Huvitav miks ei taha inimesed tunnistada lihtsat tõde: mitte keegi, ka mitte teadlased, ei tea praegu veel, kas püüd antud viirust hetkel olemas olevate vaktsiinidega ohjata on tark tegu või mitte. Ainult aeg näitab, ja mitte kellelgi ei ole ju veel piisavaid teaduslikke andmeid, et seda öelda.
Võibolla on õigus vaktsiinipooldajatel, ja aasta, kahe või viie pärast on praeguseks hetkeks mittevaktsineeritud inimesed suures osas surnud või invaliidistunud ning neavad päeva, kui nad ennast vaktsineerida ei lasknud, kuigi oleks olnud võimalus.
Võibolla on õigus nendel, kes praeguste Covid vaktsiinidega end vaktsineerida ei lase, ja aasta, kahe või viie pärast on praegused entusiastlikud vaktsineerijad surnud või invaliidistunud ning neavad päeva, kui nad ennast vaktsineerida lasid.
Mitte keegi maailmas ei saa seda praegu veel öelda, ei ühele ega teisele poole, sest pikaajalisi andmeid ju pole ega saagi olla. Võimalus lehvitada lipuga “ma ju ütlesin teile!” võib mõne aasta pärast olla nii ühel kui teisel poolel. Mitte keegi ei tea veel.
Mis puudutab teadlasi, siis ilmselt usub igaüks, et ka need, kes lõid omaaegse seagripi vaktsiini, mis noortele narkolepsia tekitas ja paljude inimeste elu igaveseks rikkus, ei tahtnud selliseid kõrvaltoimeid sugugi ning olid kindlad oma vaktsiinis – nii kindlad kui saab olla varem katsetamata medikamendi osas. Ometi see kõrvaltoime tuli, piisavalt massiliselt, et seda ei saa nimetada “üksikute niigi nõrgestatud indiviidide üllatavaks reaktsiooniks”. See fakt peaks võtma jalad väitelt, et “teadlased soovitavad”. Teadlased soovitavad, lootes parimat, kuid ka nemad ei saa ootamatuid kõrvaltoimeid ette ennustada. Nad saavad ainult teha oma parima ja siis tagantjärgi datat koguda, analüüsida ja uusi soovitusi anda.
Ma arvan, et üks mõte, millele tasuks väga tähelepanu pöörata, on vanasõna “kõike mune ei panda ühte korvi”. Isegi kogu jalgpallimeeskonda ei panda enam ühte lennukisse (vaadake mis juhtus nt 1949. aastal FC Torino ehk praktiliselt kogu selleaegse Itaalia rahvuskoondisega), rääkimata kogu riigi juhtidest (vaadake mis juhtus 2010 Poola riigi juhtide lennukiga). Samamoodi peaksid nii vaktsineeritud kui vaktsineerimatud suhtuma üksteisesse, sest me ei tea, kas mõne aasta pärast ühel või teisel poolel pole vaja teise poole massiivset abi. Ja me ei tea ette, kummal poolel kumma abi (ja kas üldse, muidugi).
Seega ma paluks küll, et mõlema poole häälekad esindajad tõmbaksid tagasi ja mõtleksid järgi, kas poleks pigem parem omavahel hästi läbi saada, sest me ei tea, mis ootab ees. Heast läbisaamisest, üksteise mõttevabaduse austamisest ja koostööst vaatamata eriarvamustele on alati palju rohkem kasu kui ärapanemisest, hirmutamisest ja survestamisest. Praegusel hetkel langeb kivi küll kahjuks pigem vaktsineerimisfanaatikute kapsaaeda, sest nemad on oma arvamuse kaitsmisel ja läbisurumisel paraku hoopis julmemad ja tsiviliseerimatumad kui vastaspool.
Aitäh neile, kes on sisuliselt pimeda usu alusel nõustunud olema katsejänesteks – sest nii saab inimkond teada, kas antud katastroofi saab praeguste vahenditega lahendada, ja see eksperiment on aluseks uute vahendite väljatöötamisel ja ka tulevaste pandeemiate ohjamisel. Aitäh aga ka neile, kes pole lasknud ennast tohutust survest mõjutada ning on võtnud riski loota oma immuunsusele, teadmata tegelikult, kas sellest piisab – sest pole võimatu, et hoopis nemad peavad ühel hetkel hakkama maailma toimimas hoidma.
Kas saaks tagasi natuke rahu ja inimarmastust? Meid, eestlasi, on ju niigi nii vähe.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 25.02 10:01; 25.02 16:11; 25.02 18:33; 29.12 02:34; 16.01 11:44; 11.02 11:46; 22.07 22:50; 23.07 18:56; 02.08 02:46; 02.08 08:42;