Kõrini sellest et mina pean kellegi teise töö ära tegema ja veel tasuta. Ma ei oska oma last õpetada ma ei peagi oskama ma ei ole õpetaja ja ei kavatse selleks ka kunagi saada. Teine klass kaveel,selles peavad ikka oskused olema!Närvid juba täiesti läbilaps ei taha ka midagi õppida jaa jõuga ei sunni ju. Mina igal juhul rohhkem töid ei saada mis nad ikka teha saavad.
Mul ka kõrini. Mingit õpetamist ei toimu (videosild nt), ainult vorbivad tv täita. Ei mingit tagasisidet. Saadad oma ülesandeid nagu musta auku. Osadel õpetajatel on küll nagu puhkus.
Masendav.
No mul on 3 last + minu enda töö.
Reedel oli tütardel kontrolltöö aja peale. Miskipärast ühe uus läpakas ei salvestanud asju automaatselt ja kui laps salvestus nupou vajutas, oli kõik kirjutatu kadunud. Oi seda nuttu, mis tema toast tuli.
Samal ajal kui ma siis last juhendasin ja lohutasin, oleks pidanud klientide kõnedele vastama.
Teemaalgataja, sina ei oska kodus oma ühte teise! klassi last õpetada, õpetaja peab suutma 30 korraga õpetada, kuhu kuulub kindlasti ka 3-4 erivajadusega ja sama palju lihtsalt kasvatuseta jäänud last?
Ehk on aeg hakata natukenegi lugu pidama õpetajatest, kes oma tööd päevast päeva kõigele vaatamata teevad?
Mis juhtub, kui su laps töid ära ei saada? Suvetööle võib jääda. Teine võimalus, et tuleb telefonikõne sotsiaalametnikult koolikohustuse mittetäitmise pärast.
Mina jõuan ka isiklikult vastata vaid 1 tööle nädalas per klassikomplekt. Ülejäänud tööd teevad ka iseseisvalt, kontrollib lapsevanem või arvutiprogramm.
Kui su laps juba 2. klassis keeldub õppimast, siis mis temast tulevikus saab? Jääb sulle ilmselt kaela peale elu lõpuni.
Teemaalgataja, sina ei oska kodus oma ühte teise! klassi last õpetada, õpetaja peab suutma 30 korraga õpetada, kuhu kuulub kindlasti ka 3-4 erivajadusega ja sama palju lihtsalt kasvatuseta jäänud last?
Ehk on aeg hakata natukenegi lugu pidama õpetajatest, kes oma tööd päevast päeva kõigele vaatamata teevad?
Mis juhtub, kui su laps töid ära ei saada? Suvetööle võib jääda. Teine võimalus, et tuleb telefonikõne sotsiaalametnikult koolikohustuse mittetäitmise pärast.
Mina jõuan ka isiklikult vastata vaid 1 tööle nädalas per klassikomplekt. Ülejäänud tööd teevad ka iseseisvalt, kontrollib lapsevanem või arvutiprogramm.
Kui su laps juba 2. klassis keeldub õppimast, siis mis temast tulevikus saab? Jääb sulle ilmselt kaela peale elu lõpuni.
Bla bla bla.
Õpetaja töö see ongi ju! Mina ei oska õpetada lapsi ja selle asemel hakkasin ma arstiks. Mina ravin praegu haiglas haigeid, teie õpetage lapsi. Või tahad sa väita, et õpetajad teevad muidu lisaks õpetajaametile ka muud tööd? Sest hetkel on lapsevanemad selles seisus kus lisaks enda tööle, tuleb ka õpetaja olla.
Õpetajatel on see praegu tõesti nagu puhkus, mul majas neid kaks, ei suuda ära seletada omavahel, kui igav neid juba kodus on ja midagi teha enam ei oska. Ja lapsevanemad nutavad koos lastega patja.
Mul ka teise klassi laps, minu enda ja ka mehe tööpäevad üsna pingelised ja pikad, raske on aega leida. Üritan võimalikult palju lapsele kohe ära näidata ja selgeks õpetada, kuidas e-koolis, opiqus jmt keskkondades ise ülesandeid leida, kuidas oma kunsti või tööõpetuse töid pildistada ja pildile nime panna ja õpetajale saata jne. Teise klassiga see õnn, et ei ole palju erinevaid aineõpetajaid, on ainult klassiõpetaja, kehalise ja keeleõpetaja, nii et ei ole paljude erinevate nõudmiste või kaugõppe lahenduste vahel laveerimist.
Samas jääme hätta mingite imelike tehniliste probleemidega, näiteks peab õpetajale ühe töö faili e-kooli üles laadima, tuhnin seal e-koolis nii enda kui ka lapse konto all, ei leia sellist võimalust, kus faile üles laadida. Selliste asjade peale kulubki mõttetult aega. Või ülesannetele, kus juhend pole piisavalt selge, peab õpetajalt üle küsima.
Minule sobib, päris huvitav on ja lapsel on oluliselt hinded paranenud -ainult 4 ja 5. Samuti näen seda, mis on lapse nõrgad kohad (liigne kiirustamine, tähelepanematus jne).
Teine klass on ju lihtne, meil on 6 klass juba.
Rahu, ainult rahu – kui oled ise stressis, siis läheb laps ka stressi.
Tee kindel süsteem – mis kellast algab “tund”, anna lapsele endal võimalus ise hakkama saada.
On aineid millega laps ise saab hakkama, matemaatikat aitab vajadusel isa, teistes mina mina.
Teise klassis on oluline, et laps hakkkas ise lugema ja arusaama, mis temalt tahetakse.
Ma ei usu, et õpetajatel eriti puhkus on – nad peavad need ülesandeid üles panema, töid kontrollima, vastama vanemate e-kirjadele, suhtlema lastega jne.
Arvan ka, et lapsevanematele on liiga suur kohustus praegu pandud. Enamik meist peab ka oma tööd tegema. Oleks ehk mõistlikum õppeaasta lõppenuks lugeda ja sügisel kordamisele rohkem rõhku pöörata.
Enamikule õpetajatest pole see mingi puhkus. Nad ju peavad neid e-teste ja asju koostama ja sageli ka kontrollima (kui pole sellised e-testid, mida arvutiprogramm parandab, aga sel juhul kulub ilmselt jälle koostamiseks rohkem aega). Tagasisidet ju ka ikka paljud õpetajad annavad ja kui ül on arusaamatu, tulebki ju kohe õpetajalt küsida ja ta ju vastab ka neile küsijatele, tehakse ka videotunde (kõik ilmselt ei tee neid). Õpetajad on ju ka sunnitult selles olukorras, ma arvan, et nad teeksid hea meelega tavapäraselt oma tunde edasi, kui vähegi saaks. Õpetajaga saab ju ometi meili teel suhelda ka, kui on tunne, et lapsed on liiga omapead jäetud. See on muidugi arusaadav, et lapsevanem on väsinud ja see olukord teeb närviliseks, aga arvata, et õpetajad midagi ei tee, on ka ülekohtune.
Teemaalgataja, kas sul on haridus varakult pooleli jäänud, et ei oska 2.kl last õpetada?
Mul endal ei ole just mingi eriline haridustase- ainult kesk-eri ja saan suurepäraselt hakkama oma 4.kl ja 1.kl laste õpetamisega.
Väga vähe tuleb ette olukordi, kus jään lapse kõrval ka ise mõtlema, et mis lahendus/vastus võiks olla.
Suurem probleem õppeainete mittevaldamisest on see, et tööde mahud on suured. Minuarust ikka päris palju tuleb päevaga ära jõuda. Olemegi vahepeal natuke maha jäänud ja siis aja tekkides järgi teinud.
Meie koolis küll loobuti vist hindelisest hindamisest, tulevad ainult A ja MA ja kui miskit tegemata pannakse X ainult selleks, et märkaks, et miskit tegemata.
Õpetajad ise küll märgivad enda raamatutesse, et mingi hinne oli 5 vms, et hiljem oleks perioodi hindeid lihtsam välja panna.
Kontrolltöid on olnud siiani ainult kaks sõnade tööd inglise keelest. Ka need tuleb ise aususe peale ära parandada teise värviga ja õpetajale saata.
Lapsi õppima saada on ka muidugi eraldi ettevõtmine, kuna koduses keskkonnas see kooli mängimine ei ole ikka päris see ja ka tähelepanu on kerge kaduma.
Ausaltöeldes, kuigi ma hakkama saan, on ikka villand küll…olen lastega üksinda ja kogu see korraldus ja järje pidamine….jube tegelikult.
Kullakesed, praegu algab alles kolmas nädal, olge valmis kodus passima veel 4 kuud, enne sügist asi ei normaliseeru (eriti kui ei peeta kinni väga lihtsatest reeglitest).
Kulla emmed, pidage nüüd hoogu! Küll te hakkama saate, sest hetkel on keerulised ajad ja me kõik teeme muid asju ka.Aga see on hea koht aru saada, et õpetajate töö on siiski midagi muud kui senini arvasite ja teie lapsukesed ei olegi imelapsed.Oleme tublid ja terved ja teeme lastele süüa ka!
Arvan ka, et lapsevanematele on liiga suur kohustus praegu pandud. Enamik meist peab ka oma tööd tegema. Oleks ehk mõistlikum õppeaasta lõppenuks lugeda ja sügisel kordamisele rohkem rõhku pöörata.
Ja lapsed moluksid siis niisama kodus, passiksid oma nutiseadmetes? Õue nad ju nagunii ei taha minna või kui lähevad siis kambakesi. Ja vanemate elu oleks nagu lill.
Palju parem on see, et lastel on mingi kohustus. Meil on annab kehalise õpetaja ülesandeid, on lastud lapsel oma tuba korda teha jne.
Meil on kaks samas klassis (erinevates koolides) käivat sugulast. Ühele sobib koduõpe ideaalselt, teisele kohe üldse mitte. Eks see nii ole-nagu lärmakad koolimajad sobivad lastele erinevalt, on ka koduõppega sama. Milles need õpetajad süüdi on. Ega nemad viirust välja ei mõelnud.
Need on ikka teie enda ja mehe geenid, kes sellise võimetu lapse lõid. Milleks õpetajaid süüdistada? 2. klassi asjad on ju täiskasvanule niivõrd lihtsad, et ei tohiks mingit probleemi seletamisega tekitada. Kui laps on puupea, siis ei aita siin ka hea õpetaja.
Mõnele ei jõua vist kohale, et ka enamusel õpetajatest on lapsed. Kas siis lasteaiaealised, kelle kõrvalt päevasel ajal on võimatu pidada videotunde ja üleüldse tööd teha, või kooliealised, kes samuti abi vajavad.
Saagem aru, et kõikidel on praegu raske. Pole mõtet hakata üksteist süüdistama ja võistlema, kellel on ikka raskem ja kes rohkem teeb.
Need on ikka teie enda ja mehe geenid, kes sellise võimetu lapse lõid.
Asi pole ju üldises mõttes kehvades võimetes, vaid konkreetselt võimetuses omandada materjal 100% ise. Seda ei oska peaaegu ükski selles vanuses laps. Testimine ilma õpetamiseta on reeglina isegi täiskasvanule raske, mis siis algklasside lapsest üldse rääkida.
Aga sellega nõustun, et õpetajaid ei tasu süüdistada, kuna nemad pole eriolukorras süüdi.
mul kaheksandik, iga päev kontrollin, iga päev saab ta hüüumärke, sest lambised komad, suured algustähed puudu.
Järelikult pole lapsel kujunenenud välja õpiharjumusi. Viimane aeg sellega tegeleda.
Ja on küll sinu kui lapsevanema kohus ka oma last õppetöös aidata ja teda õpetada!
Teemaalgataja, sina ei oska kodus oma ühte teise! klassi last õpetada, õpetaja peab suutma 30 korraga õpetada, kuhu kuulub kindlasti ka 3-4 erivajadusega ja sama palju lihtsalt kasvatuseta jäänud last?
Ehk on aeg hakata natukenegi lugu pidama õpetajatest, kes oma tööd päevast päeva kõigele vaatamata teevad?
Mis juhtub, kui su laps töid ära ei saada? Suvetööle võib jääda. Teine võimalus, et tuleb telefonikõne sotsiaalametnikult koolikohustuse mittetäitmise pärast.
Mina jõuan ka isiklikult vastata vaid 1 tööle nädalas per klassikomplekt. Ülejäänud tööd teevad ka iseseisvalt, kontrollib lapsevanem või arvutiprogramm.
Kui su laps juba 2. klassis keeldub õppimast, siis mis temast tulevikus saab? Jääb sulle ilmselt kaela peale elu lõpuni.
Bla bla bla.
Õpetaja töö see ongi ju! Mina ei oska õpetada lapsi ja selle asemel hakkasin ma arstiks. Mina ravin praegu haiglas haigeid, teie õpetage lapsi. Või tahad sa väita, et õpetajad teevad muidu lisaks õpetajaametile ka muud tööd? Sest hetkel on lapsevanemad selles seisus kus lisaks enda tööle, tuleb ka õpetaja olla.
Õpetajatel on see praegu tõesti nagu puhkus, mul majas neid kaks, ei suuda ära seletada omavahel, kui igav neid juba kodus on ja midagi teha enam ei oska. Ja lapsevanemad nutavad koos lastega patja.
Ka arsti tööd teeb tihti doktor google. Oma last pead ikka ise kantseldama ja teine klass on tõesti selline, et arst võiks ikka probleemidest läbi närida. Õpetaja õppis lapsi õpetama teatud õppeainet, aga mitte kasvatamatuid lapsi kasvatama ja nende õhku täis vanematega pidevalt vaidlema.
Minule sobib, päris huvitav on ja lapsel on oluliselt hinded paranenud -ainult 4 ja 5. Samuti näen seda, mis on lapse nõrgad kohad (liigne kiirustamine, tähelepanematus jne).
Teine klass on ju lihtne, meil on 6 klass juba.
Rahu, ainult rahu – kui oled ise stressis, siis läheb laps ka stressi.
Tee kindel süsteem – mis kellast algab “tund”, anna lapsele endal võimalus ise hakkama saada.
On aineid millega laps ise saab hakkama, matemaatikat aitab vajadusel isa, teistes mina mina.
Teise klassis on oluline, et laps hakkkas ise lugema ja arusaama, mis temalt tahetakse.
Ma ei usu, et õpetajatel eriti puhkus on – nad peavad need ülesandeid üles panema, töid kontrollima, vastama vanemate e-kirjadele, suhtlema lastega jne.
Vot, vot, tee selgeks millal hakkab tund, õpetad ise ja õpetab lapse isa. Saate kodus olla ja sellepärast ei saagi aru.
Teemaalgataja, sina ei oska kodus oma ühte teise! klassi last õpetada, õpetaja peab suutma 30 korraga õpetada, kuhu kuulub kindlasti ka 3-4 erivajadusega ja sama palju lihtsalt kasvatuseta jäänud last?
Ehk on aeg hakata natukenegi lugu pidama õpetajatest, kes oma tööd päevast päeva kõigele vaatamata teevad?
Mis juhtub, kui su laps töid ära ei saada? Suvetööle võib jääda. Teine võimalus, et tuleb telefonikõne sotsiaalametnikult koolikohustuse mittetäitmise pärast.
Mina jõuan ka isiklikult vastata vaid 1 tööle nädalas per klassikomplekt. Ülejäänud tööd teevad ka iseseisvalt, kontrollib lapsevanem või arvutiprogramm.
Kui su laps juba 2. klassis keeldub õppimast, siis mis temast tulevikus saab? Jääb sulle ilmselt kaela peale elu lõpuni.
Bla bla bla.
Õpetaja töö see ongi ju! Mina ei oska õpetada lapsi ja selle asemel hakkasin ma arstiks. Mina ravin praegu haiglas haigeid, teie õpetage lapsi. Või tahad sa väita, et õpetajad teevad muidu lisaks õpetajaametile ka muud tööd? Sest hetkel on lapsevanemad selles seisus kus lisaks enda tööle, tuleb ka õpetaja olla.
Õpetajatel on see praegu tõesti nagu puhkus, mul majas neid kaks, ei suuda ära seletada omavahel, kui igav neid juba kodus on ja midagi teha enam ei oska. Ja lapsevanemad nutavad koos lastega patja.
Ka arsti tööd teeb tihti doktor google. Oma last pead ikka ise kantseldama ja teine klass on tõesti selline, et arst võiks ikka probleemidest läbi närida. Õpetaja õppis lapsi õpetama teatud õppeainet, aga mitte kasvatamatuid lapsi kasvatama ja nende õhku täis vanematega pidevalt vaidlema.
Kelle laps on kasvatamatu ja kelle vanemad õhku täis? Just täpselt seda ma ju ütlengi, õpetaja õppis lapsi õpetama, paraku praegu pannakse see koorem vanemate õlgadele ja õpetajad võtavad päikest terassil.
Kullakesed, praegu algab alles kolmas nädal, olge valmis kodus passima veel 4 kuud, enne sügist asi ei normaliseeru (eriti kui ei peeta kinni väga lihtsatest reeglitest).
Lollakad vanemad on need, kes sunnivad oma lapsi toas istuma.
Minule sobib, päris huvitav on ja lapsel on oluliselt hinded paranenud -ainult 4 ja 5. Samuti näen seda, mis on lapse nõrgad kohad (liigne kiirustamine, tähelepanematus jne).
Teine klass on ju lihtne, meil on 6 klass juba.
Rahu, ainult rahu – kui oled ise stressis, siis läheb laps ka stressi.
Tee kindel süsteem – mis kellast algab “tund”, anna lapsele endal võimalus ise hakkama saada.
On aineid millega laps ise saab hakkama, matemaatikat aitab vajadusel isa, teistes mina mina.
Teise klassis on oluline, et laps hakkkas ise lugema ja arusaama, mis temalt tahetakse.
Ma ei usu, et õpetajatel eriti puhkus on – nad peavad need ülesandeid üles panema, töid kontrollima, vastama vanemate e-kirjadele, suhtlema lastega jne.
Vot, vot, tee selgeks millal hakkab tund, õpetad ise ja õpetab lapse isa. Saate kodus olla ja sellepärast ei saagi aru.
Ülevaadata lapse õppimisi saab ka õhtul, samas ei ole teema selles – vaid teemaalgataja ei oska õpetada oma teises klassis õppivat last. On peresid, kus on mitu last, erivajadusega laps ja saavad ka hakkama.
Palju kergem on hoida olukorda kontrolli all, kui lapsele on teada tema kohustused, kasvõi alguses uurib ja pusib ise, siis ema/isa vaatab asja üle.
Olukorrale ei ole muud lahendust, jätta lapsed praegu üldse õppeta oleks väga halb variant.
Võtke asja rahulikult.
Kullakesed, praegu algab alles kolmas nädal, olge valmis kodus passima veel 4 kuud, enne sügist asi ei normaliseeru (eriti kui ei peeta kinni väga lihtsatest reeglitest).
Lollakad vanemad on need, kes sunnivad oma lapsi toas istuma.
kes käskis last toas istuda? Avaliku kohta ei tohi minna.
(TeRRassil).
2. klassi materjali peaks küll iga lapsevanem oskama. Kust on tulnud arvamus, et oma last ei pea õpetama?
Kui lapsel pole õpioskusi, siis motivatsioon langeb ja õpiraskus on selle tõttu kerge tulema. Õppimist on lapsele vaja õpetada! Ka õppimine koos lapsega saab olla kvaliteetaeg!
Mõned nõuanded, kuidas toetada oma last õpioskuste omandamisel.
1) Teadmiste aktiveerimine, organiseerimine – esita konkreetseid suunavaid küsimusi õpitu kohta. Seoste loomine aitab mõista. Kas laps saab aru sõnade tähendusest? Koostage koos lapsega joonis, skeem, mudel õpitava kohta. Seosta isiklike kogemustega, elulisusega.
2) Olulise ja ebaolulise eristamine – Tee koos lapsega enne õppima asumist kindlaks olulised küsimused, millele õpitav vastuse annab. Mis on õpitavas oluline ja mis vähemoluline? Selgita ja räägi läbi lapsega. Lase lapsel oluline ümber sõnastada – “Ütle oma sõnadega”.
Mõtle valju häälega, et laps saaks jälgida sinu arutluskäike. Õpeta spikri koostamist (spikker on oma olemuselt ju kokkuvõte). Fikseeri koos lapsega olulised märksõnad, kasuta jutustamisel, kokkuvõtte tegemisel.
3) Õpitu meeldejätmine – materjali tuleb pidevalt korrata ja hajutatult (nt õhtusöögil 1. salm luuletusest, teel vannituppa 2. salm, voodis 3. salm).
Mnemotehnilised võtted (nt ni-na-ta-ga käänded). Aita lapsel koostada erinevate ainete nn raudvara (valemid ühes kaustikus, reeglid eesti keeles teises, sammude haaval kirja panna nt matem tehtud).
4) Õpitu meenutamine (mnemotehn võtted) – vaheta rollid: laps küsib, sina vastad. Vasta ka valesti – laps parandab. Õpeta kokkuvõtete tegemist. Lase lapsel sinu jutt lühidalt kokku võtta – kuidas saab asju lühemalt öelda. Mängige koos õpetamist toetavaid mänge (lauamängud nt matemaatilised). Ehitage mudeleid, tehke jooniseid. ¼ on veerand, nagu tordi lahtilõikamine.
5) Õppimise planeerimine (millal, mis) – müra, nutiseadmed, väiksemad õed-vennad – ei tohi segada. Koosta lapsega koos päevakava (visuaalne ajaplaan). Sees õpiaeg, puhkepausid. See on ka vanemale õppimise aeg, olete valmis last kohe aitama. Maksimaalne efektiivne õpiaeg on 20 – 25 min, ei jään tundideks laua taha. Vajalik puhkepaus, soovitavalt koos liikumisega. Korraks ümberlülitumine. Tegevuse muutus, nt suuline – kirjalik töö. Alustage raskematest ülesannetest, lihtsamaid asju on võimeline ka poolväsinuna tegema.
6) Füüsiline õpikeskkond – lapse põhivajadused peavad olema täidetud enne õppima asumist: meelerahu, turvatunne, söök, jook, uni. Jälgi, et uneaeg oleks piisav. Aju vajab vett, et püsida toonuses. Toitumine mõjutab õppimisvõimet. Hommikul peab sööma. Õhk peab toas olema värske, pigem jahe. Piisavalt valgust (silmanägemisele oluline) ja ruumi!
7) Meeleolu õppimisel – tunnusta lapse jõupingutusi, mitte ainult hindeid. Ära sunni last täiuslikkusele, aga innusta teda jõukohaselt pingutama. Ole ise õppimise suhtes positiivselt meelestatud! Ära anna oma kehva kogemust lapsele üle – see ei aita last.
Kui laps ei taha koos sinuga õppida? Oled konkreetne! – “Mul on aega sinuga õppida kella 17 – 18ni”. Päevaplaan aitab. Vanemal on ka oma aeg. Ei lase lapsel jaurata endaga. See väsitab kõiki.
Mõnele ei jõua vist kohale, et ka enamusel õpetajatest on lapsed. Kas siis lasteaiaealised, kelle kõrvalt päevasel ajal on võimatu pidada videotunde ja üleüldse tööd teha, või kooliealised, kes samuti abi vajavad.
Saagem aru, et kõikidel on praegu raske. Pole mõtet hakata üksteist süüdistama ja võistlema, kellel on ikka raskem ja kes rohkem teeb.
Vaadates meie õpetajaskonna vanuselist jaotust on enamike õpetajate lapsed juba täisealised.
Ja kui kõik lapsevanemad peaks oma laste õpetamisega lõdva randmega hakkama saama, siis miks meil üldse vaja lapsi kooli saata on? Koostame riiklikult portsu ülesandeid ja las lapsed kodus lahendavad.
Nõme on hurjutada vanemaid, kes peavad tegema kodus tööd, lastele süüa ja veel ka lapsi samal ajal õpetama/juhendama. Ükski õpetaja koolis ei valmista matemaatikatunni ajal õpilastele lõunat ja ei ürita teha samal ajal koosolekuid, telefonikõnesid jm.
Mina isegi väga heal meelel jälgin, kuivõrd lapsed vahepeal arenguhüppe teinud on. Ma isegi saan juba kodukontori tööd teha, kõik kolm last saavad enamuse ajast ise hakkama, ka kõige väiksem, esimese klassi laps.
Õpetaja töö see ongi ju! Mina ei oska õpetada lapsi ja selle asemel hakkasin ma arstiks. Mina ravin praegu haiglas haigeid, teie õpetage lapsi. Või tahad sa väita, et õpetajad teevad muidu lisaks õpetajaametile ka muud tööd? Sest hetkel on lapsevanemad selles seisus kus lisaks enda tööle, tuleb ka õpetaja olla.
Kuna ükski arst praegusel ajal kedagi jutule ei võta, on kindlasti hulgaliselt õpetajad, kes arsti tööd peavad tegema.
Või tahad sa väita, et õpetajad teevad muidu lisaks õpetajaametile ka muud tööd? Sest hetkel on lapsevanemad selles seisus kus lisaks enda tööle, tuleb ka õpetaja olla.
Muidugi teevad. Eesti keele õpetaja peab lisaks sellele, et kõigile koduõppel lastele pidevalt üks-ühele tagasisidet anda (varem koolis sai asju ka klassiga korraga arutatud), õpetama oma lastele füüsikat, keemiat, matemaatikat, milles ta ei pruugi üldse kodus olla.
