lahti on.

#3747278:

Mitte päris nii. Minu jaoks tähendab ülalpidamine tagada toit, riided, peavari ja elementaarne haridus ja sellega saan ma hakkama. Kui aga öeldakse, et sa pead rohkem, tekitab seda pehmelt öeldes viha. Ma ise olen kasvanud ajal, kus oli vähe võimalusi ja see õpetas mind, et hakkamasaamiseks ei ole vaja iga hinna eest iga maailmas loodud lollusega(millegipärast kasutatakse tihti sõna “ajaga”) kaasas käia ja pidevalt kasvav elustandard kui eesmärk omaette on üks mõttetumaid. Ma olen makromajanduse suhtes ilma vähimagi häbitundeta nii vastutustundetu, et minu poolest võivad täiesti olemata olla soojamaareisibürood, kõikvõimalikud bränditooted ja ööklubid.

Ma saan sinust mõneti aru, minu oma mees ka võrdleb oma laste võimalusi kogu aeg enda omaaegsete võimalustega. Aga tegelikkuses ei saa last ülejäänud ühiskonnast eraldada, ta on selle osa ja kui sinu laps jääb enamusest neist hüvedest ilma, mida tema sõbrad kõik saavad võimaldada, siis su laps ei tunne end võimeka ja väärtusliku ühiskonnaliikmena. Kindlasti saab elada ilma nutiseadmete, arvutite, seiklusparkide ja reisidel käimiseta, aga kui teistel kõigil on see kogemus ja sina üheski asjas kaasa rääkida ei oska, tekib ühel hetkel alaväärsuskompleks, mitte tohutu oskus elus hakkama saada. Lapsel ei pea olema kõike ja palju ja lõputult, aga tal peab olema teiste enda põlvkonna inimestega sarnane ja võrreldav  kogemustepagas. Kui sa ei kasvata oma last enam-vähem keskmisel tasemel sarnaste tingimuste juures, on tal just sotsiaalsest aspektist vaadatuna raske teistega suhelda ja suhtlusoskus on väga oluline osa elust. Tähtis ei ole alati keskenduda sellele, mida sina tahad, mis sulle on tähtis ja millest sina ei hooli. Sina ei peagi hoolima, kui sinu lapsed aga hoolivad ühest või teisest asjast, pead olema vähemalt nii võimekas, et neile õpetada, kuidas seda saavutada, isegi kui ise seda neile ei jaksa osta või valmistada.

#3747665:

Ei ole vaja mcdonaldsis süüa, igasugu iphonesid lastele ja brändiriideid. Vähesega õpib inimene väärtustama seda, mis tal on, mitte raiskama enda ja teiste ressursse. Inimestel on värdjas komme omada asju, mida nad tegelikult ei vaja, et meeldida neile, kellele nad ei meeldi ja liiga tihti raha eest, mida neil ei ole. Kahjuks antakse see idiootsus ka lastele edasi. Tegelikult oleks üht tõsist sõda, lausa apokalüpsist vaja, et inimesed tegelikke väärtusi hindama hakkaks.

Mäkk on kõige odavamam koht üldse.

#3748050:

Ehk siis loomulikult teemaalgataja, anna minna, too aga kohtingukaaslane koju, kupata lasteisa teise tuppa ja lase endast seksuaalne loom välja, et lasteisa ikka kuuleks ja iga jumala ihurakuga aru saaks, et tema aeg on läbi. Ja kui ta peaks selle peale nööri kaela panema, siis saad elatise nõude pöörata ju elusolevate vanemate ja sugulaste vastu, sest suitsiidi korral ju toitjakaotuspensioni ei maksta. Võit kolmekordne- põlatava eksiga igaveseks mure ära, uus mees majas ja lastele saab normaalset ja igal aastal tõusvat pappi ka, teete uuega kolmanda, annab riik veel juurde. Sellist vastust tahtis teemaalgataja?

Loll manipulaatorist mees. Miks peaks riik lapsi karistama, et nende töllist isa otsustas elatise maksmise asemel endale otsa peale teha? Loomulikult saab laps toitjakaotuspensioni. Või see on sinu relv, millega oma eksi ähvardad?

Jube mees. Mitte naised pole kullakaevurid vaid sina oled oss. Kõva kalevipoegade halvustaja tuli välja. Mida sa ise teha oskad? Ahõigus, ainult vinguda, kuidas naine ja lapsed su raha tahavad. Titt, mitte mees.

#3748108:

Jan Uuspõllu kehastatud tibi ütles ühes klipis kunagi, et “minu meec taob kõikk kinnnni”, sina ütlesid seda praegu sama häälega “õigä meec taob kõikk kinnnni” ????

Vaata, milline väärastunud mõtlemisviis sul on. Minul isiklikult pole mehe raha iial vaja läinud, ei lapsega kodus olles ega elatist, aga sinusuguste laste emad peavadki üksi läbi elu rügama ja üksi enamuse kinni maksma, kui soovivad oma lastele täisväärtuslikku elu, sest mingi jobu otsustas olla “rikkuseambitsioonita” ning seoses sellega lasta oma perel kuidagi toime tulla, ei muud rõõmu. Põlgan sinusuguseid.

Miinimumelatise nõudmine ei tee nüüd küll ühestki naisest kullakaevajat. Ja elatise maksmine ei hävita ka ühegi mehe elu. Mis tobe hüsteeriline liialdamine see on.

#3748405:

#3748050:

Jah, see teemast väljunud jutt siin on vaid järjekordne tõestus, et igas naises on lõdva püksikummiga kullakaevajat rohkem kui igas mehes vägivallatsejat, alkohoolikut ja petjat. Mis naiste väärtust kahjuks kuskilt otsast ei tõsta. Kaasaegne külmalt kalkuleeriv naine on ahne ja ülbe, kelle jaoks mees ongi lüpsilehm. Jah, eks ole mehed selles ka ise süüdi kui naistele sponsorlust pakuvad, ükskõik kuidas seda siis ka nimetatakse. Alla on käinud inimesed üldse. Seejuures eriti need, kes armastavad tarbida.

Keegi siin piiksus, et ma justkui ei küündi kalevipoegade tasemele. Jumal tänatud, et ei küündi, ma olen vähemalt aus, 80% kalevipoegadest on soomes teine naine, teine elu ja mõnel teine salajane peregi, lapsed ja puha. Lisaks tean väga hästi mis toimub suurte pühade eel laevadel kui suur osa neist eestisse tuleb- ei taha oma tutvusringkondagi sellist nagu seal siis lällavad.

Seega perekooli kägude(ja peavad end veel tegijaks ühiskonnas ha-ha) arvamus pole küll rohkem väärt suvalisest kritseldusest peldikuseinal ja mida lugeda on rohkem naljakas, selline haledapoolne naljakas. ????

Aga keegi ei suutnud või ei tahtnud suuta aru saada mu esimese kommentaari mõttest, et kui naine tahab, siis ta võib mehe, eriti kui ta on laste isa, soovi korral täielikult hävitada, nii materiaalselt kui ka mentaalselt, sest tänane süsteem seda täiel määral toetab. Võibolla on siin perekooliski see emeriitkohtunik, kes aasta-paari taguses intervjuus võrdõigusvolinik Liisa Pakostale ütles häbenemata, et meeste ja isade vastu tulebki võidelda, ja kes võib olla üks hallidest kardinalidest täna kehtiva süsteemi taga.

Ehk siis loomulikult teemaalgataja, anna minna, too aga kohtingukaaslane koju, kupata lasteisa teise tuppa ja lase endast seksuaalne loom välja, et lasteisa ikka kuuleks ja iga jumala ihurakuga aru saaks, et tema aeg on läbi. Ja kui ta peaks selle peale nööri kaela panema, siis saad elatise nõude pöörata ju elusolevate vanemate ja sugulaste vastu, sest suitsiidi korral ju toitjakaotuspensioni ei maksta. Võit kolmekordne- põlatava eksiga igaveseks mure ära, uus mees majas ja lastele saab normaalset ja igal aastal tõusvat pappi ka, teete uuega kolmanda, annab riik veel juurde. Sellist vastust tahtis teemaalgataja?

Sinu esimeses kommentaaris oli isegi pointi aga praegune vastus on väga madal. See räägib nii mõndagi sinu enda kohta.

Meie suhte jooksul olen kogu aeg ise hakkama saanud kõigega ja saan ka edaspidigi. Elatist ma ka ei nõua. Ka eksi ma ei põlga. Aga ma tahan perekonda, kus inimesed hoolivad üksteisest. Milleks mulle mees, kes elab ainult endale ja teiste kulul ka elada ei häbene. See, et ta nüüd peale lahutust on märganud on, et tal on lapsed ja võiks ka ise oma panuse anda perekonda, ei muuda olnut ja ma isegi ei tea, miks ta seda teeb.

Samuti pole siin teemas juttu olnud kohtingukaasalse koju toomisest. Selle asemel, et teemasse süveneda, hakkad sa siin lihtsalt räuskama. Sind jäeti ka maha? Ma üldse ei imesta, miks seda tehti.

Minule toodi mees koju. Minule juba enne pere loomist kuuluvasse koju, mida koos armukese tuttavate advokaatidega koos loodud skeemide abil minu käest ära võtta taheti. Korter jäi mulle alles aga sain infarkti. Nõrk ka veel eksju. Täpselt seda mulle mu eks haiglas ütlemas käis, kuigi nõudsin, et teda minu juurde ei lastaks. Oskas ära rääkida, osav onju. Pere ajal olin lastele a ja o, meil oli koos tore ja lõbus. Ühest hetkest oli kõik nagu noaga lõigatud- issi, ära meile enam helista, ainult emmele pead raha maksma. Kuue ja kaheksa aastased räägivad nii.

Pere aegu käisin minagi välismaal tööl. Naine tööl ei käinud. Laste raha mis riik maksis, oli naise ja laste raha, minu raha oli kõigi raha. Ühel hetkel väljendas naine, et tema ei rahuldu selle eluga, tema tahab maja ja mina kas müügu oma korter maha või leidku rohkem raha. Juhtus aga vastupidi, ma jäin selleski ilma. Ja siis nagu päevapealt hakkasid asjad juhtuma. Eestis leidsin kiiresti töö aga umbes kuu aega hiljem oli naine võõra mehega minu kodus vahekorras, olles veel õige pealekauba, et sina ei ole see inimene. Mille üle sa siis ei imesta? Mulle tehti hullemini kui enamik naisi siin väidavad, et mees neile tegi. Ja siis siin mingis teemas üks veel kaagutas, et peadki loobuma oma kodust. Aga näe, elus olen raisk, pärast infarkti võtsin lähenemiskeelu ja hetkel see toimib. Nii et pole vaja otsida põhjusi, miks mul sellised hoiakud on.