Ma olen nõus, et väga kummaline on valida romantilist partnerit plusside-miinuste tabeli järgi. Sead partnerile kindlad nõudmised (eriti absurdne on minu arust ootus konkreetsele välimusele, a la pikk ja tumedapäine) ja kui kohtad kedagi meeldivat, siis hakkad plusse ja miinuseid kaaluma? Mees meeldib väga, aga on hoopis blond, seega ei sobi? Muidugi teatud asjad on elementaarsed, et poleks räpakas, oleks majanduslikult iseseisev, aga minu arust on nii meeste kui sõprade-sõbrannadega see, et kas on klapp ja tõmme või ei ole. Kui keegi on paberi peal ideaalne, aga temaga tõmmet pole, siis ei tule sealt midagi.
Muidu nõus, aga kohe kindlasti pole mõistlik lähtuda vaid tõmbest. Isegi siis kui tundub olema klapp. Kui kellegi suhtes on tõmme, siis pahatihti kiputakse seda klappi üle hindama või ette kujutama. Tõmme pole mingi näitaja. See võib tekkida olemuslikult täiesti sobimatute inimeste suhtes. Partnerit tuleb kindlasti ka mõistusega kaaluda. Kas ta vastab neile tingimustele, mis sulle on olulised. Nt elustiili, väärtushinnangute, soovide, käitumise osas. Mitte juuksevärv või täpne pikkus.
Mul on ka vallaline meessõber, kes paberil on justkui ideaalne. Talle meeldivad samad asjad, meil on väga palju sarnaseid huvisid ja sümpaatiad. Pole ammu kohanud kedagi nii enda sarnast. Käitumiselt on üsna ideaalne naiste standardite järgi. Väga viisakas, sõbralik, toetav, mõistev, leebe, alkoholi tarbib minimaalselt, ei suitseta, ei vannu/ropenda, sportlik, tervislik, sale, üle 180cm pikk jne. Ja peamine – talle saab alati kindel olla, ta on väga usaldusväärne ja aus. Umbes nagu siin kirjeldati – parim sõber, kes mõistab ja toetab alati ning talle saab alati kindel olla. Mis aga valesti on? No ta lihtsalt ei ole mu jaoks atraktiivne. Mitte üldse. Mis siis et sportlik ja minust veidi pikem, ka vanus sobiks. Kõigi tingimuste järgi justkui ideaalne ja vastab kõigile mu nõuetele. Aga ta pole mu jaoks atraktiivne ega tekita kübetki seksuaalset tõmmet ega romantilist tunnet. No mitte kui midagi ei tunne ja mõte füüsilisest lähedusest temaga on väga eemaletõukav. Ta ei ole kole, aga lihtsalt mulle ei lähe peale. Midagi hakkab väga vastu.
Nii on, Murphy seadus. Need, kellega on tõmme olnud, jällegi liialt erinevad minust olnud. Saatuslikuks saanud alati see mitte mõistmine ja kommunikatsioonihäired.