Esileht Koroonaviirus COVID-19 Koroona sümptomid päevade lõikes, mida oodata

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 91 )

Teema: Koroona sümptomid päevade lõikes, mida oodata

Postitas:
Kägu

Mina olin esimest korda haige 2020 Märtsis, läks kergelt, sain oma kaugtööd teha jne. Kaaslane oli pikemalt haige, nädal kodus jne – aga see aeg testima ei kutsutud, küllap oldi väga bisi. Teine kord 2021 August – aga mul oli see hetk vist nii top IgA vastus, et halb oli ainult üks õhtu – kõikide iivelduste ema ja suu lihtsalt ei lõpetanud vesistamist (kaaslane põdes ~3-5 päeva, köha, nohu, kurk, hingamine raskendatud, väsimus jne) – ja see aeg olin tegelt juba rase ka – haigestumine toimus paar päeva PEALE ultrahelis käimist ~16 nädal.

Väga väga tõenäoliselt ei olnud sa 2020 märtsis koroonas.

Olin nädalake enne kodutööle minekut tulnud välisreisilt. Kollektiivis oli veel inimesi, kes haigestusid ja said arsti poolt sama juhise – kui huuled siniseks lähevad, pöördu EMOsse. Mõnel inimesel seltskonnast kadus maitsemeel ja lõhnataju, mõnel mitte.

Üldiselt võib öelda – see on suur muinasjutt. Käisin ise ka 2o20 aasta alguses Aasias, saime praktiliselt kõik kogu grupiga mingi vastiku viiruse koduteel kaela. Tegime ka antigeeni testi hiljem. See ei olnud koroona vaid mingi muu viirus. Mu arst testis neid 2019 lõpu, 2020 alguse viirushaigeid päris palju, kellelgi ei olnud koroona antikehi, mõned jäid hiljem päris koroonasse ka. Maitse ja lõhnataju kaob ka tugeva nohu korral. Ehk siis veelkord – see ei olnud koroona.

Jah okei SELGE usun sind 100% juu sa tead paremini, mv teiste inimeste elus toimub just selle põhjal, mis oli sinu kogemus 🙂

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah okei SELGE usun sind 100% juu sa tead paremini, mv teiste inimeste elus toimub just selle põhjal, mis oli sinu kogemus 🙂

Jah, tean küll. Arstid tegid neid teste päris palju ja koroona läbipõdejaid ei leitud. Aga mingi punt käib ringi ja taob vastu rinda, et nemad põdesid covidit juba 2019 lõpus, ju see teeb neid eriliseks kuidagi. Kahjuks ei suuda ükski seda tõestada.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah okei SELGE usun sind 100% juu sa tead paremini, mv teiste inimeste elus toimub just selle põhjal, mis oli sinu kogemus 🙂

Jah, tean küll. Arstid tegid neid teste päris palju ja koroona läbipõdejaid ei leitud. Aga mingi punt käib ringi ja taob vastu rinda, et nemad põdesid covidit juba 2019 lõpus, ju see teeb neid eriliseks kuidagi. Kahjuks ei suuda ükski seda tõestada.

No ma ei tea, kuidas nad 2019 lõpus selle saada võisid. 2020 Märts see levis juba, aga ei testitud veel nii, nagu praegu. Meditsiinis on täiesti võimalik tõestada, et sul kas on või ei ole immuunsus – selleks on t-raku test, mida meil teha ei saa. Just t-raku test, sest see antikehade test ei ütle sulle seda, mida sa arvad, et see sulle ütleb.

Teiste vaktsiinidega on ikka nii olnud, et kui sul immuunsus juba olemas on, siis vaktsiini enam ei tehta. Kui nii kõvad teaduse kummardajad olete, oleks nii ka korrektne.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

Hingamisraskused tulevad, kui viirus on saanud nii palju paljuneda, et see hakkab su kopsu rakkudes ACE2 retseptoreid ummistama (neid retseptoreid on ka sul suus, ninas, südamel, neerudes).

Su kehal on neid retseptoreid vaja selleks, et seal rakkude ühtesi proteiine pooleks lõigata (adenotensin II – need reguleerivad vererõhku jne) – kui organismis neid proteiine lahtilõikamata kujul liiga palju saab olema (sest ACE2 on viiruse poolt kõik hõivatud), hakkab sul tõusma vererõhk ja põletikulisus. Kuna su keha töö on viiruse blokaadi tõttu häiritud, su antikehad hakkavad neid rakke ründama, mis on viiruse poolt üle võetud, et takistada nende edasist levikut.

Et mitte põletikulisust ise kaasa aidata, tasub haiguse ajal vältida üleliigseid süsivesikuid (kiudained on okei), mis kehas kiiresti glükoosiks muutub – sest glükoosi abil algab neerudes ka protsess, millest lõpuks kasvab nende adenotensinite tase. Siis su keha saab tegeleda probleemiga (viiruse ja selle poolt üle võetud rakkude lammutamisega).

Selle kõigega tekib ka kehasse nö vabu radikaale – mis omakorda hakkavad tekitama oksüdatiivset stressi – see tähendab seda, et su kehas on rakud, millel on paaritu arv elektrone, ning nad hakkavad otsima ekstra elektrone sinu rakkudelt (millel on paaris arv – ja neil on VAJA, et oleks paaris arv – kui ei ole, on rakk vigane ja ei saa tööd jätkata).

Vabade radikaalide koormust saad samuti vältida vähese suhkruga, aga soovitaks ka süüa midagi, millel on antioksüdatiivsed omadused (ingveri joogil on see täiesti olemas) – antioksüdandid on super stabiilsed – need saavad radikaalidele sedasi elektrone anda, et ise selle tulemusel ebastabiilseks ei muutu – siis ei hakka need radikaalid su keha koormama 🙂

Ega see viirus ise midagi muud vist ei teegi, ta leiab ACE2 retseptori kaudu raku, milles paljuneda. Ülejäänud probleemid tekivad sellest, et su kehas tekivad selle tulemusel proteiinide ülejäägid – vererõhk, põletikulisus jne – ja selle tulemusel, kui sa end hästi ei hoia, soodustad viiruse levikut veelgi – sest põletikulises seisundis võib ka su enda keha immuunsüsteemil tekkida raskusi õigel ajal õiges kohas olla.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

Hingamisraskused tulevad, kui viirus on saanud nii palju paljuneda, et see hakkab su kopsu rakkudes ACE2 retseptoreid ummistama (neid retseptoreid on ka sul suus, ninas, südamel, neerudes).

Su kehal on neid retseptoreid vaja selleks, et seal rakkude ühtesi proteiine pooleks lõigata (adenotensin II – need reguleerivad vererõhku jne) – kui organismis neid proteiine lahtilõikamata kujul liiga palju saab olema (sest ACE2 on viiruse poolt kõik hõivatud), hakkab sul tõusma vererõhk ja põletikulisus. Kuna su keha töö on viiruse blokaadi tõttu häiritud, su antikehad hakkavad neid rakke ründama, mis on viiruse poolt üle võetud, et takistada nende edasist levikut.

Et mitte põletikulisust ise kaasa aidata, tasub haiguse ajal vältida üleliigseid süsivesikuid (kiudained on okei), mis kehas kiiresti glükoosiks muutub – sest glükoosi abil algab neerudes ka protsess, millest lõpuks kasvab nende adenotensinite tase. Siis su keha saab tegeleda probleemiga (viiruse ja selle poolt üle võetud rakkude lammutamisega).

Selle kõigega tekib ka kehasse nö vabu radikaale – mis omakorda hakkavad tekitama oksüdatiivset stressi – see tähendab seda, et su kehas on rakud, millel on paaritu arv elektrone, ning nad hakkavad otsima ekstra elektrone sinu rakkudelt (millel on paaris arv – ja neil on VAJA, et oleks paaris arv – kui ei ole, on rakk vigane ja ei saa tööd jätkata).

Vabade radikaalide koormust saad samuti vältida vähese suhkruga, aga soovitaks ka süüa midagi, millel on antioksüdatiivsed omadused (ingveri joogil on see täiesti olemas) – antioksüdandid on super stabiilsed – need saavad radikaalidele sedasi elektrone anda, et ise selle tulemusel ebastabiilseks ei muutu – siis ei hakka need radikaalid su keha koormama 🙂

Ega see viirus ise midagi muud vist ei teegi, ta leiab ACE2 retseptori kaudu raku, milles paljuneda. Ülejäänud probleemid tekivad sellest, et su kehas tekivad selle tulemusel proteiinide ülejäägid – vererõhk, põletikulisus jne – ja selle tulemusel, kui sa end hästi ei hoia, soodustad viiruse levikut veelgi – sest põletikulises seisundis võib ka su enda keha immuunsüsteemil tekkida raskusi õigel ajal õiges kohas olla.

Aitäh!

Kas palavikul on selle viiruse juures mingi roll? Kui palaviku ei tulegi, kas siis organism ei võitlegi? Või on see positiivne et ei ole tulnud? Keeruline viirus…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa vaktsineeritud oled?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

1 doos, aga teised kes peres haiged 2 doosiga. Neil palavik ka… Ma ei teagi kas mul tuleb või ei? Igatahes hirm.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas palavikul on selle viiruse juures mingi roll? Kui palaviku ei tulegi, kas siis organism ei võitlegi? Või on see positiivne et ei ole tulnud? Keeruline viirus…

Ikka võitleb, palavik on üks mitmest moodusest, kuidas meie keha viiruste vastu võitleb.

“Palavik tekib tavaliselt siis, kui viirus või bakter tungib kehasse. Immuunsüsteem toodab kemikaale, mida nimetatakse pürogeenideks, mis meelitavad aju hüpotalamust (kus asub keha termostaat) tundma kunstlikult jahedat kehatemperatuuri.

Aju reageerib nagu iga hea soojavereline loom, koputades termostaati mõne pügala võrra kõrgemale. Veri tormab keha tuuma, soojendades keha üldiselt, kuid jahutades pinda – sellest tulenevalt külmavärinad. Keha ainevahetus kiireneb ja lihased tõmbuvad kokku.

Immuunsüsteemi eesmärk: soodustada keemilisi reaktsioone, mis suurendavad haigustega võitlevate antikehade tootmist, stimuleerivad valgete vereliblede aktiivsust ja isegi pärsivad sissetungivate mikroobide kasvu.”

Võibolla ei ole sul kehas viirust nii palju, et süsteem juurdetootmist vajalikuks peaks.

Muuseas, üks asi, mida veel võid teha – kui sul suuloputusvedelikku on (Listerine nt) – loputa suud ja kurku ~3x päevas. St kui sul veel suus ja kurgus peaks viirust olema, siis sellega saab natuke viirust ära tappa (ära seda alla neela!!!)

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tana on maitsemeeled jube puudulikud. Uimane olla. Võeh. Kurk ka valus ikka veel. Võiks ometi mooda minna 🙁

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sain positiivse tulemuse paar päeva tagasi,imelikult tundsin ennast tegelikult juba puhapaeval, aga olin kindel et see covid küll ei ole. Kuni testi tulemuseni olin kindel, et negatiivne. Aga see selleks. Mõtlengi siin hirmuga mida oodata? Algas sellega, et pea oli paks ja avastasin. Tänaseks on nii, et mul on meeletu soogiisu ja täiega jube nohu. No muudkui voolab. Kas covidiga ongi selline nohu okei? Vahel tuleb paar köhatust ka aga pigem vähe. Veidi on uimane olla ja oouni on häiritud. Täna öösel ärkasin läbimärjana, särk oli ka märg seljas, aga palaviku siiani ei ole. Imelik millest selline higistamine tuli? Millal siis peaks palavik tõusma? Millal maitsemeel kaob jne? Hirmus on oodata mis edasi, hetkel ravin nohu kuuslaauguga ja teen auru, jalad on sinepi jalavannis ja muud loodusliku värki. Kuidas teil on läinud? Sõbranna emal valutas vaid 2 päeva pea, aga perearst ütles et 5ndal päeval võib hulluks minna? Uh, hirmus!

N28

Miks sa siis ei vaktsineerinud ennast kui nii hirmus on?

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sain positiivse tulemuse paar päeva tagasi,imelikult tundsin ennast tegelikult juba puhapaeval, aga olin kindel et see covid küll ei ole. Kuni testi tulemuseni olin kindel, et negatiivne. Aga see selleks. Mõtlengi siin hirmuga mida oodata? Algas sellega, et pea oli paks ja avastasin. Tänaseks on nii, et mul on meeletu soogiisu ja täiega jube nohu. No muudkui voolab. Kas covidiga ongi selline nohu okei? Vahel tuleb paar köhatust ka aga pigem vähe. Veidi on uimane olla ja oouni on häiritud. Täna öösel ärkasin läbimärjana, särk oli ka märg seljas, aga palaviku siiani ei ole. Imelik millest selline higistamine tuli? Millal siis peaks palavik tõusma? Millal maitsemeel kaob jne? Hirmus on oodata mis edasi, hetkel ravin nohu kuuslaauguga ja teen auru, jalad on sinepi jalavannis ja muud loodusliku värki. Kuidas teil on läinud? Sõbranna emal valutas vaid 2 päeva pea, aga perearst ütles et 5ndal päeval võib hulluks minna? Uh, hirmus!

N28

Miks sa siis ei vaktsineerinud ennast kui nii hirmus on?

Mis parastad siin teist inimest?

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul ei pruugi midagi hullemaks minna. Mina põdesin märtsis, enne vaktsiine, oligi mõni päev kõva nohu ja lõhnakadu, palavikku ei tulnud, hõrdad köhatused olid ka mõni päev. 10. päeval juba liikusin õues ja nagu polekski haige olnud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna magasin ja ei higistanudki. Palaviku veel ei ole. Hetkel päev 5s. Rinnus kergelt kibeleb vahepeal röga hakkaks nagu välja tulema, joon koguaeg ingveri siirupiga teed. Ööseks sibul soki sisse. Hirm on ikka. Kas need hingamusraskused tulevad järsku ei kusagilt või kuidas? Rääkige veel kellel haigus alanud nii nagu mul.

Hingamisraskused tulevad, kui viirus on saanud nii palju paljuneda, et see hakkab su kopsu rakkudes ACE2 retseptoreid ummistama (neid retseptoreid on ka sul suus, ninas, südamel, neerudes).

Su kehal on neid retseptoreid vaja selleks, et seal rakkude ühtesi proteiine pooleks lõigata (adenotensin II – need reguleerivad vererõhku jne) – kui organismis neid proteiine lahtilõikamata kujul liiga palju saab olema (sest ACE2 on viiruse poolt kõik hõivatud), hakkab sul tõusma vererõhk ja põletikulisus. Kuna su keha töö on viiruse blokaadi tõttu häiritud, su antikehad hakkavad neid rakke ründama, mis on viiruse poolt üle võetud, et takistada nende edasist levikut.

Et mitte põletikulisust ise kaasa aidata, tasub haiguse ajal vältida üleliigseid süsivesikuid (kiudained on okei), mis kehas kiiresti glükoosiks muutub – sest glükoosi abil algab neerudes ka protsess, millest lõpuks kasvab nende adenotensinite tase. Siis su keha saab tegeleda probleemiga (viiruse ja selle poolt üle võetud rakkude lammutamisega).

Selle kõigega tekib ka kehasse nö vabu radikaale – mis omakorda hakkavad tekitama oksüdatiivset stressi – see tähendab seda, et su kehas on rakud, millel on paaritu arv elektrone, ning nad hakkavad otsima ekstra elektrone sinu rakkudelt (millel on paaris arv – ja neil on VAJA, et oleks paaris arv – kui ei ole, on rakk vigane ja ei saa tööd jätkata).

Vabade radikaalide koormust saad samuti vältida vähese suhkruga, aga soovitaks ka süüa midagi, millel on antioksüdatiivsed omadused (ingveri joogil on see täiesti olemas) – antioksüdandid on super stabiilsed – need saavad radikaalidele sedasi elektrone anda, et ise selle tulemusel ebastabiilseks ei muutu – siis ei hakka need radikaalid su keha koormama 🙂

Ega see viirus ise midagi muud vist ei teegi, ta leiab ACE2 retseptori kaudu raku, milles paljuneda. Ülejäänud probleemid tekivad sellest, et su kehas tekivad selle tulemusel proteiinide ülejäägid – vererõhk, põletikulisus jne – ja selle tulemusel, kui sa end hästi ei hoia, soodustad viiruse levikut veelgi – sest põletikulises seisundis võib ka su enda keha immuunsüsteemil tekkida raskusi õigel ajal õiges kohas olla.

????

olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. 😉

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

aga palun! mulle sobib ka inglise keelne “adenotensini” definitsioon.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. 😉

Ma võin neile asjadele oma nimed ka panna, ent see ei muuda seda, kuidas see toimib. Kui sulle definitsioonid nii olulised on, nagu me siin mingit pedantset definitsioonide lõpueksamit teeks, siis kukuta mind läbi ja mine tegele millegi asjalikumaga, rahu majas, põetama ma sind niikuinii ei hakka.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja no tõepoolest, näed, korrektne on angiotensin. Ehk jääb meelde kiiremini kui see, et dariaator ei ole radiaator.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

???? olen küll üht-teist kuulnud lugenud angiotensiinidest, aga adenotensin on mulle seni tundmatu. ehk valgustad?

Ei tea, ei õpi eestikeelsetest materjalidest. Kas faktiliselt oli midagi valesti, või oled kohalik õigekirjanats?

soovitan esmalt õppida inimese füsioloogia algkursust. 😉

Ma võin neile asjadele oma nimed ka panna, ent see ei muuda seda, kuidas see toimib. Kui sulle definitsioonid nii olulised on, nagu me siin mingit pedantset definitsioonide lõpueksamit teeks, siis kukuta mind läbi ja mine tegele millegi asjalikumaga, rahu majas, põetama ma sind niikuinii ei hakka.

hmm, ja kuidas me teame millest sa üldse  räägid, kui “neile asjadele” omatahtsi nimesid paned?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

hmm, ja kuidas me teame millest sa üldse  räägid, kui “neile asjadele” omatahtsi nimesid paned?

Ei pannud omatahtsi. Kirjapilt oli valesti meeles ja kirjutamise pealt ei olnud mahti iga asja kirjapilti kontrollida. Ei ole nagu nii, et ma igapäev neist asjadest kirjutaks, pigem loen. Elu teeb omad korrektuurid.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tea, miks adenoidi kummitus peale jäi. Omal ajal arstid täiesti mõttetult eemaldasid need minult! Ehk sai eestkostja vähemalt viinaraha.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja no tõepoolest, näed, korrektne on angiotensin. Ehk jääb meelde kiiremini kui see, et dariaator ei ole radiaator.

pigem radiaator versus tenvilaator.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täna on teistmoodi imelik, kerged köhatused ja selja pealt selgroo juurest on natuke pitsitav tunne. Eriti kui hingan meelega hästi sügavalt või köhatan. Köha väga minimaalne, palaviku siiani pole, nohu hakkab ka taanduma veidike. Kurguvalu ka taandumas. Kas nuud ongi kopsus et torkeid tunnen? Kardan sisse hingata lausa, sest akki hakkab valutama voi midagi. Kardan et hing

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jaab lihtsalt niisana jarsku kinni j olengi haiglas? Kuidas see käib, kas nii lihtsalt? Nõrkust pole, isu on, pearinglust pole. Tervis oleks nagu normaalne, aga need torkes ja see tunne. Kardan.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja no tõepoolest, näed, korrektne on angiotensin. Ehk jääb meelde kiiremini kui see, et dariaator ei ole radiaator.

pigem radiaator versus tenvilaator.

ei, noore düslektikuna ütlesin aastaid dariaator.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Põdesin ka just covidit. Nohu oli reaalselt ligi 2 nädalat, ei osanud isegi arvata, et võiks covid olla. Endal läks nohu üle viimase asjana ehk ligimale 14 päeva peale esimest positiivset testi. Lisaks ei tundnud maitseid, see tähendab reaalselt söö mida tahad, millestki aru ei saa. Üldiselt peaksid asjad üle minema kümne päevaga, kuid kõik sõltub ikkagi konkreetselt inimese immuunsusest.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jaab lihtsalt niisana jarsku kinni j olengi haiglas? Kuidas see käib, kas nii lihtsalt? Nõrkust pole, isu on, pearinglust pole. Tervis oleks nagu normaalne, aga need torkes ja see tunne. Kardan.

Pulssoksümeeter abiks, kui kontrollida tahad, ja kosutav soe jook, kui soovid rahuneda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jaab lihtsalt niisana jarsku kinni j olengi haiglas? Kuidas see käib, kas nii lihtsalt? Nõrkust pole, isu on, pearinglust pole. Tervis oleks nagu normaalne, aga need torkes ja see tunne. Kardan.

perearstide nõuandeliin 1220.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No see oksümeeter näitab 98 ja vahel vähem vahel rohkem. See sõltub vist kehatemperatuurist ka. Ma istungi enamjaolt see sorme otsas. Une pealt oli 98%. Aga päeval üleval olles on jube. Ma ise kardab hingata vahepeal ja mul uldse ka paanjkahood muidu ka. Seega iga torge ajab hulluks, kuidas need kopsud valutavad jne? Mul on kõik kerge olnud ja kardangi et hiilis kopsu? Jube praadimine.

0
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 91 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Koroona sümptomid päevade lõikes, mida oodata