Kuulen nii palju juttu long-covidist, aga keegi ei räägi long-rasvumisest, long-põletikulisest, long-liigeseprobleemidest, long-oled-nii-vaja-juba…
Täpselt. Kui meie arstkond tahab oma nime väärt olla, siis tehku juba suu lahti ja hakaku avalikult rääkima, miks keegi covidiga tegelikult raskelt haige on.
Jätame vanurid kõrvale ja räägime neist “traagilistest” noorematest “täies elujõus” haiglajuhutmitest.
Enamus inimesi ei ela mingit tervislikku elustiili, mis nende immuunsüsteemi kuidagi tugevdaks. Isegi kui sa ei ole nähtavalt hiigelpaks, ei tähenda, et oled “igati terve”. Lisaks on meil levinud arusaam, et 20kg ülekaalu on normaalne ja KMI ülemisel piiril kõlkumine on saledus ja hea füüsiline vorm.
Kui suur % inimestest teeb üldse regulaarselt mingit arvestatavat trenni? 5%?10%
Kui suur % inimestest mõtleb, mida ta toidust saab, mida ta keha üldse vajab? Mõni heal juhul loeb kaloreid.
Kui palju viibivad inimesed värskes õhus? Hommikul ja õhtul toast autosse ja tagasi.
Kui paljud teevad päevas rohkem kui mõnisada sammu?
Maailmas on vist paar-kolm riiki, mille valitsused on selle “koroonakriisi” ajal edastanud oma rahvale sõnumi tervislike eluviiside olulisusest. El Salvador oli üks selline. Ei ükski nn lääne riik ole iitsatanudki midagi sellest, et inimeste endi käes on see võti, kuidas haigustele vastu panna. Selle asemel pressitakse mingit vaktsiiniiba, mis peaks olema justkui võluvits, mis paksud ja põletikus kehad terveks ja tugevaks teeb. Ja oi kui paljud tahavad seda uskuda. Sest nii on ju mugav – ise ei pea millegi eest vastutama ega lillegi liigutama. Tegin süsti – “olen teinud kõik endast oleneva”. Seda on meile korrutanud kõik see aeg ka valitsus. Ja see on läbinisti väär.