Ma ei tea kui palju on neid suhteid, perekondasis kus üks pool on kartlik covid suhtes, covid vaktsiinipooldaja ja teine pool siis selle vastand.
Oleme koos olnud pea 10 aastat, peres 2 väikest last ja teismeline.
Mees oli esimesi kes vaktsiini järgi tormas, kui esimesed covid nakatunud uudistes olid ei käinud ta kordagi lastega väljas värskes õhus, nüüd 3 dooslane, tööl kannab 2 maski, ka autos üksi olles, desotab käsi jne jne.
Mina ja lapsed vaksimata,kannan juba aastaid ühte ja sama kangast maski mida pesen vajadusel.
Aga koroonatemaatika lihtsalt mürgitab me suhet ja pereelu.
Näide.. hiljuti käis tööl direktorile kitumas, et kõrval istuv töökaaslane ei kanna maski. Kuulasin selle jutu, ei kommenteerinud.
Eile jälle sama jutt, et kolleeg homme raudselt taas maskita.
No mul kees seekord üle.. ütlesin et sa ei tea teise põhjuseid miks maski ei kanna, kuid ära mine kituma taas, öelgu otse töökaaslasele, et hiljem endal mingeid jamasid ei tuleks.
Tema siis vastu, et aga seadus ja seadus ning et tema kaitseb oma peret viiruse eest bla bla blaa, tema näeb uudiseid kuidas lapsed covidi surevad .
Ma olen sellises unevõlas, 8-kuusel tulevad hambad ja siis nääkle 42-aastasega koroona teemal.
Tahan normaalset rahulikku elu tagasi, et ei peaks lastega parki ja poodi minnes kõigile maske näkku toppima, desotama nagu pöörane, mingis trahvi hirmus elama.
Mustad mõtted, lihtsalt ei jaksa enam.
Kuidas teistel lood kes sarnaselt eriarvamusel kogu selle covid teemaga? Samuti tülid ja vaidlused? Väldite teemasid?