Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Koroonavaene” pere

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )

Teema: “Koroonavaene” pere

Postitas:
Kägu

Ma olen näiteks märtsikuust saadik tänu sellele pandeemiale nö töölt kõrvaldatud ja firma, kes mind palkab, maksab mulle mitte midagi tegemise eest 80% minu palgast. Osad inimesed saavad seda toetust kuni oktoobrikuuni. Pangad on pakkunud nö. ilma intressita laene kuni novembrikuu lõpuni jne.

Ja kust see 80% tuleb? Toetus – järelikult maksab seda riik, mis eeldab, et oled ametlikult tööl, eks? Kas see pakutav laen on tõesti intressita või tuleb intressi lihtsalt detsembrist maksma hakata (siis ilmselt tavapärasest kõrgemat?). Pank ei ole heategevusorganisatsioon, nende eesmärk on ikka kasu.

Lisaks, ma ei saa aru, kuidas selle pere teema võiks nii valusalt puudutada kõiki finantsiliselt kirjaoskajaid: see pere ju läks ema tahatuppa elama. Kas keegi siinkirjutajatest, arvajatest kannatab konkreetselt isiklikult selle pere otsuste tõttu?

Ilmselt andis see pere ikka vabatahtlikult intervjuu ja kui ajalehes midagi ilmub, siis on loomulik, et arutletakse. Ja nagu näha, siis on majandamisoskus asi, mida tuleks üha rohkem ajakirjanduses lahata. Antud pere puhul – jumal tänatud, et oli võimalik kellegi tahatuppa minna, aga kui ei oleks olnud? Koroona on väga paljudele olnud ikkagi silmiavavaks argumendiks raha tagavara kogumiseks. Väga konkreetne soovitus on see, et tagavaraks võiks olla umbes 6 kuu palga (või vähemalt elamiskulude) jagu. Antud loos oleks selline tagavara ju suureks abiks olnud?

+18
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen näiteks märtsikuust saadik tänu sellele pandeemiale nö töölt kõrvaldatud ja firma, kes mind palkab, maksab mulle mitte midagi tegemise eest 80% minu palgast. Osad inimesed saavad seda toetust kuni oktoobrikuuni. Pangad on pakkunud nö. ilma intressita laene kuni novembrikuu lõpuni jne.

Ja kust see 80% tuleb? Toetus – järelikult maksab seda riik, mis eeldab, et oled ametlikult tööl, eks? Kas see pakutav laen on tõesti intressita või tuleb intressi lihtsalt detsembrist maksma hakata (siis ilmselt tavapärasest kõrgemat?). Pank ei ole heategevusorganisatsioon, nende eesmärk on ikka kasu.

Lisaks, ma ei saa aru, kuidas selle pere teema võiks nii valusalt puudutada kõiki finantsiliselt kirjaoskajaid: see pere ju läks ema tahatuppa elama. Kas keegi siinkirjutajatest, arvajatest kannatab konkreetselt isiklikult selle pere otsuste tõttu?

Ilmselt andis see pere ikka vabatahtlikult intervjuu ja kui ajalehes midagi ilmub, siis on loomulik, et arutletakse. Ja nagu näha, siis on majandamisoskus asi, mida tuleks üha rohkem ajakirjanduses lahata. Antud pere puhul – jumal tänatud, et oli võimalik kellegi tahatuppa minna, aga kui ei oleks olnud? Koroona on väga paljudele olnud ikkagi silmiavavaks argumendiks raha tagavara kogumiseks. Väga konkreetne soovitus on see, et tagavaraks võiks olla umbes 6 kuu palga (või vähemalt elamiskulude) jagu. Antud loos oleks selline tagavara ju suureks abiks olnud?

Olen jah ametlikult tööl ja intresse ei tule alates detsembrist kõrgem. Pank on alates pandeemiast alandanud kogumiskontodele makstavaid intresse:) Ja seda kõikidele.
Mul on kuu miinimumväljaminek 2300 eurot ja piirata ei anna siin midagi. Kohustusi on palju. See tähendab, et mul peaks siis mingil kontol seisma 13800 eurot ja kaotama inflatsiooni tõttu enda väärtust? Kui kiiresti ma olen kohustatud selle 13800 eurot enda kontole kokku koguma?

+1
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks peab elama kesklinnas? Tallinnas on elektriraudtee, mine ela kasvõi Kloogal, Paldiskis, kus korteri saad 200 euroga. Eks muidugi sõltub tööst kuid inimesed ei mõtle, kuidas neil mõistlikum on vaid aetakse taga seda sinilindu, mida ei olegi.
Elan Tallinnas ja meil pole kunagi olnud 2 autot, kuigi oleme 5 liikmeline pere, jalgrattad on ka, lapsed käivad bussiga, ise ka ja kiireteks sõitudeks Bolt, 4 euroga saab koju juba, selle taustal mõtled, et milleks ostetakse perre 2 autot? Selgitage.

Miks peab pere, kus üks pool teenib 2000 eurot, elama Kloogal, Keilas? Ja ikka kas saab 200 europa ja millise? Ühetoalise?
Paldiskis saaks korteri äkki 100 euroga aga kas inimese vaimne tervis ei maksa absoluutselt mitte midagi?
Ma ikka ootaksin neid eelarveid artiklis toodud palkade raames. Sest kui ma neid ei saa, siis mulle tundub, et arvajate näol pole mitte tegemist finantsiliselt kirjaoskajate, vaid eelkõige eestlaslikult parastajatega ja pigem rõhutakse enda sisemisele vajadusele näha kedagi veel rajusemalt enda igapäevaseid kulutusi piiramas. Keegi eelpool võrdlustas kahe auto pidamist Kloogal elamisega. Millegipärast talle sobis Tallinnas elada, aga tollele perekonnale sobiks tema arvates eelkõige Klooga ja Keila?

+2
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks peab elama kesklinnas? Tallinnas on elektriraudtee, mine ela kasvõi Kloogal, Paldiskis, kus korteri saad 200 euroga. Eks muidugi sõltub tööst kuid inimesed ei mõtle, kuidas neil mõistlikum on vaid aetakse taga seda sinilindu, mida ei olegi.

Elan Tallinnas ja meil pole kunagi olnud 2 autot, kuigi oleme 5 liikmeline pere, jalgrattad on ka, lapsed käivad bussiga, ise ka ja kiireteks sõitudeks Bolt, 4 euroga saab koju juba, selle taustal mõtled, et milleks ostetakse perre 2 autot? Selgitage.

Miks peab pere, kus üks pool teenib 2000 eurot, elama Kloogal, Keilas? Ja ikka kas saab 200 europa ja millise? Ühetoalise?

Paldiskis saaks korteri äkki 100 euroga aga kas inimese vaimne tervis ei maksa absoluutselt mitte midagi?

Ma ikka ootaksin neid eelarveid artiklis toodud palkade raames. Sest kui ma neid ei saa, siis mulle tundub, et arvajate näol pole mitte tegemist finantsiliselt kirjaoskajate, vaid eelkõige eestlaslikult parastajatega ja pigem rõhutakse enda sisemisele vajadusele näha kedagi veel rajusemalt enda igapäevaseid kulutusi piiramas. Keegi eelpool võrdlustas kahe auto pidamist Kloogal elamisega. Millegipärast talle sobis Tallinnas elada, aga tollele perekonnale sobiks tema arvates eelkõige Klooga ja Keila?

Asi pole sobivuses, vaid võimalustes. Üle oma võimaluste ei saa elada!

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kes te siin kõik olete finantsiliselt kirjaoskajad, siis palun pange kirja kuidas see perekond oleks pidanud elama. Ohhetamise asemel kirjutage täpselt, millised otsused see pere oleks finantsiliselt pidanud tegema.

Ehk kus, millist ja millise hinnaga korterit üürima, kuidas autoga (kas on vaja, ei ole vaja), kui palju söögi peale, kust riided jne. Sellest kirjeldusest peaks välja tulema ka see, mida keskmine eestlane peab vastuvõetavaks elatustasemeks.

Iga pere peaks elama nii, et laenu pole vaja võtta, v.a. eluasemelaen. Õnneks seda aga igaühele ei anta. Samuti peab olema raha kõrvale pandud. Seega tuleks koostada pere-eelarve, kus kõigepealt on eluasemekulud jms hädavajalik, samuti kõrvalepandav raha. Siis saab otsustada, kui kallilt saab süüa, riideid osta ja lõbustustele kulutada.

Mingid tarbimis- ja väikelaenud on kõige hullemad asjad üldse. Kui soovitakse midagi osta, pannakse mõne kuu või aasta jooksul selleks raha kõrvale ja siis ostetakse!

Söögile kulub palju raha, sest nagu mõnest teisest teemast näha, ei osata enam toorainetest süüa teha. Viimane on aga palju odavam ja tervislikum.

Artiklis on ju kirjas kui palju nad teenisid. Seega, tahaksin näha finantsiliselt haritute nägemust antud konkreetses olukorras: kui palju üür jne.

Et on tore, et igaühele ei anta eluasemelaenu? Ehk et nende kõrval, kelledele seda ei anta, saab eluasemelaenu omanikust eestlane end tähtsamana tunda? Või mis selle toreduse sisu on?

Kas autoliisingut ka ei tohi olla? Isiklikult ma autodest ei hooli üldse aga mind lihtsalt huvitab finantsiliselt haritute nägemus.

Kõik tohib olla, kui selle eest maksta jõuad.

Ei leidnud artiklit üles, aa mehe palk oli 2000? See on ju piisav elamiseks.

Peamised mõtted, mis tulid:

1. Finantsiliselt teadlik ei tööta mustalt.

2. Kui suutema korteri üürimiseks on vaja laenu võtta, siis see käib üle jõu.

3. Arvan, et 500 euroga kuus leiab ka korteri, kus ei pea laenu võtma.

4. 10000+ (autolaen ei ole odav)eurot maksev auto ei ole hädavajalik, sõitva saab ka odavamalt. Ja ei, ei PEA olema odavam ja võib ka liisida, aga antud juhul pere ei saanud endale seda lubada.

Vastuvõetav elatustase ei puutu asjasse, elada tuleb oma rahakoti järgi.

Üldiselt, vabandan väga, aga vastus oli väga ebaselge. Kaks lehekülge teiste rahakotis sorimist ja ainukesed kommentaarid on “oleks”, võinuks”, “pidanuks” jne. Enamik teevad näo, nagu nemad samas olukorras (mõlemad kaasad töötasid ühes samas sektoris, mis sai pandemia ajal kõige tugevamini pihta) ei oleks mitte kunagi samamoodi lõpetanud, aga kui küsida konkreetseid numbreid, siis saab ainult ümmargusi vastuseid. Kas artiklis toodud palkade juures finantsiliselt arukad inimesed ei suuda koostada konkreetset eelarvet, mida siis vähem finantsiliselt arukad (nagu kõikide arvates see pere) saaks lugeda? Nende ümmarguste vastuste ja muude analoogiliste teemade juures olevate kommentaaride alusel on mul jällegi tekkinud selline arusaam, et keskmine finantsilisest enda arvates arukas Eesti inimene oskab kellegi juures orjameelselt tööl käia ja enda finantsiliseks arukuseks peab ta eelkõige iga sendi lugemist. Tõepoolest, kusagile Maardu ühiselamu tuppa mahub ära terve perekond, Tallinnas tööl käia saab hääletades ja terve suve on olnud Eestis üsna talutav ilma, seega ka telklaager terve perega on täiesti vastuvõetav juhul kui eesmärgiks on raha kõrvale panna. Veel tundub, et need raha kõrvale panemisest jutlustajad on enda elu peamised aastad elanud ajal, kus riik garanteeris kõik ja raha endaga ei olnudki midagi muud teha kui kõrvale panna, sest poest ei olnud lihtsalt mitte midagi osta. Rahaga ei olnudki midagi muud mõistlikku teha kui see kõrvale panna. Nendel jutlustajatel siin teemas hakkab lausa käsi värisema kui on vaja anda välja raha millekski, mis ei ole otseselt hädavajalik, mille puuduse tõttu otseselt ei sure (sest suremine on ka kallis, siis on vaja kirstu ja matuseid ja palju võõraid inimesi sinna kutsuda, sest muidu mida veel kõik teised minust mõtlevad). Lisaks, ma ei saa aru, kuidas selle pere teema võiks nii valusalt puudutada kõiki finantsiliselt kirjaoskajaid: see pere ju läks ema tahatuppa elama. Kas keegi siinkirjutajatest, arvajatest kannatab konkreetselt isiklikult selle pere otsuste tõttu? Mida ma aga isiklikult sellele perele soovitan, on, et kui majandus taastub, siis võtta üks tarbimislaen (või mis iganes laen kui ise ei jõua koguda) ja investeerida see üheotsepiletitesse tsiviliseeritud riiki. Ma olen näiteks märtsikuust saadik tänu sellele pandeemiale nö töölt kõrvaldatud ja firma, kes mind palkab, maksab mulle mitte midagi tegemise eest 80% minu palgast. Osad inimesed saavad seda toetust kuni oktoobrikuuni. Pangad on pakkunud nö. ilma intressita laene kuni novembrikuu lõpuni jne.

Isegi tsiviliseeritud riigis on pandeemia ja mustalt töötamist ei soosita kuskil…

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

miks peab elama kesklinnas? Tallinnas on elektriraudtee, mine ela kasvõi Kloogal, Paldiskis, kus korteri saad 200 euroga. Eks muidugi sõltub tööst kuid inimesed ei mõtle, kuidas neil mõistlikum on vaid aetakse taga seda sinilindu, mida ei olegi.

Elan Tallinnas ja meil pole kunagi olnud 2 autot, kuigi oleme 5 liikmeline pere, jalgrattad on ka, lapsed käivad bussiga, ise ka ja kiireteks sõitudeks Bolt, 4 euroga saab koju juba, selle taustal mõtled, et milleks ostetakse perre 2 autot? Selgitage.

Miks peab pere, kus üks pool teenib 2000 eurot, elama Kloogal, Keilas? Ja ikka kas saab 200 europa ja millise? Ühetoalise?

Paldiskis saaks korteri äkki 100 euroga aga kas inimese vaimne tervis ei maksa absoluutselt mitte midagi?

Ma ikka ootaksin neid eelarveid artiklis toodud palkade raames. Sest kui ma neid ei saa, siis mulle tundub, et arvajate näol pole mitte tegemist finantsiliselt kirjaoskajate, vaid eelkõige eestlaslikult parastajatega ja pigem rõhutakse enda sisemisele vajadusele näha kedagi veel rajusemalt enda igapäevaseid kulutusi piiramas. Keegi eelpool võrdlustas kahe auto pidamist Kloogal elamisega. Millegipärast talle sobis Tallinnas elada, aga tollele perekonnale sobiks tema arvates eelkõige Klooga ja Keila?

Asi pole sobivuses, vaid võimalustes. Üle oma võimaluste ei saa elada!

Jah, aga üks pool teenis ju 2000 eurot. Kui palju peaks üks pool perekonnast teenima, et perekond oleks öra teeninud võimaluse Tallinnas elada. Kas mu eesti keel on tõepoolest nii halb? Ma soovin, et selle asemel, et siin järjest triviaalsusi kirja panna, võtaks keegi selle perekonna endised tulud ja teeks nende põhjal eelarve. Säärase eelarve, mida jälgides nad ei oleks mitte mingil juhul praeguses olukorras. Kas see on siis tõepoolest nii raske?

+2
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:
Mehe palk: 2000€
Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€
Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:
* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€
* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€
* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€
* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta
* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)
* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€
* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€
* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€
Kulud kokku: 1260.50€
2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.
Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen jah ametlikult tööl ja intresse ei tule alates detsembrist kõrgem. Pank on alates pandeemiast alandanud kogumiskontodele makstavaid intresse:) Ja seda kõikidele.
Mul on kuu miinimumväljaminek 2300 eurot ja piirata ei anna siin midagi. Kohustusi on palju. See tähendab, et mul peaks siis mingil kontol seisma 13800 eurot ja kaotama inflatsiooni tõttu enda väärtust? Kui kiiresti ma olen kohustatud selle 13800 eurot enda kontole kokku koguma?

Ee, mis pluss see kogumiskontole makstavate intresside vähendamine on? Laenu intressist rääkisid ju alguses üldse?
Kui ei anna piirata midagi, siis ongi kohustusi majanduslikus mõttes liiga palju. Elus tuleb alati valikuid teha. Ei ole sul mingit kohustust midagi kõrvale panna, miks üldse selline mõte? ise küsisid ju nõuandeid? Minu poolest võid selle 2300 juba esimese nädalaga ka laiaks lüüa, lihtsalt edasi tuleb sul siis endal vaadata, kuidas hakkama saad, sest mitte keegi teine selles süüdi ei ole ju.
Mõttekoht selles teemas ongi selles, et me vastutame ikkagi ise oma elude eest. Ei ole nii, et kui ma ei saa sellist elu ja elatustaset nagu mina tahan, siis on riik või keegi teine süüdi.

+16
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma soovin, et selle asemel, et siin järjest triviaalsusi kirja panna, võtaks keegi selle perekonna endised tulud ja teeks nende põhjal eelarve. Säärase eelarve, mida jälgides nad ei oleks mitte mingil juhul praeguses olukorras. Kas see on siis tõepoolest nii raske?

No ma arvan, et esimene viga oli neil see korterisse kolides laenu võtmine sissemaksuks. Üle 2000 netosissetulekuga oleks vabalt saanud pool aastat kõrvale panna ja oleksid saanud rahulikult kohe oma edasised kulud 300 euorot kuus vähemaks. Ja see 300 oleks siis omakorda saanud jääda edasiseks kogumiseks.

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

Pere telefonikulu läks meelest. Oletame, et mõlemal täiskasvanul on järelmaksuga telefon + kõne/netipakett sinna juurde (20€+15€)*2= 70€
Aga isegi selle lisandusega jääb perel igakuiselt vaba raha üle 800€

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€
Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€
Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:
* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€
* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€
* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€
* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta
* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)
* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€
* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€
* Toit kodus süüa tehes: 300€
Tulud kokku: 2170€
Kulud kokku: 1260.50€
2170€ – 1260.50€ = 909,5€
Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.
Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

Pere telefonikulu läks meelest. Oletame, et mõlemal täiskasvanul on järelmaksuga telefon + kõne/netipakett sinna juurde (20€+15€)*2= 70€
Aga isegi selle lisandusega jääb perel igakuiselt vaba raha üle 800€

Tänud. Kus see 380 eurone korter asub ja mitu m2?
Neil oli vist kaks last ka. Nendele mõeldud kulud tulevad siis sellest järele jäävast 800 eurost?

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

Pere telefonikulu läks meelest. Oletame, et mõlemal täiskasvanul on järelmaksuga telefon + kõne/netipakett sinna juurde (20€+15€)*2= 70€

Aga isegi selle lisandusega jääb perel igakuiselt vaba raha üle 800€

Tänud. Kus see 380 eurone korter asub ja mitu m2?

Neil oli vist kaks last ka. Nendele mõeldud kulud tulevad siis sellest järele jäävast 800 eurost?

Korter asus Vilde teel Mustamäel ja oli standartne 3 toaline, nõks üle 60 ruudu.
Tõin välja põhilised suuremad igakuised kulud. Siia juurde (ehk siis ülejäänud rahast) tuleb veel katta majapidamis- ja hügieenitarvete, riiete, jalatsite, huviringide ja muud kulud. Neid ei hakanud eraldi arvestama, sest esiteks on need pereti vajaduste põhiselt väga erinevad, et isegi hinnanguliselt praktiliselt võimatu pakkuda ja teiseks ei pruugi need olla igakuised.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

Muidu nõus, aga sissekirjutus on iga juhul näitaja – just nii saab OV teada, kes tema territooriumi elab. Pealegi tulevad OV toetused ju elanike maksudest. Aga kust tulevad maksud, kui inimesed töötavad mustalt ja pole sisse kirjutatud?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

Muidu nõus, aga sissekirjutus on iga juhul näitaja – just nii saab OV teada, kes tema territooriumi elab. Pealegi tulevad OV toetused ju elanike maksudest. Aga kust tulevad maksud, kui inimesed töötavad mustalt ja pole sisse kirjutatud?

Viitan oma väites SHS §5, mis muuhulgas ütleb nii: Väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule korraldab vältimatu sotsiaalabi andmist see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib.

Muidugi oleks tore, kui kõik inimesed hoiaksid oma sissekirjutused korras ja käiksid ainult ametlikult tööl, aga artiklis öeldu, justkui toimetulekutoetust pole võimalik saada, kuna puudub sissekirjutus on vale ja eksitav.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis artiklist käib jutt?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

ma tahaks teada, kuidas toita 4 inimest normaalselt ära 300 euroga kuus ja seda nii, et lapsed saaksid täisväärtuslikku toitu. ühest kanast nädal aega süüa tehes on asi toiteväärtusest kaugel.
miks peab elama aastaid kusagil urkas mõeldes ja pingsalt raha säästes, et äkki tuleb mingi viirus, mis keerab maailma peapeale? aga äkki tuleb hoopis tuumasõda ja kõik surevad ära ja kellelegi pole neid säästusid vaja? siis on ju suur vahe, kas olnud elu elati mugavalt või rah akokku kraapides ja kesiselt.
mul oli naabrimees, kes säästis iga hinna eest. telekat vaadati alati pimedas toas, köögis nõudepesuks kasutatud vesi valati vetsu, et säästa veearvet. midagi muud peale hädavajaliku ei ostetud. hiljuti see mees suri, aastaid kogutud raha jäi pärijatele, aga mees ise elas aastaid askeetlikku elu ja sundis seda ka ma naist tegema. pärijad kindlasti rõõmsad, aga mehe enda elu mõnu? kirstu talle seda kogutud raha kaasa ei pandud.
ka see pere ju elas oma sissetulekust ära ja oleks siiani elanud, kui koroonat poleks tulnud või kui oleks rootsis elanud. mingil imelikul põhjusel otsustati aga äkitselt maailma majandus lukku panna ja lisaks inimestele sattusid ennenägematusse olukorda ka firmad. see eriolukord oli täiesti mõttetu, sest praegu ei kavatse enam keegi koole jms kinni panna, kuigi nakatumiste hulk on suurem kui oli kevadel eriolukorra kehtestamise ajal – seega oli see kinnipanek mõttetu, nakatumisi lükati lihtsalt edasi. praegu ei peeta koroonat eriti tõsiseks, korraldatakse nt ralli, kuhu oodatakse inimesi üle kogu maailma. rootsi jätkas sama elu ja seal pole inimesed koroonavaesed. jah, surmasid on seal rohkem, kuid enamik neist siiski hooldekodudes elavad vanurid. nagu üks meiegi tuntud tegelane lehes kurtis, et 90aastane sugulane suri rootsis, ehk leksid piirangud seal teda säästnud – kui kaua peab inimene siis elama??? 90 on kõvasti üle keskmise eluea juba, kõik me oleme surelikud. kui inimene on mitmete tõsiste haigustega hooldekodus, siis võib talle saatusliuks saada ka igatalvine gripp või suvaline viirus, kuid neid ei testi keegi. gripp tapab iga talv inimesi, kuid keegi ei pane seetõttu majandust seisma. 80% koroonat põdenutest ei pannud seda isegi tähele eestis tehtud uuringu järgi. kõik me oleme talvel vähemalt kord või paar nohus või köhas, kuid seni ei teinud ükski arst igaks juhuks viirustepaneeli uuringut, et teada saada, mis viirus meile selle nohu tõi. kui muutus tõsisemaks, kirjutati antibiootikumid ja saadeti tööle tagasi. järjest enam tundub selle taga ravimifirmade lobitöö, et saaks esmalt teste müüa, siis aga hakata vaktsiini müüma, kuna inimesed on põhjalikult ära hirmutatud. maskide ja desovahendite müüginumbrite plahvatusest rääkimata. mine käi mõnes haiglas ja vaata, kuidas sealsed töötajad maske kannavad – kellel on lõug selle sisse sooja pandud, kellel ripub mask kõrva küljes ja patsiendi lähenedes tõmmatakse see suu ette jne, siis jälle poole jutu pealt pannakse lauale ja pärast seesama mask ette tagasi jne, täielik komejant

+6
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sissetulek:

Mehe palk: 2000€

Naise juhuotsad (lihtsalt näiteks): 50€

Peretoetus: 120€ (eeldame, et vanemahüvitis on otsas)

Väljaminekud:

* Korteri üür: (hetkel kv.ee järgi võetud vananenud tapeediga, kuid elatav 3-toaline) 380€

* Korteri kommunaalid: (hinnanguliselt, aasta keskmine) 150€

* Telekas/Internet: (Telia baastelekas + 50mb netti) 6€ + 22€

* Transport: Tallinnas ühistransport tasuta

* Kui ikka tõesti on autot vaja, siis näiteks hetkel saab auto24.ee andmetel 2016. aasta sõitva auto kätte al. 6000€ (auto24.ee enda kiire kalkulaator ütleb, et kuueks aastaks võttes on kuumakse 110€)

* Auto juurde liikluskindlustus, kütuse kulu, näiteks 150€

* Lasteaiatasu: 71.25€*2 = 142,5€

* Toit kodus süüa tehes: 300€

Tulud kokku: 2170€

Kulud kokku: 1260.50€

2170€ – 1260.50€ = 909,5€

Piisavalt õhku, et katta säätsmise, ettenägematute väljaminekute või kasvõi meelelahutuse, huviringide või muu kulutused.

Lisaks tahaks ära mainida, et iga omavalitsus on seadusega kohustatud kandma hoolt (s.h. maksma toimetulekutoetust) inimeste eest, kes elavad tema haldusalas. Sissekirjutus pole mingi näitaja.

ma tahaks teada, kuidas toita 4 inimest normaalselt ära 300 euroga kuus ja seda nii, et lapsed saaksid täisväärtuslikku toitu. ühest kanast nädal aega süüa tehes on asi toiteväärtusest kaugel.

miks peab elama aastaid kusagil urkas mõeldes ja pingsalt raha säästes, et äkki tuleb mingi viirus, mis keerab maailma peapeale? aga äkki tuleb hoopis tuumasõda ja kõik surevad ära ja kellelegi pole neid säästusid vaja? siis on ju suur vahe, kas olnud elu elati mugavalt või rah akokku kraapides ja kesiselt.

mul oli naabrimees, kes säästis iga hinna eest. telekat vaadati alati pimedas toas, köögis nõudepesuks kasutatud vesi valati vetsu, et säästa veearvet. midagi muud peale hädavajaliku ei ostetud. hiljuti see mees suri, aastaid kogutud raha jäi pärijatele, aga mees ise elas aastaid askeetlikku elu ja sundis seda ka ma naist tegema. pärijad kindlasti rõõmsad, aga mehe enda elu mõnu? kirstu talle seda kogutud raha kaasa ei pandud.

ka see pere ju elas oma sissetulekust ära ja oleks siiani elanud, kui koroonat poleks tulnud või kui oleks rootsis elanud. mingil imelikul põhjusel otsustati aga äkitselt maailma majandus lukku panna ja lisaks inimestele sattusid ennenägematusse olukorda ka firmad. see eriolukord oli täiesti mõttetu, sest praegu ei kavatse enam keegi koole jms kinni panna, kuigi nakatumiste hulk on suurem kui oli kevadel eriolukorra kehtestamise ajal – seega oli see kinnipanek mõttetu, nakatumisi lükati lihtsalt edasi. praegu ei peeta koroonat eriti tõsiseks, korraldatakse nt ralli, kuhu oodatakse inimesi üle kogu maailma. rootsi jätkas sama elu ja seal pole inimesed koroonavaesed. jah, surmasid on seal rohkem, kuid enamik neist siiski hooldekodudes elavad vanurid. nagu üks meiegi tuntud tegelane lehes kurtis, et 90aastane sugulane suri rootsis, ehk leksid piirangud seal teda säästnud – kui kaua peab inimene siis elama??? 90 on kõvasti üle keskmise eluea juba, kõik me oleme surelikud. kui inimene on mitmete tõsiste haigustega hooldekodus, siis võib talle saatusliuks saada ka igatalvine gripp või suvaline viirus, kuid neid ei testi keegi. gripp tapab iga talv inimesi, kuid keegi ei pane seetõttu majandust seisma. 80% koroonat põdenutest ei pannud seda isegi tähele eestis tehtud uuringu järgi. kõik me oleme talvel vähemalt kord või paar nohus või köhas, kuid seni ei teinud ükski arst igaks juhuks viirustepaneeli uuringut, et teada saada, mis viirus meile selle nohu tõi. kui muutus tõsisemaks, kirjutati antibiootikumid ja saadeti tööle tagasi. järjest enam tundub selle taga ravimifirmade lobitöö, et saaks esmalt teste müüa, siis aga hakata vaktsiini müüma, kuna inimesed on põhjalikult ära hirmutatud. maskide ja desovahendite müüginumbrite plahvatusest rääkimata. mine käi mõnes haiglas ja vaata, kuidas sealsed töötajad maske kannavad – kellel on lõug selle sisse sooja pandud, kellel ripub mask kõrva küljes ja patsiendi lähenedes tõmmatakse see suu ette jne, siis jälle poole jutu pealt pannakse lauale ja pärast seesama mask ette tagasi jne, täielik komejant

Minu esitatud hinnangulise eelarve point polnud öelda, et peaks hambad ristis virelema, aga isegi, kui lisame toidu reale 200€ (kokku siis 500€, mille eest saab pere juba ka mõned korrad väljas söömas käia) ja teeme sama üüriga, peaks perekonnal ikka ühes kuus üle jääma ~400€ ja kui me sellest võtame veel maha näiteks 100€ muudeks kuludeks on ülejääk 300€, mis loogiliselt võttes võiks tähendada, et perel pole vajadust laenu võtta, et “ära elada”.
Madratsi alla rahahunnikute kogumisel pole mõtet, kuid igal leibkonnal võiks olla piisavalt vabu vahendeid kõrvale pandud, et ootamatuste (ja see ei ole ainult koroona. Näiteks terviserike, mis mitu kuud töölt eemal hoiab, näiteks läheb pesumasin katki) korral hakkama saada ilma, et oleks kohe vaja ema juurde kolida.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ikka ootaksin neid eelarveid artiklis toodud palkade raames. Sest kui ma neid ei saa, siis mulle tundub, et arvajate näol pole mitte tegemist finantsiliselt kirjaoskajate, vaid eelkõige eestlaslikult parastajatega ja pigem rõhutakse enda sisemisele vajadusele näha kedagi veel rajusemalt enda igapäevaseid kulutusi piiramas. Keegi eelpool võrdlustas kahe auto pidamist Kloogal elamisega. Millegipärast talle sobis Tallinnas elada, aga tollele perekonnale sobiks tema arvates eelkõige Klooga ja Keila?

Mina sulle meie pere eelarvet koostada ei oska, sest me nagu lihtsalt elame, kõigeks jagub, pangaarve muudkui kasvab, ühtegi laenu meie perel pole. Niipalju on koroonaga selgeks saanud, et toidule-majapidamistarvetele kulub meil u 200€ nädalas (ja hommikuks sööme tõepoolest kaerahelbeputru, hea toitev ju). Mees teenib samamoodi umbes 2000€ kätte (aga ametlikult), mind võib põhimõtteliselt koduseks lugeda (alla 100 euro kuus). Elame 30 km linnast, 150-ruutmeetrises ridaelamuboksis, mille hind u 10a tagasi oli 150 tuhat, see laen on praeguseks juba hea mitu aastat makstud. Pere ainsa auto (seegi seisab palju niisama, sest linnas käime rongiga, kodualevikus jala või jalgrattaga, kui just ei lähe toidupoodi nädala kraami tooma) ostsime paar aastat tagasi, kui pere 6-liikmeliseks kasvas, 7kohalise ja meie jaoks suhteliselt uue (14000€, ilma laenuta, varasemad autod jäid pigem alla 5000€).

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu esitatud hinnangulise eelarve point polnud öelda, et peaks hambad ristis virelema, aga isegi, kui lisame toidu reale 200€ (kokku siis 500€, mille eest saab pere juba ka mõned korrad väljas söömas käia) ja teeme sama üüriga, peaks perekonnal ikka ühes kuus üle jääma ~400€ ja kui me sellest võtame veel maha näiteks 100€ muudeks kuludeks on ülejääk 300€, mis loogiliselt võttes võiks tähendada, et perel pole vajadust laenu võtta, et “ära elada”.
Madratsi alla rahahunnikute kogumisel pole mõtet, kuid igal leibkonnal võiks olla piisavalt vabu vahendeid kõrvale pandud, et ootamatuste (ja see ei ole ainult koroona. Näiteks terviserike, mis mitu kuud töölt eemal hoiab, näiteks läheb pesumasin katki) korral hakkama saada ilma, et oleks kohe vaja ema juurde kolida.

no ja võtame sellest sinu ülejäägist maha veel ka laste riided ja jalatsid, vanemate hambaarstiarve, apteegikülastuse, lottemaa, kinopileti jms, mida iga normaalne pere aeg-ajalt endale lubab, siis ei jää sellest midagi järele. muide, meie pere kuu sissetulek on 2x suurem kui kõnealusel perel ja samuti ei jää suurt midagi järele, sest eelistame pigem elada tänases päevas, mitte kustadeks päevadeks koguda. pangalaen hakkab õnneks läbi saama, aga oleme ka vanemad kui tolle pere vanemad. õnneks oli meil 20 a tagasi olemas kodu sissemaks ja saime kodu osta, mitte ei pidanud üürima, kuid enamik asju on ostetud esmalt järelmaksuga, mitte kogutud summadest. eelistan pigem rohkem maksta kui 2-3 a ilma nt pesumasina või külmkapita olla ja selleks raha koguda. 2aastase järelmaksuga külmik maksab 20 eurot kuus, mis pole märkimisväärne kulu ja pigem maksan seda kui hakkan seda raha 20 euro kaupa 2 aastat koguma.
samas on tehtud laenukindlustus, kui põhilise rahateenijaga midagi juhtub. autod saab liisingusse tagasi anda, kui enam maksta ei jõua jne. ei näe põhjust raha koguda, pigem elada täna hästi ja kui homme midagi hullu juhtub, siis tuleb homme see lahendus leida, kuidas edasi, mitte igaks juhuks paranoiliselt karta, et äkki midagi juhtub ja mis saab. aga kui ei juhtugi midagi hullu, milleks siis igaks juhuks ette muretseda?

+3
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kuid enamik asju on ostetud esmalt järelmaksuga, mitte kogutud summadest. eelistan pigem rohkem maksta kui 2-3 a ilma nt pesumasina või külmkapita olla ja selleks raha koguda. 2aastase järelmaksuga külmik maksab 20 eurot kuus, mis pole märkimisväärne kulu ja pigem maksan seda kui hakkan seda raha 20 euro kaupa 2 aastat koguma.

Sellest mina aru ei saa, miks sellise sissetuleku juures seda külmikut kohe ilma järelmaksuta osta ei saa. Muidu eelistate elada tänases päevas, aga siis mingeid kodumasinaid maksate mitu aastat?

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu esitatud hinnangulise eelarve point polnud öelda, et peaks hambad ristis virelema, aga isegi, kui lisame toidu reale 200€ (kokku siis 500€, mille eest saab pere juba ka mõned korrad väljas söömas käia) ja teeme sama üüriga, peaks perekonnal ikka ühes kuus üle jääma ~400€ ja kui me sellest võtame veel maha näiteks 100€ muudeks kuludeks on ülejääk 300€, mis loogiliselt võttes võiks tähendada, et perel pole vajadust laenu võtta, et “ära elada”.

Madratsi alla rahahunnikute kogumisel pole mõtet, kuid igal leibkonnal võiks olla piisavalt vabu vahendeid kõrvale pandud, et ootamatuste (ja see ei ole ainult koroona. Näiteks terviserike, mis mitu kuud töölt eemal hoiab, näiteks läheb pesumasin katki) korral hakkama saada ilma, et oleks kohe vaja ema juurde kolida.

no ja võtame sellest sinu ülejäägist maha veel ka laste riided ja jalatsid, vanemate hambaarstiarve, apteegikülastuse, lottemaa, kinopileti jms, mida iga normaalne pere aeg-ajalt endale lubab, siis ei jää sellest midagi järele. muide, meie pere kuu sissetulek on 2x suurem kui kõnealusel perel ja samuti ei jää suurt midagi järele, sest eelistame pigem elada tänases päevas, mitte kustadeks päevadeks koguda. pangalaen hakkab õnneks läbi saama, aga oleme ka vanemad kui tolle pere vanemad. õnneks oli meil 20 a tagasi olemas kodu sissemaks ja saime kodu osta, mitte ei pidanud üürima, kuid enamik asju on ostetud esmalt järelmaksuga, mitte kogutud summadest. eelistan pigem rohkem maksta kui 2-3 a ilma nt pesumasina või külmkapita olla ja selleks raha koguda. 2aastase järelmaksuga külmik maksab 20 eurot kuus, mis pole märkimisväärne kulu ja pigem maksan seda kui hakkan seda raha 20 euro kaupa 2 aastat koguma.

samas on tehtud laenukindlustus, kui põhilise rahateenijaga midagi juhtub. autod saab liisingusse tagasi anda, kui enam maksta ei jõua jne. ei näe põhjust raha koguda, pigem elada täna hästi ja kui homme midagi hullu juhtub, siis tuleb homme see lahendus leida, kuidas edasi, mitte igaks juhuks paranoiliselt karta, et äkki midagi juhtub ja mis saab. aga kui ei juhtugi midagi hullu, milleks siis igaks juhuks ette muretseda?

Muidugi elab iga “normaalne” pere isemoodi ja oma vajadustest/soovidest lähtuvalt. Minu jaoks isiklikult oleks vajadus kogu oma perega ema juurde ühte tuppa kolimine vastuvõetamatu ja eelistan kindlustunnet, et saan elustandardit muutmata hakkama vähemalt 6 kuud, kui kogu pere sissetulekud peaksid mis iganes põhjusel nulli kukkuma. Usun, et ette mõtlemine ja “muretsemine” paneb inimese lõpuks, kui kriis käes, paremasse seisu, kui see, kes peab kriisi saabudes kohe paaniliselt mõtlema, kust järgmine õhtusöök tuleb. Eriti, kui mängus on lapsed.
Ja kui tagala on piisavalt kindlustatud ja ikka midagi ei juhtu, saab vaba rahaga näiteks reisile minna, endale midagi muud toredat lubada.
Selge on see, et Sinu arvamust ma ei muuda ja see polegi eesmärk. Eelarve kirjutamise mõte oli vastata eespool esitatud küsimusele ja näidata, et planeerides on võimalik 2000€ sissetulekuga kenasti ära elada ilma suuri kohustusi võtmata

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu esitatud hinnangulise eelarve point polnud öelda, et peaks hambad ristis virelema, aga isegi, kui lisame toidu reale 200€ (kokku siis 500€, mille eest saab pere juba ka mõned korrad väljas söömas käia) ja teeme sama üüriga, peaks perekonnal ikka ühes kuus üle jääma ~400€ ja kui me sellest võtame veel maha näiteks 100€ muudeks kuludeks on ülejääk 300€, mis loogiliselt võttes võiks tähendada, et perel pole vajadust laenu võtta, et “ära elada”.
Madratsi alla rahahunnikute kogumisel pole mõtet, kuid igal leibkonnal võiks olla piisavalt vabu vahendeid kõrvale pandud, et ootamatuste (ja see ei ole ainult koroona. Näiteks terviserike, mis mitu kuud töölt eemal hoiab, näiteks läheb pesumasin katki) korral hakkama saada ilma, et oleks kohe vaja ema juurde kolida.[/quote]
Ma üritasin leida algset artiklit, milles oli ka naise palk märgitud, aga tulutult.
Kahtlemata oli see väga silmiavav eelarve. Esiteks, kui kahe lapsega pere sissetulek on 2000 eurot, siis on ta automaatselt määratud elama kusagil gettos ära rööbatud korteris, kus igas suures majas on vähemalt paar problemaatilist perekonda/elanikku, pea igal ööl on võimalus, et mõni majaelanik otsustab magamise asemel pidu pidada ja soovib kõikide majaelanike osavõttu…ja kui veab, siis saab korteriühistu koosoleku eesti keeles. Selle kõige asemel näiteks ei pakkunud keegi välja, et perekond võiks elada normaalses keskkonnas, kus kõik on käe ja jala juures ja loobuda autost üleüldse… Hea, et lõpuks Mustamägi pakkumisse tuli, eelpool pakuti perekonnale elada ka Kloogal ja Keilas. Maardu, Vasalemma jms. millegipärast unustati…Teiseks, sellest algsest ülejäävast 800 eurost-huviringid, riided, maj. tarbed tuleks kõrvale panna 6 kuu kulutused, siis enda kinnisvara sissemakse, raha investeerimiseks (ja üks reis aastas kogu perega palmi alla….).
Siin keegi ka veel arvutas, et lõpuks jääb perekonnal tegelikult ühes kuus vaba raha 300 eurot. Kui me eeldame, et kuu eelarve on perekonnal siis orienteeruvalt 1500 eurot, siis kui vaba raha jääb 300, siis kuue kuu kulutuste katmiseks (et ei peaks minema ema kapi taha) kulub perekonnal 9000/300=30 kuud, mis on 2,5 aastat. See aga tähendab, et selle 2,5 aasta jooksul ei muutu tingimustes mitte midagi, keegi ei kaota kasvõi ajutiselt sissetulekut, ei haigestu ja midagi katki ei lähe… Masendav!

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siinseid vastuseid lugedes tuleb vägisi meelde muinasjutt kolmest põrsakesest 😀
Eks ongi kahte erinevat tüüpi inimesi – osa, kes mõtlevad rohkem tulevikule ja tahavad end kindlustada ning teised, kes elavad tänases päevas ja tulevikule ei mõtle. No iseenesest ongi ju ok, nende valik. Samas võtame nüüd olukorra, kus on midagi halba juhtunud – esimest tüüpi inimesed elavad säästudest. Nad on varasemalt millestki loobunud, et tekitada endale varu (ei tähenda automaatselt virlemist, kogud lihtsalt mingi tagavara ja kui see varu olemas, saab edaspidi palgast vabalt endale rohkem lubada). Teised on elanud ainult tänases päevas ja halvas olukorras hakkavad siis seda lahendust otsima. Ja mis see lahendus on? Eks ikka see, et tuleb otsida inimene, kes neid ulu alla võtaks ja ülal peaks.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi elab iga “normaalne” pere isemoodi ja oma vajadustest/soovidest lähtuvalt. Minu jaoks isiklikult oleks vajadus kogu oma perega ema juurde ühte tuppa kolimine vastuvõetamatu ja eelistan kindlustunnet, et saan elustandardit muutmata hakkama vähemalt 6 kuud, kui kogu pere sissetulekud peaksid mis iganes põhjusel nulli kukkuma. Usun, et ette mõtlemine ja “muretsemine” paneb inimese lõpuks, kui kriis käes, paremasse seisu, kui see, kes peab kriisi saabudes kohe paaniliselt mõtlema, kust järgmine õhtusöök tuleb. Eriti, kui mängus on lapsed.
Ja kui tagala on piisavalt kindlustatud ja ikka midagi ei juhtu, saab vaba rahaga näiteks reisile minna, endale midagi muud toredat lubada.
Selge on see, et Sinu arvamust ma ei muuda ja see polegi eesmärk. Eelarve kirjutamise mõte oli vastata eespool esitatud küsimusele ja näidata, et planeerides on võimalik 2000€ sissetulekuga kenasti ära elada ilma suuri kohustusi võtmata

mina jälle ei näe põhjust, miks ma peaks hoidma 24000 eurot igapäevaselt pangakontol ja selle kogumiseks peaks ma näiteks 2 aasta jooksul iga kuu 1000 eurot kõrvale panema ja millestki hetkel vajalikust loobuma. kui jama majas, siis tuleb midagi muud välja mõelda ja seda on aastate jooksul ka tehtud. oleme ka meie mõne korra end jamas leidnud, kuid siis kiiresti lahenduse välja mõelnud, mingi aja kitsamalt läbi ajanud jne. samas ei näe mõtet kontol seisval rahal põhjusega, et äkki kunagi tuleb koroona

+1
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mina jälle ei näe põhjust, miks ma peaks hoidma 24000 eurot igapäevaselt pangakontol ja selle kogumiseks peaks ma näiteks 2 aasta jooksul iga kuu 1000 eurot kõrvale panema ja millestki hetkel vajalikust loobuma.

Ei peagi kontol hoidma. Mul näiteks on väärtpaberites. Tootlus aastas ca 10%.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin keegi ka veel arvutas, et lõpuks jääb perekonnal tegelikult ühes kuus vaba raha 300 eurot.

Oot-oot. Selle 300 tõin mina välja ja see ei olnud mitte mingi arvutus. Lihtsalt artiklist võetud fakt – neil läheb kuus 300 eurot selle korterisse sisseklolimise jaoks võetud laenu jaoks (2500 oli selle laenu kogusumma siis). See 300 oleks saanud üle jääda siis, kui nad enne laenu võtmist oleksid pool aastakest kogunud ja seda laenu mitte võtnud.

Eelarvet arvutama mina ei hakanud, sest ma ei tea selle pere vajadusi. Näiteks seesama auto – kas on reaalselt vajalik või pigem harjumus, et kõigil on. St ma tean mitmeid peresid, kes Tallinnas elades on autost loobunud. Kui kõik tavakäigud on jalutuskäigu kaugusel ja autot on vaja ainult aegajalt ksukilt linnast välja mõnele üritusele sõitmiseks, võib olla aegajalt auto rentimine odavam ja mõistlikum lahendus. Ma ise elan maal, mul kulub autole (liising+ kindlustused) mingi 350 kuus. Lisandub bensiin, autohooldused, rehvid, kokkuvõttes päris arvestatav summa. Kui selle asemel nt üheks nädalavahetuseks kuus auto rendiks, kuluks autole alla 100 euro kuus. Nii et kui auto maaelu tõttu mu igapäevavajadus ei oleks, siis ma loobuksin sellest sootuks.

Ja muude teemadega samuti, ma ei saa neile eelarvet koostada, ma ei tea, mis nende reaalsed vajadused on. Oskan öelda ainult seda, et kui on võimalik 500-eurost üüri maksta, siis kindlasti oleks võimalik olnud enne selle korteri üürimist ka natuke aega koguda ja sest esimesest laenust loobuda. Ja siis olekski see praegu laenumaksmisele kuluv 300 võimalik hoopis tallele panna, et tekitada mingi kindlustunne raskemateks aegadeks. Ja loomulikult oleks neile palju mõistlikum olnud ametlikult töötada mustalt töötamise asemel. Oleks olnud võimalik olnud ehk hoopis laenuga elamine osta üürimise asemel ja koondamise järel töötukassast toetust saada. Ja kindlasti on nüüd vastuvaidlejaid, kes ütleksid, et kui laenuga oleksid ostnud, oleks praegu hullem. Aga tegelikult ei oleks. Koos laenu võtmisega tehakse ka laenumakse kindlustus, mis tähendab, et koondamise järel oleks aasta otsa kindlustus nende korteri laenu maksnud. Ning lisaks oleks olnud töötukassast saadav raha. See oleks neile aega andnud uut tööd otsida ilma oma kodust lahkumata. Üürikas elades ja mustalt töötades ei ole mingit kindlustust, tuleb minna kuhu iganes, nende puhul siis ema tahatuppa.

Ja kõigile, kes artiklit enam ei leia, lisan siia artikli lingi ka.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eriti irooniline oleks, kui see ema, kelle juurde koliti, on kasin ja kokkuhoidlik ja siis noored, kes ema selle tõttu halvustasid ning on mentaliteediga, et “elame tänases päevas” ja “miks ma pean mõnest asjast loobuma”, leiavad end löpuks ikka tema tagatoast tema ülalpidamiselt. Ei tahaks olla selle ema nahas.

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänan artikli eest. Lugesin, kuniks tuli lause, et toimetulekutoetust ei saa, kui pärast eluaseme eest maksmist jääb kätte 150 eurot ühe inimese kohta.
Ma ei teagi ausalt öeldes mida sellest arvata…

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kuid enamik asju on ostetud esmalt järelmaksuga, mitte kogutud summadest. eelistan pigem rohkem maksta kui 2-3 a ilma nt pesumasina või külmkapita olla ja selleks raha koguda

Mõne jaoks on see raha kogumine vist tõesti nagu kõrgem matemaatika! Ega siis raha ei hakata siis koguma, kui sul mingi asi juba läbi läheb, vaid siis, kui sul kõik asjad alles töötavad. Et ajaks, kui läbi läheb, on vajalik summa juba olemas ja ostadki uue kohe välja, ilma intresside ja lepingutasudeta. Ükskõik kui väiksed või suured need juurdemakstavad summad on, ka sellele rahale on mõistlikum kasutus, kui liisingupakkujate nuumamine.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mõne jaoks on see raha kogumine vist tõesti nagu kõrgem matemaatika! Ega siis raha ei hakata siis koguma, kui sul mingi asi juba läbi läheb, vaid siis, kui sul kõik asjad alles töötavad. Et ajaks, kui läbi läheb, on vajalik summa juba olemas ja ostadki uue kohe välja, ilma intresside ja lepingutasudeta. Ükskõik kui väiksed või suured need juurdemakstavad summad on, ka sellele rahale on mõistlikum kasutus, kui liisingupakkujate nuumamine.

Just. Pole ju mingi tuumateadus igast palgast nt 10% kõrvale panna. Aastaga koguneb 2000.- palgast 2400.- Abiks ikka ju.
10% peetakse üldiselt selliseks osaks, mille puudumist ei tunne.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 135 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Koroonavaene” pere