Tean, et pole mõtet elada koos laste pärast. Kuid hetkel oleksin ma justkui nurka surutud, sest olen seda ise lubanud ????♀️
Lühidalt 13 aastat kooselu. Mehel tekkis eelmine suvi “sõbranna”, mis siis aja möödudes kasvas suuremaks tundeks. Elasid koos üle poole aasta (mina lastega Soomes,nemad Eestis).Meie suhtlesime igapäevaselt, alati mehe algatusel. Tuli vahele korona, andis mõista, et sealne kooselu ei sobi, sooviks olla ikka oma perega. Tuli Soome ja minu tingimus oli, et teine naine enam mehe elus ei eksisteeriks. Teise naise algatusel siiski suhtlevad tänase päevani tihedalt edasi. Mina seda ei aksepteeri. (mees läheb nüüd puhkuse ajal 2nädalaks Eesti,niisama “tuulutama”.. minu puhkus alles augustis). Teatasin, et rohkem ma kummi ei venita ja oleme kui korterikaaslased (nüüdseks siis 2 nädalat). Mees soovib laste pärast normaalselt läbi saada. (Tema mõiste normaalsusest: räägime kõigest ja kõigist, jagame rõõme ja muresid, hoiame rahateemadel kokku jne.) Ütlesin, et minu jaoks oleks see justkui kooselu jätkamine, aga mind häirib konkreetselt suhtlus “sõbrannaga”. Selle peale vastati, et mis vahet sel on kellega ma suhtlen- õde,tädi või keegi kolmas. Iseenesest ei olegi, aga endiselt arvab “sõbranna”, et mees on lihtsalt hetkel oma Soome kodus ja ärgu mina olgu kade ja dramatiseerigu üle. Soovisin, et mees lahkuks (minu nimel olev üürikorter), sest mina olen liiga palju haiget saanud, et sellist ükskõikset suhtumist taluda. Mees teatas, et kuna siin elavad tema lapsed, on tal samamoodi õigus siin olla. Kui küsisin, et kas ta oskab mulle tuua üht näidet kus mees ja naine elavad koos laste pärast, ei osatud vastata. Ütlesin, et lastega saab ju kohtuda ka minu kodu väliselt, et üldjuhul lahkuläinud paaride isad teevad nii. Ütles, et need mehed on lohhid ja kui mulle midagi ei meeldi, siis võin ise uue korteri üürida, miks alati isad peavad lastel “külas” käima. Tema tahab oma lastega koos elada.
Mul ongi hetkel juhe nii koos. Mees elab elu ainult iseendale, arvestamata kas ja kui palju see mulle haiget teeb.
Jah, on ju võimalus minna kohtusse jne., aga ma olen selleks liiga nõrk. Ma ei taha lastele traumat (8 ja 4 aastane). Ah, et miks ma siis halan, ise olen ju sellise alandamisega nõus?! Lihtsalt soovingi, et ma oskaks ja suudaks võttagi teda kui niiöelda suvalist meest, aga ma ei oska ja ei tea ka mida teha, et tunded tema vastu kustuksid.
Teema: Kooselu laste pärast
Pigem jääb mulje, et mees tahab jonni pärast lapsi. Ära allu ta jonnile ega provotseerimisele ja tee endale asi 100% selgeks. Kui kindel, et suhe enam ei parane ja sa ise tagasi ei jookse siis anna minna. Leidke koos mingi ühine kokkulepe, mis ajaks mees välja kolib või vastasel juhul ütle üürileping üles.
Laste pärast koos elamine ei tööta kui ühel poolel on väljaspool kodu armuke, kelle olemasolu omavahelisi tülisid ja vaidluseid tekitab. Kui olukord on juba praegu nii pingeline, mil noorem laps neljane, siis pole reaalne, et te järgnevad 14 aastat rõõmsalt ühiselt vastu peate, et lapsed koos suureks kasvatada. Need täiskasvanud lapsed ütlevad hiljem, et kahju, et vanemad juba ammu-ammu lahku ei läinud, vaid “laste pärast” kassi ja koera kombel hambad ristis koos vastu pidasid.
Teise naise algatusel siiski suhtlevad tänase päevani tihedalt edasi.
Teine naine hoiab virtuaalset nuga kõril ja mees suhtleb, kuigi ise üldse ei taha?
Jah, on ju võimalus minna kohtusse jne
Miks sa kohtusse soovid minna? Et mees üürikorterist välja saada? Selle jaoks ei ole vaja kohtusse minna.
Kui sa aga soovid varianti, et lapsed ja raha mulle, elatismaksud ja diagnoosid sulle, siis sa pead Eestisse kolima. Sa pead arvestama, et Põhjamaades lapsi kasvatatakse koos. Laste isast halvasti rääkimine võib kaasa tuua nii rahatrahvi kui ka diagnoosi, rääkimata siis sellest, et prooviksid takistada isal lastega suhelda.
Mõistlik oleks isegi üürikorter lastele ja isale jätta ja endale sinna lähedale uus korter otsida. Lapsed hakkavad nagunii kahe kodu vahet käima.
Kahtlustan samuti kui see armuke mehest kinni hoiab ja mees endiselt “sõbrannaga” vallatleb, siis ole valmis varsti lapseuudiseid kuulama.
Mina soovitaksin lastega üksi elada, seda enam, et pool aastat ju suutsid. Selline pidev stressamine ka elu lihtsamaks ei tee. Oleks, et teebki konkreetse lõpu selle “sõbrannaga”, aga ei tee ju. Paljud naised on lahku läinud kuigi tunded alles, aga midagi pole teha kui mees kõrvalsuhtest ei loobu. Las, siis saab see teine naine selle petjast mehe omale. Ilmselgelt parmastab see mees ainult iseennast.
Kõigepealt pai ja kaastunne sulle, sest olukord on üsna nukker. Nüüd tuleb edasi otsustada, mida teha ja siis kindlameelselt tegutseda. Mees on sul ikka eriline sadist, isegi varjata enam ei püüa. Ilmselt valmistub “uue elu” alustamiseks. Elad Soomes ning jagatud hooldusõigus on seal tavapärane. Kas olete abielus või registreeritud kooselus? Kas mees on rahvastikuregistri alusel sinu üürikorterisse sisse kirjutatud? Kui seda ei ole ja niisama külas, siis tuleb tal siiski ise välja kolida ja oma pind otsida. Kui tundub, et ise välja viskamisega hakkama ei saa pöördu lahutustega tegeleva ametkonna poole. Anna asjale ametlik käik, kui tõesti hakkama ei saa. Ära karju, hüsteeritse või muud sellist see ei vii kusagile. Soome keelt valdad? Googelda, mida teha just
Soomes sellises olukorras. Lapsed hakkavad nädala kaupa kord ema ja siis isa juures elama ning elad oma elu edasi. Alguses on hullult vastik ja kurb, aga siis hakkab parem-usu mind! Kui väga kokku jookseb, siis lase endal ajutiselt mingi kergem antidepresssant välja kirjutada, see võtab tuimaks ja aitab sul tegutseda. Kui ise Soome kavatsed jääda, siis probleem on lahendatav. Aga jah, lapsed on seal mõlema vanema “omad”. Küsimus ainult, et kas mees tegelikult ka viitsib nädalate kaupa lapsi kasvatada. Ega siis ju sõbrannatamiseks aega ei jää. Aga jah-anna asjale ametlik käik ja kõik laheneb.
Tean, et pole mõtet elada koos laste pärast. Kuid hetkel oleksin ma justkui nurka surutud, sest olen seda ise lubanud ????♀️
Lühidalt 13 aastat kooselu. Mehel tekkis eelmine suvi “sõbranna”, mis siis aja möödudes kasvas suuremaks tundeks. Elasid koos üle poole aasta (mina lastega Soomes,nemad Eestis).Meie suhtlesime igapäevaselt, alati mehe algatusel. Tuli vahele korona, andis mõista, et sealne kooselu ei sobi, sooviks olla ikka oma perega. Tuli Soome ja minu tingimus oli, et teine naine enam mehe elus ei eksisteeriks. Teise naise algatusel siiski suhtlevad tänase päevani tihedalt edasi. Mina seda ei aksepteeri. (mees läheb nüüd puhkuse ajal 2nädalaks Eesti,niisama “tuulutama”.. minu puhkus alles augustis). Teatasin, et rohkem ma kummi ei venita ja oleme kui korterikaaslased (nüüdseks siis 2 nädalat). Mees soovib laste pärast normaalselt läbi saada. (Tema mõiste normaalsusest: räägime kõigest ja kõigist, jagame rõõme ja muresid, hoiame rahateemadel kokku jne.) Ütlesin, et minu jaoks oleks see justkui kooselu jätkamine, aga mind häirib konkreetselt suhtlus “sõbrannaga”. Selle peale vastati, et mis vahet sel on kellega ma suhtlen- õde,tädi või keegi kolmas. Iseenesest ei olegi, aga endiselt arvab “sõbranna”, et mees on lihtsalt hetkel oma Soome kodus ja ärgu mina olgu kade ja dramatiseerigu üle. Soovisin, et mees lahkuks (minu nimel olev üürikorter), sest mina olen liiga palju haiget saanud, et sellist ükskõikset suhtumist taluda. Mees teatas, et kuna siin elavad tema lapsed, on tal samamoodi õigus siin olla. Kui küsisin, et kas ta oskab mulle tuua üht näidet kus mees ja naine elavad koos laste pärast, ei osatud vastata. Ütlesin, et lastega saab ju kohtuda ka minu kodu väliselt, et üldjuhul lahkuläinud paaride isad teevad nii. Ütles, et need mehed on lohhid ja kui mulle midagi ei meeldi, siis võin ise uue korteri üürida, miks alati isad peavad lastel “külas” käima. Tema tahab oma lastega koos elada.
Mul ongi hetkel juhe nii koos. Mees elab elu ainult iseendale, arvestamata kas ja kui palju see mulle haiget teeb.
Jah, on ju võimalus minna kohtusse jne., aga ma olen selleks liiga nõrk. Ma ei taha lastele traumat (8 ja 4 aastane). Ah, et miks ma siis halan, ise olen ju sellise alandamisega nõus?! Lihtsalt soovingi, et ma oskaks ja suudaks võttagi teda kui niiöelda suvalist meest, aga ma ei oska ja ei tea ka mida teha, et tunded tema vastu kustuksid.
Sellest kohast, kus ” mees läheb kaheks nädalaks Eesti..” ei suutnud enam teemat tõsiselt võtta.
Selle peale vastati, et mis vahet sel on kellega ma suhtlen- õde,tädi või keegi kolmas.
Rohkem edasi lugeda ei viitsinud….
1. Õpi end paremini väljendama.
2. Otsi omale uus mees. Mitte kohe, pea aasta-paar vahet ja siis.
Mida veel jahuda?
Elad Soomes ning jagatud hooldusõigus on seal tavapärane. Kas olete abielus või registreeritud kooselus? Kas mees on rahvastikuregistri alusel sinu üürikorterisse sisse kirjutatud? Kui seda ei ole ja niisama külas, siis tuleb tal siiski ise välja kolida ja oma pind otsida. Kui tundub, et ise välja viskamisega hakkama ei saa pöördu lahutustega tegeleva ametkonna poole. Anna asjale ametlik käik, kui tõesti hakkama ei saa. Ära karju, hüsteeritse või muud sellist see ei vii kusagile. Soome keelt valdad? Googelda, mida teha just Soomes sellises olukorras. Lapsed hakkavad nädala kaupa kord ema ja siis isa juures elama ning elad oma elu edasi. Alguses on hullult vastik ja kurb, aga siis hakkab parem-usu mind! Kui väga kokku jookseb, siis lase endal ajutiselt mingi kergem antidepresssant välja kirjutada, see võtab tuimaks ja aitab sul tegutseda. Kui ise Soome kavatsed jääda, siis probleem on lahendatav. Aga jah, lapsed on seal mõlema vanema “omad”.
Aga kui see mees ei plaanigi Soome jääda, vaid põrutab mingil hetkel ikkagi Eestisse armukest põrutama ja sinna elama, kas siis hakkavad ka lapsed nädala ühe ja teise nädala teise juures käima? Sest kooliga, lasteaiaga nii ei saa ju?
Elad Soomes ning jagatud hooldusõigus on seal tavapärane. Kas olete abielus või registreeritud kooselus? Kas mees on rahvastikuregistri alusel sinu üürikorterisse sisse kirjutatud? Kui seda ei ole ja niisama külas, siis tuleb tal siiski ise välja kolida ja oma pind otsida. Kui tundub, et ise välja viskamisega hakkama ei saa pöördu lahutustega tegeleva ametkonna poole. Anna asjale ametlik käik, kui tõesti hakkama ei saa. Ära karju, hüsteeritse või muud sellist see ei vii kusagile. Soome keelt valdad? Googelda, mida teha just Soomes sellises olukorras. Lapsed hakkavad nädala kaupa kord ema ja siis isa juures elama ning elad oma elu edasi. Alguses on hullult vastik ja kurb, aga siis hakkab parem-usu mind! Kui väga kokku jookseb, siis lase endal ajutiselt mingi kergem antidepresssant välja kirjutada, see võtab tuimaks ja aitab sul tegutseda. Kui ise Soome kavatsed jääda, siis probleem on lahendatav. Aga jah, lapsed on seal mõlema vanema “omad”.
Aga kui see mees ei plaanigi Soome jääda, vaid põrutab mingil hetkel ikkagi Eestisse armukest põrutama ja sinna elama, kas siis hakkavad ka lapsed nädala ühe ja teise nädala teise juures käima? Sest kooliga, lasteaiaga nii ei saa ju?
Kas lapsed ja sa ise olete Soome kodanikud või nö alalise elamisloaga. Kui kaua olete Soomes elanud? Kui juba mitu aastat, siis arvestatakse sellega, et laste harjumuspärast keskkonda muuta ei tohiks. Kui lapsed on Soomes elanikeks registreeritud, siis mees ei saa ühegi valemiga neid Eestisse seaduslikult tarida. Mehel tuleb endal Soome jääda ja ka samasse linna. Kui lapsed käivad koolis, lasteaias, siis Soome nad jäävadki. Veelkord võta toru ja uuri välja, mida ja kus, ega keegi lapsi vägisi kuskile ei vea, kui asja alles uurid. Helista ja räägi oma lugu ära ning siis otsusta. Seal on ka ju nö naisteabi liinid, kust kaudu osatakse edasi suunata ning antakse nõu kuidas juriidiliselt seda lastega seotut lahendada.
Mulle tundub, et probleem on selles, et sinu tunded ei ole kuhugi kadunud ja sina tahaksid seda 13 aastat kestnud kooselu jätkata, sellepärast ongi mehe pakkumine “niisama sõpradena koos elada” ahvatlev. Mehe tunded on aga ilmselgelt läinud, mis läinud. Leidis armukese, tunded olid nii kuumad, et kolis temaga lausa kokku. Kui seal asi hapuks kiskus, sebis end sujuvalt sinu rüppe tagasi. Sina seadsid omalt poolt tingimuseks, et ta selle naisega enam ei suhtleks (mis on antud olukorras igati loogiline), mees sellest kinni ei pidanud. Armukese kaela ei ole mõtet ajad, et “tema algatusel”, suhtlemine on siiski kahepoolne akt, üksi ei saa suhelda.
Sellise kummivenitamisega, et “elame laste pärast sõpradena koos” lased lihtsalt veel ja veel ja veel endale haiget teha, aga mees, kes juba nii mitu korda sinu tunnetel on tallunud, enam kunagi päriselt sinu omaks ei saa. Kui kaob see armuke silmapiirilt, tuleb millalgi uus.
Lahku kolimine ei takista normaalset läbisaamist, pigem soodustab seda. Siis käitega mõlemad just nendega kohtamas, kellega tahate, ei pea üksteisele aru andma. Ja huvitav, et mehel just nüüd on nii tuline tahtmine oma lastega ühe katuse all elada, kas ta pooleks aastaks armukese juurde kolides neid sama kirglikult kaasa nõudis? Nüüd, kaheks nädalaks Eestisse puhkama minnnes, võtab ka ikka mõlemad lapsed kaasa? Või tuleb see ühe katuse all elamise tahtmine ainult siis peale kui parasjagu muud paremat teha ei ole?
Lahkuminek on raske, aga mõnikord lihtsalt on elus nii, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Kas lapsed ja sa ise olete Soome kodanikud või nö alalise elamisloaga. Kui kaua olete Soomes elanud? Kui juba mitu aastat, siis arvestatakse sellega, et laste harjumuspärast keskkonda muuta ei tohiks. Kui lapsed on Soomes elanikeks registreeritud, siis mees ei saa ühegi valemiga neid Eestisse seaduslikult tarida. Mehel tuleb endal Soome jääda ja ka samasse linna. Kui lapsed käivad koolis, lasteaias, siis Soome nad jäävadki. Veelkord võta toru ja uuri välja, mida ja kus, ega keegi lapsi vägisi kuskile ei vea, kui asja alles uurid. Helista ja räägi oma lugu ära ning siis otsusta. Seal on ka ju nö naisteabi liinid, kust kaudu osatakse edasi suunata ning antakse nõu kuidas juriidiliselt seda lastega seotut lahendada.
Ei tohi juttu võib küll ainult Eestis suust välja ajada. Põhjamaades jäetakse inimõigused inimestele alles ka peale lahkuminekut. Ei ole sugugi nii, et teiselt võetakse mis võtta annab ja keeratakse võlad ka veel selga, sest lapsel peab olema. “Peab olema” jutuga on oht sattuda psühhiaatri vastuvõtule.
Lapse hooldusküsimusi ei aeta telefoni teel, vaid broneeritakse aeg lastekaitse järelevalveinspektori juurde.
Mina soovitaksin lastega üksi elada, seda enam, et pool aastat ju suutsid.
Seda ma soovingi, aga mees pole nõus, sest tal on samasugused õigused koos lastega elada nagu minul. Kui ütlesin, et otsigu endale korter ja lastega kohtuda saab ka minu kodu väliselt, siis tema kiitis, et kui mulle miskit ei sobi võin ise välja kolida, et miks peavad alati just isad lastest eemal elama????♀️
Mehel on õigus, muidugi võid ka sina endale uue korteri otsida. Aga kumbki vanem ei pea lastest eemal elama vaid nagu Soomes väga tavaline lahutatud vanemate puhul – lapsed hakkavad kahe kodu vahel käima. Mitte, et lastega kohtuda saab sinu kodu väliselt, vaid need lapsed hakkaksidki elama nädal tema korteris ja nädal sinu korteris. Aga selle uue üürika võid muidugi ise otsida kui mees põnnib – mees võtab sinu üürilepingu üle ja sina kolid teise korterisse, lapsed siis edasi ja tagasi olenevalt nädalast.
Aga parim on muidugi mingi Soome perelepitaja juures käia ja nõu küsida, et kuidas õigeim teha. Kas mehel on Soomes töö?
Ma ei tea, mis võlgadest saa räägid-teemaalgataja võlgasid ei maininud. Aja ametniku juures peab muidugi kinni panema. Mis puutub inimõigustesse, siis põhjamaades on jah kombeks, et mõlemad vanemad osalevad võrdselt kasvatamises. Kui üürileping on ühe partneri nimel ja koos olla enam ei saa ega taha, siis ei hakka keegi sind selleks sundima. See kellel korterit pole peab mingi aja jooksul välja kolima ning lapsed käivad kahe kodu vahel. Ei ela Eestis-Rootsis. Mul oli mehe nimel korter(enne abielu soetatud) ja tuli endal välja kolida(ostsin korteri). Kasvatamegi vaheldumisi ja enam-vähem saame läbi. Elame samas linnas, hooldusõigus jagatud võrdselt ning keegi elatisraha ei maksa seetõttu. See tavaliselt siin normiks. Ma ei tea, mis inimõigustest sa jahud?
Lapsevanem ollakse ikka edasi isegi, kui oma vahel ei klapi. Eluaseme probleemi lahendab ka siin see, kel eluaset ei ole. Teemaalgataja abielus ju ei ole.
Ja kui mul peaks pähe tulema lapsega Eestisse kolida, siis on vaja teise vanema nõusolekut.Ei naine ega mees saa siin last kaenlasse haarata ja teha, mis pähe tuleb. Täiesti võrdsed õigused mõlemal.
Minu soome keel pole just kõige tugevam ja olen piisavalt palju Soome lastekaitse teemal “hulle” jutte kuulnud, eriti mis puudutab välismaalasi (sealhulgas Eesti). Pigem ongi siis mõeldav, et üürida ise teine korter, kuid see on paras peavalu, sest vaevalt mees selle korteri üürilepingu üle võtaks
Petvast mehest lahku minemine on ilmselt ka Soomes lubatud, miks peaks lastekaitse seepeale “hulle” asju tegema? Võib-olla jätad midagi rääkimata ja kui nii, siis pigem räägi, siin ju anonüümne foorum, kamba peale oskame ikka nõu anda.
Kui üürileping on sinu nimel, ei saa ma aru, miks peaksid korteri mehele jätma ja ise uue leidma? Kui asi on selles, et mees vabatahtlikult ei lahku, siis vahetad sel ajal kui ta Eestis sõbrannaga puhkamas on, lukud ära. Kui mees “normaalset läbisaamist” nii oluliseks peab kui ta väidab, ei saa sellest ometigi tüli tulla.
Üleüldse – räägid, et alguses elas mees mingis tööliste korteris, siis mõnda aega Eestis, siis veidi sinu ja laste juures, siis jälle Eestis armukese juures – mis “ühise katuse all elamise olulisusest” see mees üldse seletab? Te pole õieti ühe katuse all elanudki ju.
Nagu ma eelnevalt mainisin, olen liiga arg, et ametnikke asja segada. Mina lastega olen sissekirjutatud Soome, elanud siin 3 aastat. Mehel töökoht Soomes, kuid sissekirjutust pole…ennem kui meie Soome tulime elas tema niiöelda tööliste korteris, siis oli mingi aeg Eestis, siis jälle Soomes, siis läks Eesti, tuli korona ja oli seal “lõksus”. Siis saigi aru, et soovib ikka pere juurde,aga suhtlust teisega ka ei lõpeta.
Kuid minnes nüüd tagasi ametnike juurde, siis minu soome keel pole just kõige tugevam ja olen piisavalt palju Soome lastekaitse teemal “hulle” jutte kuulnud, eriti mis puudutab välismaalasi (sealhulgas Eesti).
Küsimus ei ole selles, kas sa oled arg või mitte, kõik tuleb nagunii väga kiiresti välja. Sina ei peagi ametnikke ise asja segama, nad hakkavad ise su elu vastu huvi tundma.
Mis töökoht sul endal on, et sa majanduslikult hullult hästi toimetulev oled (astmeline tulumaks, üürikorter, kaks last).
Sa väidad, et mehel on töökoht ilma sissekirjutuseta. Kuhu tal siis post tuleb? Makse ei maksa?
siis oli mingi aeg Eestis, siis jälle Soomes, siis läks Eesti,
Palun ära räägi nii! Sind juba parandati eespool.
Mina soovitaksin lastega üksi elada, seda enam, et pool aastat ju suutsid.
Seda ma soovingi, aga mees pole nõus, sest tal on samasugused õigused koos lastega elada nagu minul. Kui ütlesin, et otsigu endale korter ja lastega kohtuda saab ka minu kodu väliselt, siis tema kiitis, et kui mulle miskit ei sobi võin ise välja kolida, et miks peavad alati just isad lastest eemal elama????♀️
Aga ongi ju mehel samasugune õigus lastega koos elada kui emal. Kui lahendatud seda ei saa, siis kohtusse
Aga ongi ju mehel samasugune õigus lastega koos elada kui emal.
Kui üürileping on naise nimel, siis peaks ikka saama naine seal edasi elada ja mees välja kolima. See, kuidas hooldusõigus jaguneb, on juba kohtu teema, kui omavahel kokkuleppele ei saada, võibki olla kokkulepe, et pool aega on lapsed mehega, aga see ei tähenda, et mehel on õigus naise juures olla ja armukest pidada, kui naine sellega nõus ei ole. Üldse peaks ikka nii palju vabadust Euroopas ju olema inimesel, et saab rahulikult oma kodus elada, mitte ei pea seal edasi vegeteerima mehega, kes teda ei austa ja kellega ta koos elada ei soovi.
Jube tüütu mees. Koos oma sõbrannaga. Tahtis uut elu, aga ei saa asju ära lahendatud, nüüd piinab sind edasi oma jamadega. Aja ise asi joonde. Jube tüütud inimesed on sellised, ainult ühte asja suudavad nad ISE otsustada, oma sipsimisi, ja neid juba jagub.
Nagu ma eelnevalt mainisin, olen liiga arg, et ametnikke asja segada. Mina lastega olen sissekirjutatud Soome, elanud siin 3 aastat. Mehel töökoht Soomes, kuid sissekirjutust pole…ennem kui meie Soome tulime elas tema niiöelda tööliste korteris, siis oli mingi aeg Eestis, siis jälle Soomes, siis läks Eesti, tuli korona ja oli seal “lõksus”. Siis saigi aru, et soovib ikka pere juurde,aga suhtlust teisega ka ei lõpeta.
Kuid minnes nüüd tagasi ametnike juurde, siis minu soome keel pole just kõige tugevam ja olen piisavalt palju Soome lastekaitse teemal “hulle” jutte kuulnud, eriti mis puudutab välismaalasi (sealhulgas Eesti). Pigem ongi siis mõeldav, et üürida ise teine korter, kuid see on paras peavalu, sest vaevalt mees selle korteri üürilepingu üle võtaks ja kas ta saakski, kui pole siin sissekirjutust jne.
Tahaks lihtsalt kodurahu huvides saada tunnetest üle ja lihtsalt rahu, leppida, et meie lugu on läbi… kuid ka see tundub nii keeruline.
Tundub, et su mees on paras vusserdis ja põgenb maksude eest (või tõesti töötab ta siiki enamuse ajast Eestis ja maksab maksud õiglaselt Eestisse?)? Kui töötab Soomes ja peaks seal makse maksma, siis miks ta pole ennast nende aastate jooksul teie korterisse sisse kirjutanud, kui nii kangesti tahab lastega koos elada? Väga lihtsalt käib see asi Soomes, eriti kui on sissetulek/töökoht olemas.
Muidugi ei võta mees su korterilepingut üle, kui te tegelikult ei tahagi ametlikult Soomes elada. Ja muidugi on sel mehel vesi ikka väga ahjus, kui sa välist ametlikku abi hakkad otsima, sest siis tulevad tema maksupettused välja. Ja võibolla pole sa ise ka päris puhas leht, kui oled arg ametnikega suhtlem… Või mis?
Kui mees tahab lastega koos olla, siis peab tal olema Soomes elukoht, kuhu need lapsed talle siis muidu saavad tulla? See, kas ta peab ennast Soome elanikuks registreerima selleks ei olene tegelikult. Korterit võib üürida ka ilma elanikeregistris olemata, kui ta tõesti töötab enamuse ajast siiski Eestis ja maksab maksud Eestisse, siis on ju kõik korras… Või on ta ikka vusserdis ja maksupettur…
Aga ongi ju mehel samasugune õigus lastega koos elada kui emal. Kui lahendatud seda ei saa, siis kohtusse
Loomulikult on tal see õigus, aga see ei tähenda, et mees ja naine peavad üksteisega koos elama.
Mees üürigu omale oma pind ja pool aega võivad lapsed siis tema juures elada. Aga sellisel mehel, kes vahelduva eduga vahepeal Eestis ja siis jälle Soomes, vahel ühe naisega, siis jälle teisega elab, ei ole ilmselt suuremat motivatsiooni vastutust võtta ja lastele omalt poolt kodu pakkuda. Tema tahab tulla ja minna, millal sobib ja millal iganes järjekordne armastus pähe lööb.
Kullake
Su närukaelast mees ajab sulle kägu. Seda nimetatakse gaslightinguks. Hanitamiseks maakeeli. Sind üritatakse survestada tegema midagi, mis pole mingil määral sinu huvides.
Nimelt.
Su mees tahab, et tema hea elu jätkuks – naine Eestis ja pere ja naine Soomes.
Väga tavaline nähe. Väga paljud petjad tahaks, et see olukord oleks igavene – armuke põnevuseks ja pere stabiilsuseks. Ning majanduslikuks toeks. Põnev ja turvaline korraga.
Hea on koos elada ja muresid arutada? Mhm, tema muresid.
Rahamured oleks väiksemad – muidugi. Mehel oleks nii ODAVAM elada.
Mine räägi mõne naiste tugikeskusega, isegi kui sakeelt ei mõista nii hästi, siis nad aitavad.
Need, kes räägivad sealsest lastekaitsest õuduslugusid, on endal elud kiivas.
Mida mina teeks:
1. Konkreetne sõnum mehele – ma ei ela sinu haaremis. Kui tahad lapsi näha, rendi korter. See siin on minu nimel.
2. Lahutus sisse (kui abielus) ja külaskäik lastekaitsjate juurde (esimesena).
3. Külastuskord jms. Räägi mehele ka, et lapsed on Soome sissekirjutatud, käivad seal lasteastustuses ja seda ei muuda. Ja et ta peab nendega kuus kaks nädalat hakkama saama.
Karta on, et Casanova paneb saba leekides teiselepoole laht…
Olen samas seisus teemaalgatajaga. Tingimus oli, et vahepeal olnud naisega lõppeb suhtlus täielikult. Alles siis elame taas koos.
Etteruttavalt olgu öeldud, et tänaseks taas koos oldud 5 aastat, vahepealne naine suhtlusblokis, aga mees ikka igatseb kire järele, särina järele, mida meil pole. Vahib ringi, silmad kilavad peas. Ei teagi, kas on aja küsimus, kui uus tekib. Või elame edasi pidades armukesi kuni väikseim saab 18. Ei tea ja ei oska hetkel ka otsustada. Mind hoiab mehe juures rahaline pool, teda hoiab minu juures see et lastel oleks üks kodu ja poleks jagamist. Kui kellelgi on häid nõuandeid, andke tulla.
