Kas siin liigub ka kõrghariduseta inimesi? Kuna kõrgharidus on tänapäeval ikka juba pigem elementaarne, siis oleks huvitav teada mis tööd teete ja kuidas hakkama saate? Miks ei ole kõrgharidust omandanud?
Mul on nn poolelijäänud kõrgharidus. Kasvasin õppejõududest vaimses plaanis üle ja kaotasin huvi.
Mina! Lõpetasin kutsekooli arvutiteeninduse erialal. Töötan programmeerijana, kuhu sain tööle kui koolis praktikal olin, minu keskmine netosissetulek on ca 2100–2300 kuus. Ei unistagi kõrgharidusest. Olen leidnud oma kutsumuse.
Olen eluga rahul.
Peale keskkooli arstiteaduskonda sisse ei saanud, läksin õeks õppima. Tol ajal veel õdedele kõrgharidust ei antud. Uuesti 3,5 aastaks kooli minna ei viitsinud. Täienduskoolitused on kohustuslikud, 5 aasta jooksul 200 tundi vähemalt. Olen ka ise kolleege koolitanud, loenguid pidanud ja praktikume juhendanud.
Siiani töö meeldib väga, palk ka ok. Kui tahaks administraatoriks saada (nt. vanem- või ülemõeks), peaks kõrghariduse omandama. Olen vanemõena juba töötanud, rohkem ei taha.
<p style=”text-align: center;”>Tegelikult isegi ametlikult lõpetamata keskharidus. Proovisin käia õhtu koolis, kuna tahtsin ülikooli minna õppima turundust, tahan siiani, aga ma olen täielik “kivipea”, eriti ainetes mis mulle huvi ei paku. Kolm kuud pidasin vastu. Müts maha nende ees, kes suudavad!</p>
<p style=”text-align: center;”>Ja töötan B2B müügiesindajana, keegi ei tea mu hariduse seisu. Õnneks suudan seda päris kenasti varjata oma heade tulemustega.</p>
Mina! Lõpetasin kutsekooli arvutiteeninduse erialal. Töötan programmeerijana, kuhu sain tööle kui koolis praktikal olin, minu keskmine netosissetulek on ca 2100–2300 kuus. Ei unistagi kõrgharidusest. Olen leidnud oma kutsumuse.
Olen eluga rahul.
Aga selles vahe ongi, et kõrgharidusega programmeerijana oma kutsumuse alal töötavana algaks su palk 4500+ eurost.
Just see mott ja tung pideva enesetäiendamise ja edasi pürgimise poole tundub olema see keskharidusega ja kõrgharidusega inimeste vahe.
Tegelikult ei ole kõrgharidus midagi nii elementaarne ja kahjuks on neid, kel kõrgharidusest suurt kasu pole (haritust pole juurde andnud, eriala mitte kuigi praktiline ja seegi kehvalt omandatud).
Kui ainult omasugustega lävida, siis võib selline mulje ju jääda, et kõrgharidus on elementaarne, aga palju on siiski neid, kel on kutsekeskharidus või kutseharidus. Ja nad võivad seejuures väga head ja ka hästitasustatud spetsialistid olla. Võivad ka laia silmaringiga olla. Ja väga huvitavad vestluskaaslased. Tunnen üht sellist, tormilise nooruse pärast ei läinud hariduse omandamine lihtsalt. Täiskasvanuna omandas kutsehariduse, ülikooli proovis, aga eriala jäi kaugeks ja töö ning pere kõrvalt aega väheks – jättis pooleli. Tõesti huvitav ja laia silmaringiga vestluskaaslane, hea spetsialist omal alal ja teenib hästi, palju paremini kui mina oma PhD-ga.
Läksin peale gümnaasiumi lõppu IT-kolledžisse, aga esimese kursuse lõpust sattusin praktikandina tööle firmasse, kus esiteks oli tööd liiga palju ja teiseks kolleegideks olid paljud mu enda õppejõud st et mul ei olnud koolis väga midagi õppida. Diplom poleks enam minu erialal midagi andnud.
Tänaseks päevaks on sellest peaaegu 15a möödas ja tollased õppejõud vahel helistavad ja küsivad mõnes asjas nõu. Olen väga palju end ise harinud, uuendustega kursis hoidnud ja vaeva näinud. Mul on väikene ettevõte, kus peale minu veel kaks junior arendajat töötavad ning ma teadlikult ei reklaami meid, kuna töö tuleb alati soovituste kaudu täpselt õigel ajal ja palju projekte korraga ette ei võta. Hind on veidi turu keskmisest kõrgem, aga kliendid on nõus seda maksma.
Mul ka ülikool omal ajal pooleli jäänud, suhteliselt lõppjärgus, aga ei kahetse, sest see eriala oli nii vale ja mul poleks selle paberiga nagunii midagi peale hakata olnud. Kuigi jah, tänu sellele siiski sain sellisele tööle, kus veidi oli õpitud erialast kasu. No umbes taoline, et õppisin kunsti, aga tööle hakkasin kunsti müüjana. Teenisin täitsa hästi. Siis aga kutsuti mind ühte teise firmasse ja elu läks nii, et olen nüüdseks selle firma omanik. Rikkaks ei saa, aga ära elab. Ja haridust tõendavat paberit ei küsi mult keegi.
Eks mõnes mõttes muidugi vahel kripeldab, et kõrgharidust pole, sest tõesti, enamus lähikondsetel see olemas. Samas mõtlen, et ma ju tegelikult rahul oma eluga, võiks öelda, et isegi õnnelik. Kooli minek lööks tohutult sassi kogu mu rahuliku elurütmi. Aga mine tea, aega ehk veel on, nii et 1 päev teen asja ära.
Töötan autokeskuses ja meil saavad keskeriharidusega oskustöölised 2500 eur kätte. Kõigil korralikud kodud, pered, autod ja reisid.
Elavad kordades paremini kui mõni kahekordse magistriga raamatukoguhoidja või semiootik.
Mina! Lõpetasin kutsekooli arvutiteeninduse erialal. Töötan programmeerijana, kuhu sain tööle kui koolis praktikal olin, minu keskmine netosissetulek on ca 2100–2300 kuus. Ei unistagi kõrgharidusest. Olen leidnud oma kutsumuse.
Olen eluga rahul.
Aga selles vahe ongi, et kõrgharidusega programmeerijana oma kutsumuse alal töötavana algaks su palk 4500+ eurost.
Just see mott ja tung pideva enesetäiendamise ja edasi pürgimise poole tundub olema see keskharidusega ja kõrgharidusega inimeste vahe.
4500+ palganumbri juures ei räägi sa enam junior arendajast, vaid väga heade kogemustega senior arendajast. Sellisel puhul tahetakse näha ainult seda, millega sa oled reaalselt hakkama saanud ja millises rollis antud arenduse juures olnud. Diplomi võid kaunistuseks juurde panna, aga reaalselt ei huvita see kedagi. Tean TTÜ doktorikraadiga arendajat, kes töötab aastaid ühe riigiasutuse tehnilise osakonna juhina (põhimõtteliselt vahetab printerite toonereid ja kontrollib kas need seinas on). Arendused tellitakse mujalt sisse. Koolides õpib tohutult neid, kes mitte kunagi ei saagi kaugemale junior tasemest, kuna progemine nõuab teatud mõtlemist ja annet, mida neil pole. Koolis õppimine võis neile sobida, aga nad jäävadki oma sooritusi kolmedele tegema ka kõrgharidusega ja selline ei saa 4500eur palka mitte kusagil, kuna ta ei saa tööle.
<p style=”text-align: center;”>Tegelikult isegi ametlikult lõpetamata keskharidus. Proovisin käia õhtu koolis, kuna tahtsin ülikooli minna õppima turundust, tahan siiani, aga ma olen täielik “kivipea”, eriti ainetes mis mulle huvi ei paku. Kolm kuud pidasin vastu. Müts maha nende ees, kes suudavad!</p>
<p style=”text-align: center;”>Ja töötan B2B müügiesindajana, keegi ei tea mu hariduse seisu. Õnneks suudan seda päris kenasti varjata oma heade tulemustega.</p>
Mis asi on B2B? Ja mis siis saab, kui välja tuleb, et sul ainult põhiharidus on? Kas töökoht ei eelda vähemalt keskharidust?
Business to Business
Reeglina kõrgharidus ON nendel inimestel, kelle jaoks see protsess ise on huvitav, mitte ainult tulemus. Mina näiteks naudin loenguid, mulle meeldib akadeemiline uurimistöö ja kirjutamine, meeldib seminarides arutleda jne. Plaanin järgmisel aastal teist magistrit minna tegema, mis haagib paremini mu tööga ja olen juba ette põnevil.
<p style=”text-align: center;”>Tegelikult isegi ametlikult lõpetamata keskharidus. Proovisin käia õhtu koolis, kuna tahtsin ülikooli minna õppima turundust, tahan siiani, aga ma olen täielik “kivipea”, eriti ainetes mis mulle huvi ei paku. Kolm kuud pidasin vastu. Müts maha nende ees, kes suudavad!</p>
<p style=”text-align: center;”>Ja töötan B2B müügiesindajana, keegi ei tea mu hariduse seisu. Õnneks suudan seda päris kenasti varjata oma heade tulemustega.</p>
Mis asi on B2B? Ja mis siis saab, kui välja tuleb, et sul ainult põhiharidus on? Kas töökoht ei eelda vähemalt keskharidust?
Business to Business
See on otseturundus kahe ettevõtte vahel.
Astusin ülikooli, aga umbes 3. kursusel hakkas oma ettevõte nii palju aega nõudma, et vaikselt jäi kool unarusse. Peale seda pole tekkinud motivatsiooni uuesti ülikooli minna, oma firma on mulle ûle 20 aasta kena sissetuleku taganud.
Praegu poleks samal erialal mul ülikoolis enam midagi teha, vähemalt tudengina mitte :). See kõik tundus juba kooli ajal liiga lihtne.
Olen küll kõrgharidusega, aga töötan kõnekeskuses tavalise teenindajana.
Hästi saan hakkama aitäh. Kliendi teenindusega seotud pmst kõik kohad kus olen töödanud senini ühel või teisel viisil.
Aga sa ise?
Mul on põhiharidus. CV-sse panin keskharidus ja pole kunagi üheski töökohas lõputunnistust näha küsitud 😀
Hetkel töötan tootmisjuhina.
#3596582:
Mina! Lõpetasin kutsekooli arvutiteeninduse erialal. Töötan programmeerijana, kuhu sain tööle kui koolis praktikal olin, minu keskmine netosissetulek on ca 2100–2300 kuus. Ei unistagi kõrgharidusest. Olen leidnud oma kutsumuse.Olen eluga rahul.
Aga saad ju ise ka aru, et kõrgharidusega oleksid su võimalused veel paremad ja palk kõrgem?
Bullshit.
Arendajate puhul vaadatakse hariduse olemasolu võibolla ainult esimesel töökohal.
Tiimis 4 arendajat, ühel magister, teisel baka ja kahel enim tasustatud ja tugevamal liikmel keskharidus.
Kõik ei taha karjääri kõrgel kohal kus koodi kirjutamisest võib und näha.
Minul kõigest põhiharidus. Tööle läksin kohe peale kooli. Tänaseks töötan peakokana. Erialast haridust ei ole omandanud. Kõik iseõppimise ja huvi tulemus.
Töötan autokeskuses ja meil saavad keskeriharidusega oskustöölised 2500 eur kätte. Kõigil korralikud kodud, pered, autod ja reisid.
Elavad kordades paremini kui mõni kahekordse magistriga raamatukoguhoidja või semiootik.
Täiesti nõus sinuga. Ise olen just sinna kahekordse teaduskraadiga riigitöötaja kanti, juht ka veel. Jube keeruline on oma lastele seletada, et elektrikud ja ehitajad teenivad poole rohkem kui mina. Seletasin, kuulasid ära ja läksid ülikooli teaduserialale. Soovitasin küll meditsiini ja farmakoloogiat, aga ikkagi valiti nn puhas teadus. Nüüd ma siis oma teaduskraadi ja 1500 palga eest pean järgmist sellist põlvkonda üleval. Vähemalt on meil koos huvitav ja meile oma erialad väga meeldivad (mis ei tähenda, et oskustöölistel poleks omavahel huvitav ja neile oma töö ei meeldiks).
Minu eriala ülikoolis ei õpetata. Akadeemiline tegevus ei istu mulle ja ei tunne, et millestki elementaarsest ilma olen jäänud. Olen ettevõtja ja tulen kenasti toime.
Miks ei ole kõrgharidust omandanud?
Aga miks sa ise ei ole omandanud, alustaks sellest?
Sest ükski haritud inimene ei teeks iial nii rumalat teemat…
PS. Kas sa oled see sama debiil, kes arvas, et paksudel peaks olema eraldi spordisaalid? Kirjutamisstiil ja suhtumine teistesse inimestesse on küll väga sarnane, aka punnitatult tõusiklik.
Tervislikel põhjustel jäi ülikool juba esimesel kursusel pooleli ning kui olukord normaliseerus (tervis ei saa korda mitte kunagi), tuli teha raske otsus ning valida kas töö või õppimine. Vanus oli juba aga selline, et vanemate kulul elamine oli piinlik ja mõlemat poleks jõudnud teha, nii jäigi töö.
Kuna kohusetundlikkus ja perfektsionism on mu tugevateks külgedeks siis olen aastate jooksul ennast korralikult üles töötanud, teinud karjääri ning saanud oma valdkonna tippspetsialistiks. Loomulikult teenin ka väärilist palka.
Jah, mõneti on kurb, et jäin ilma ülikooli ajast aga samas tunnen täna igapäevaselt, et minu valdkonnas on kogemus, mõtlemis-ja analüüsivõime oluliselt olulisemad, kui diplom. Loomulikult on valdkondi, kus on oluline ülikooliharidus ja see on kohustuslik (arstid, teadusega tegelevad inimesed, proviisorid, insenerid, juristid jms) aga on palju valdkondi, kui saad varba ukse vahele, asi pakub huvi ning arened töötades, saab suurepäraselt hakkama ka vähema haridusega. Silmaring, huvi ning enda pidev täiendamine on olulised!
Mu enamus lähikondsetest on kõrgharidusega ning mingit halvustavat suhtumist ei lihttööliste ega madalama haridustasemega inimeste osas pole. Haridus ei taga veel haritust!
Oleksin läinud EPA-sse metsandust õppima, kui üks õpetaja pole keeranud mulle käru.
Kui oleksin lõpetanud Olustvere 4-5-lisena siis oleksin läinud, sest tollal oleksin pidanud andma vaid 2 sisseastumiseksamit 4 asemel.
Aga tehnikumi lõpudiplomi hinnetelehele maandus üks mitteteadmistepõhine 3. Kusjuures mitte üldainetes, vaid erialaaine Mesilaste korjebaas. Ka selles aines olin ma nelja-viieline, 3 oli aga karistusena pandud.
Nimelt oli tegu eksamiperioodiga, kus üks eksam toimus kolmap ja järgmine pidi toimuma esmasp. Samas reedel toimus eksamieelne konsultatsioon. Pool klassi läks peale kolmapäevast eksamit koju, et esmasp eksamile minna, mina nende seas, kuna aine oli selge ja olin selles tugev.
Paraku oli aga nii, et õpetaja karistas neid, kes konstultatsioonile ei tulnud sellega, et üle 3 kellegile hinnet ei pannud. Teistel oli sellest savi, ainsana mõjus see minule, sest mul oli plaan minna edasi õppima, millest ma selle tulemusel loobusin.
Aga see pole veel midagi, tagantjärgi on õpetaja tunnistanud ka seda, et neile oli ette antud plaan, et meie kursuselt saavad lõpetada vaid x arv õppureid, ülejäänud oli vaja läbi kukutada.
Seda rääkis mulle üks klassivend, kes käis peale kroonu korduseksameid andmas ja lõpudiplomit saamas.
No on ju suur vahe, kas on lihtsalt keskharidus või mingi spetsialiteet, olgu see ise õpitud it-oskused või kutsekoolis omandatud oskused. Minul mees on kutsekooli haridusega ja tööpuudust pole tal kunagi olnud. Kui üks töö enam ei pakkunud rahuldust, ootas mitu pakkumist kohe järge.
Minu ei ole kõrgharidust, ei ole ka lõpetatud keskharidust. Miks? Kodune olukord ei soosinud seda.
Eluga saan hakkama ilusti, töötan IT firmas müügiosakonnas ja ei kurda.
Töötan välismaal vabrikus ja teenin üle 2000€ kuus. Väga hästi saan hakkama.
