Teema: Koroona sümptomid päevade lõikes, mida oodata

#3895992:

Jah okei SELGE usun sind 100% juu sa tead paremini, mv teiste inimeste elus toimub just selle põhjal, mis oli sinu kogemus ????

Jah, tean küll. Arstid tegid neid teste päris palju ja koroona läbipõdejaid ei leitud. Aga mingi punt käib ringi ja taob vastu rinda, et nemad põdesid covidit juba 2019 lõpus, ju see teeb neid eriliseks kuidagi. Kahjuks ei suuda ükski seda tõestada.

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

#3896172:

#3896141:

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

Hingamisraskused tulevad, kui viirus on saanud nii palju paljuneda, et see hakkab su kopsu rakkudes ACE2 retseptoreid ummistama (neid retseptoreid on ka sul suus, ninas, südamel, neerudes).

Su kehal on neid retseptoreid vaja selleks, et seal rakkude ühtesi proteiine pooleks lõigata (adenotensin II – need reguleerivad vererõhku jne) – kui organismis neid proteiine lahtilõikamata kujul liiga palju saab olema (sest ACE2 on viiruse poolt kõik hõivatud), hakkab sul tõusma vererõhk ja põletikulisus. Kuna su keha töö on viiruse blokaadi tõttu häiritud, su antikehad hakkavad neid rakke ründama, mis on viiruse poolt üle võetud, et takistada nende edasist levikut.

Et mitte põletikulisust ise kaasa aidata, tasub haiguse ajal vältida üleliigseid süsivesikuid (kiudained on okei), mis kehas kiiresti glükoosiks muutub – sest glükoosi abil algab neerudes ka protsess, millest lõpuks kasvab nende adenotensinite tase. Siis su keha saab tegeleda probleemiga (viiruse ja selle poolt üle võetud rakkude lammutamisega).

Selle kõigega tekib ka kehasse nö vabu radikaale – mis omakorda hakkavad tekitama oksüdatiivset stressi – see tähendab seda, et su kehas on rakud, millel on paaritu arv elektrone, ning nad hakkavad otsima ekstra elektrone sinu rakkudelt (millel on paaris arv – ja neil on VAJA, et oleks paaris arv – kui ei ole, on rakk vigane ja ei saa tööd jätkata).

Vabade radikaalide koormust saad samuti vältida vähese suhkruga, aga soovitaks ka süüa midagi, millel on antioksüdatiivsed omadused (ingveri joogil on see täiesti olemas) – antioksüdandid on super stabiilsed – need saavad radikaalidele sedasi elektrone anda, et ise selle tulemusel ebastabiilseks ei muutu – siis ei hakka need radikaalid su keha koormama ????

Ega see viirus ise midagi muud vist ei teegi, ta leiab ACE2 retseptori kaudu raku, milles paljuneda. Ülejäänud probleemid tekivad sellest, et su kehas tekivad selle tulemusel proteiinide ülejäägid – vererõhk, põletikulisus jne – ja selle tulemusel, kui sa end hästi ei hoia, soodustad viiruse levikut veelgi – sest põletikulises seisundis võib ka su enda keha immuunsüsteemil tekkida raskusi õigel ajal õiges kohas olla.

Aitäh!

Kas palavikul on selle viiruse juures mingi roll? Kui palaviku ei tulegi, kas siis organism ei võitlegi? Või on see positiivne et ei ole tulnud? Keeruline viirus…

1 doos, aga teised kes peres haiged 2 doosiga. Neil palavik ka… Ma ei teagi kas mul tuleb või ei? Igatahes hirm.

Tana on maitsemeeled jube puudulikud. Uimane olla. Võeh. Kurk ka valus ikka veel. Võiks ometi mooda minna 🙁

#3896870:

#3895505:

Sain positiivse tulemuse paar päeva tagasi,imelikult tundsin ennast tegelikult juba puhapaeval, aga olin kindel et see covid küll ei ole. Kuni testi tulemuseni olin kindel, et negatiivne. Aga see selleks. Mõtlengi siin hirmuga mida oodata? Algas sellega, et pea oli paks ja avastasin. Tänaseks on nii, et mul on meeletu soogiisu ja täiega jube nohu. No muudkui voolab. Kas covidiga ongi selline nohu okei? Vahel tuleb paar köhatust ka aga pigem vähe. Veidi on uimane olla ja oouni on häiritud. Täna öösel ärkasin läbimärjana, särk oli ka märg seljas, aga palaviku siiani ei ole. Imelik millest selline higistamine tuli? Millal siis peaks palavik tõusma? Millal maitsemeel kaob jne? Hirmus on oodata mis edasi, hetkel ravin nohu kuuslaauguga ja teen auru, jalad on sinepi jalavannis ja muud loodusliku värki. Kuidas teil on läinud? Sõbranna emal valutas vaid 2 päeva pea, aga perearst ütles et 5ndal päeval võib hulluks minna? Uh, hirmus!

N28

Miks sa siis ei vaktsineerinud ennast kui nii hirmus on?

Mis parastad siin teist inimest?

#3896172:

#3896141:

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

Hingamisraskused tulevad, kui viirus on saanud nii palju paljuneda, et see hakkab su kopsu rakkudes ACE2 retseptoreid ummistama (neid retseptoreid on ka sul suus, ninas, südamel, neerudes).

Su kehal on neid retseptoreid vaja selleks, et seal rakkude ühtesi proteiine pooleks lõigata (adenotensin II – need reguleerivad vererõhku jne) – kui organismis neid proteiine lahtilõikamata kujul liiga palju saab olema (sest ACE2 on viiruse poolt kõik hõivatud), hakkab sul tõusma vererõhk ja põletikulisus. Kuna su keha töö on viiruse blokaadi tõttu häiritud, su antikehad hakkavad neid rakke ründama, mis on viiruse poolt üle võetud, et takistada nende edasist levikut.

Et mitte põletikulisust ise kaasa aidata, tasub haiguse ajal vältida üleliigseid süsivesikuid (kiudained on okei), mis kehas kiiresti glükoosiks muutub – sest glükoosi abil algab neerudes ka protsess, millest lõpuks kasvab nende adenotensinite tase. Siis su keha saab tegeleda probleemiga (viiruse ja selle poolt üle võetud rakkude lammutamisega).

Selle kõigega tekib ka kehasse nö vabu radikaale – mis omakorda hakkavad tekitama oksüdatiivset stressi – see tähendab seda, et su kehas on rakud, millel on paaritu arv elektrone, ning nad hakkavad otsima ekstra elektrone sinu rakkudelt (millel on paaris arv – ja neil on VAJA, et oleks paaris arv – kui ei ole, on rakk vigane ja ei saa tööd jätkata).

Vabade radikaalide koormust saad samuti vältida vähese suhkruga, aga soovitaks ka süüa midagi, millel on antioksüdatiivsed omadused (ingveri joogil on see täiesti olemas) – antioksüdandid on super stabiilsed – need saavad radikaalidele sedasi elektrone anda, et ise selle tulemusel ebastabiilseks ei muutu – siis ei hakka need radikaalid su keha koormama ????

Ega see viirus ise midagi muud vist ei teegi, ta leiab ACE2 retseptori kaudu raku, milles paljuneda. Ülejäänud probleemid tekivad sellest, et su kehas tekivad selle tulemusel proteiinide ülejäägid – vererõhk, põletikulisus jne – ja selle tulemusel, kui sa end hästi ei hoia, soodustad viiruse levikut veelgi – sest põletikulises seisundis võib ka su enda keha immuunsüsteemil tekkida raskusi õigel ajal õiges kohas olla.

????

olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

#3897142:

#3897135:

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. 😉

#3897143:

#3897142:

#3897135:

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. ????

Ma võin neile asjadele oma nimed ka panna, ent see ei muuda seda, kuidas see toimib. Kui sulle definitsioonid nii olulised on, nagu me siin mingit pedantset definitsioonide lõpueksamit teeks, siis kukuta mind läbi ja mine tegele millegi asjalikumaga, rahu majas, põetama ma sind niikuinii ei hakka.

#3897151:

#3897143:

#3897142:

#3897135:

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. ????

Ma võin neile asjadele oma nimed ka panna, ent see ei muuda seda, kuidas see toimib. Kui sulle definitsioonid nii olulised on, nagu me siin mingit pedantset definitsioonide lõpueksamit teeks, siis kukuta mind läbi ja mine tegele millegi asjalikumaga, rahu majas, põetama ma sind niikuinii ei hakka.

hmm, ja kuidas me teame millest sa üldse  räägid, kui “neile asjadele” omatahtsi nimesid paned?

Ei tea, miks adenoidi kummitus peale jäi. Omal ajal arstid täiesti mõttetult eemaldasid need minult! Ehk sai eestkostja vähemalt viinaraha.

Täna on teistmoodi imelik, kerged köhatused ja selja pealt selgroo juurest on natuke pitsitav tunne. Eriti kui hingan meelega hästi sügavalt või köhatan. Köha väga minimaalne, palaviku siiani pole, nohu hakkab ka taanduma veidike. Kurguvalu ka taandumas. Kas nuud ongi kopsus et torkeid tunnen? Kardan sisse hingata lausa, sest akki hakkab valutama voi midagi. Kardan et hing

#3897165:

#3897156:

Ja no tõepoolest, näed, korrektne on angiotensin. Ehk jääb meelde kiiremini kui see, et dariaator ei ole radiaator.

pigem radiaator versus tenvilaator.

ei, noore düslektikuna ütlesin aastaid dariaator.

#3897168:

Jaab lihtsalt niisana jarsku kinni j olengi haiglas? Kuidas see käib, kas nii lihtsalt? Nõrkust pole, isu on, pearinglust pole. Tervis oleks nagu normaalne, aga need torkes ja see tunne. Kardan.

Pulssoksümeeter abiks, kui kontrollida tahad, ja kosutav soe jook, kui soovid rahuneda.

No see oksümeeter näitab 98 ja vahel vähem vahel rohkem. See sõltub vist kehatemperatuurist ka. Ma istungi enamjaolt see sorme otsas. Une pealt oli 98%. Aga päeval üleval olles on jube. Ma ise kardab hingata vahepeal ja mul uldse ka paanjkahood muidu ka. Seega iga torge ajab hulluks, kuidas need kopsud valutavad jne? Mul on kõik kerge olnud ja kardangi et hiilis kopsu? Jube praadimine.