Teema: koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimestele vaid arstiabi

Margit Sutrop on filosoof ja Academia Europaea akadeemik. Tema peamine uurimisvaldkond on praktiline eetika.

Ei tea, kas arstieetika ka kuidagi asjasse puutub?

https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf

Jah, loomulikult puutub arstieetika asjasse. Ja minu meelest on Sutropi pakutud lahendus vägagi eetiline. Jutt on ju olukorrast, kus kõiki aidata ei jõua, kus koroona levik on nii kaugel, et kui kõiki tahaks aidata, peaks hakkama seda tegema teiste hädaliste ravi arvelt. Ja kas on eetiline, et vastutstundetult korooonasse suhtuvate inimeste pärast jäävad abita teised abivajajad? Ei ole ju. Koroonapatsiendid ei tohiks olla eelisseisus teiste patsientide sees. Et kui valikuid teha tuleb, siis siiski ühe osakonna piires. Et kui ortopeediaosakonnad ei mahuta kõiki liigeseoperatsioonide vajajaid, siis moodustatakse liigeseoperatsiooni vajajatest järjekord ja kõik ei saa kohe moment abi.

Ja kui koroonaosakonnad on täis, siis lihtsalt kõik ei saa kohe abi. Sel juhul tuleb teha valik koroonaravi vajajate vahel ja on üsna loogiline, et ise vastutstundlikult käitunud ja ennast vaktsineerinud abivajad (+need, keda tervise või vanuse tõttu ei ole saanud vaktsineerida) on kõrgema prioriteediga neist, kes põhimõtte pärast ei vaktsineeri. Kõiki aidata lihtsalt ei jõua. Kui haiglaravi vajajaid vähem, siis jõuab aitata ka vaktsineerimata patsiente, kui rohkem, siis paraku on see olnud nende enda valik. Oleks väga ebaeetiline nõuda, et see, kes arsitteadusele vilistas ja mittevatksineerimisega teadlikult riskis, saab abi enne, kui mõni teine ise vastustundlikult käitunud abivajaja.

#3866262:

tuleb inimestesse nii palju kurjust oma kaasmaalase, oma naabri, oma ligimese vastu kui siinsetel vaktsineerimishüsteerikutel? Kas kuidagi ei saaks säilitada vähemalt väärikust? Miks peavad teie pead täituma päevast päeva kättemaksu- ja mõrvamõtetega? Kus on nüüd paljukiidetud sallivus ja tolerants? Või lihtsalt vanamoeline inimlikkus? Kas te arvate, et 10 aasta pärast olete uhked selle verejanu üle, mida te praegu endas kannate ja välja näitate?

Millest sa räägid? Mina rääkisin olukorrast, kes valikuid teha tuleb, sest kõiki aidata ei jõuta. Siin pole midagi pistmist kättemaksuga  aga sellega, et kuidas valik teha. Kui nt  kiirabi jõuab rongiõnnetuse kohta, kus on  palju vigasaanuid, siis tehakse ka valik, keda esimesena aidata. Sest kõiki korraga ei saa. See pole kättemaks, see on ses olukorras reaalsus.

Su purskest tundub, et sa ise oled bäga verejanuline ja kättemajsuhimuline. Olukorras, kus valik teha tuleb, mida sona siis baliksid? Et sina saad igal juhul abi esimesena, las teised surevad? Või mida sa valiksid?

Katastroofi situatsioonis hakkab kehtima haigete triaaž, st tegeletakse vaid keskmiste juhtumitega, kerged ja ülirasked saadetakse minema. Keegi peab siis neid otsuseid vastu võtma, et kes elab ja kes sureb. Selliseks pukudeks tulebki tegevusplaan aegsasti valmis teha.

#3866213:

ta osales PERHi palvel nende põhimõtete väljatöötamisel, millest hakatakse lähtuma siis, kui koigile abi osutamiseks enam ressursse ei jätku. Ja neist põhimõtetest üks on patsiendi enda tahe ja panus haiguse seljatamiseks. Ilmselgelt on see panus ja tahe puudulik, kui arvestatavate vastunäidustusteta inimene ei ole soostunud end vaktsineerima covidi vastu.

Miks PERH palub patsientidel vahet teha vaid ühe tunnuse põhjal, kui täpselt samasse kategooriasse (patsiendi enda tahe ja panus) ja tegelikult veelgi enam läheb rasvumine???

#3866322:

#3866287:

Katastroofi situatsioonis hakkab kehtima haigete triaaž, st tegeletakse vaid keskmiste juhtumitega, kerged ja ülirasked saadetakse minema. Keegi peab siis neid otsuseid vastu võtma, et kes elab ja kes sureb. Selliseks pukudeks tulebki tegevusplaan aegsasti valmis teha.

Jah, kuid selles küsimuses ei saa teha valikut vaktsineerituse järgi, vaid kui on valikus näiteks vaktsineeritud kaasuvate haigustega 90-aastane ja vaktsineerimata noor naine, kellel pealegi väikesed lapsed kodus, tuleb igal juhul otsustada noore naise kasuks.

Katastroofisituatsioonis ei lähe “mul on väikesed lapsed kodus” küll arvesse. Kui tal alles siis lapsed meelde tulevad, kui intubeerimistoru suus, siis pole enam midagi teha. Kes tegi – ise tegi.

#3866262:

Ja seda kõike te jahute ikka veel olukorras, kus suur osa riike hakkavad juba koroonapiiranguid osaliselt või täiesti maha võtma, või ongi juba maha võtnud!?

Kas tõesti see sisemine kurjus ja viha on nii suur ja verejanu ajab ikka veel hambaid vaktsineerimata inimeste kaela lööma, kuigi pandeemia ise hakkab juba läbi saama?

Kust tuleb niisugune keskaegsete nõiajahtijate mentaliteet? Kas te oma mõtteviisi ja käitumist kunagi ka häbenema hakkate? Või teete juba praegu hoolega puid, et neid vaktsineerimatute tuleriitadele alla kanda? Saaks aga alandada, mõnitada, diskrimineerida, maha suruda, kohta kätte näidata, eraldada, välja ajada, rattale tõmmata, neljaks kiskuda, kuumi naelu küünte alla ajada, tõrvas ja sulgedes veeretada ja lõpuks võimalikult piinarikkalt ära tappa. Kui ikka vaktsineerimatu koroonapiinades sureb, siis on teie päev korda läinud. Videoid sellest surmast vaatate ise 10 korda enne magamajäämist ja näitate unejutu asemel oma lastele, ise näpuga viibutades: ai ai, vaata, paha antivaksik, vaata et sinust kunagi sellist ei saaks!

Kust tuleb inimestesse nii palju kurjust oma kaasmaalase, oma naabri, oma ligimese vastu kui siinsetel vaktsineerimishüsteerikutel? Kas kuidagi ei saaks säilitada vähemalt väärikust? Miks peavad teie pead täituma päevast päeva kättemaksu- ja mõrvamõtetega? Kus on nüüd paljukiidetud sallivus ja tolerants? Või lihtsalt vanamoeline inimlikkus? Kas te arvate, et 10 aasta pärast olete uhked selle verejanu üle, mida te praegu endas kannate ja välja näitate?

Paluks siia nüüd ka vastus, miks need riigid seda teevad. Ja õige vastus ei ole, et “neil sai sellest jamast kõrini”…

#3866345:

Katastroofisituatsioonis ei lähe “mul on väikesed lapsed kodus” küll arvesse. Kui tal alles siis lapsed meelde tulevad, kui intubeerimistoru suus, siis pole enam midagi teha. Kes tegi – ise tegi.

No asendame siis sõna “pealegi” sõnaga “võib-olla” või hoopis “kunagi tulemas”. Point jääb ikka samaks.

#3866481:

Loodan, et karma maksab teile valusalt kätte! Uskumatu, millised inimesed teist saaanud on..jah, teie, vaktsineeritud laborirotid.

Ehk maksab karma hoopis teile kätte, kes ainult oma ninaotsa näete ja teiste elust ja tervisest ei hooli?

Aga noh, varem või hiljem olukord rahuneb. Karjaimmuunsus tuleb. Vaktsineerimisvastased kas põevad läbi või surevad sellesse, igal juhul lõpuks saavad ka nemad immuunsuse. Kahju ainult sellest, et niikaua kuniks nad immuunsuseni jõuavad, on nad nõrgematele palju halba teinud.

#3866527:

Palun loe oma kommentaari. Teie, vaxxitud ei näe oma nina otsast kaugemale!!! Ainult mina, mina panin õla alla!! Aitaks äkki! Said juba piruka ja 5 eurise Selveri kaardi selle eest! Aplaus! Naudi oma turvatunnet! Midagi ikkagi kripeldab, ilmselgelt.

Ei, mitte ainult mina, aga natuke üle poole eestimaalaatest. Ja siis neile vastandiks  on see kamp, kes tahab hüvesid(arstiabi), aga ise panustada(vaktsineerida) ei taha. Haiglad veel ei ole nii ülekoormatud, et tuleks valikuid teha. Ei ole tänu sellele osale, kes ennast vaktsineerisid ja ettevaatlikud on. Ja tänu neile saavad abi kœik. Ka need, kes teiste eludest ei hooli.

#3866555:

Ei, mitte ainult mina, aga natuke üle poole eestimaalaatest. Ja siis neile vastandiks  on see kamp, kes tahab hüvesid(arstiabi), aga ise panustada(vaktsineerida) ei taha. Haiglad veel ei ole nii ülekoormatud, et tuleks valikuid teha. Ei ole tänu sellele osale, kes ennast vaktsineerisid ja ettevaatlikud on. Ja tänu neile saavad abi kœik. Ka need, kes teiste eludest ei hooli.

Ära pane mind endasugustega ühte patta. Olen vaktsineeritud, kuid nendes küsimustes vaktsineerimata inimeste poolel. Ei ole nii, et said vaktsiini kätte ja nüüd oled maailma suurim hoolija ja heategija ning kõik, kes ei saa/taha vaktsineerida, on kuidagi kehvemad. Tänu sinusugustele on minust saanud vaktsineeritud vaktsineerimisvastane, kui nii võib öelda.
Viimasest seireuuringust selgus, et koos läbi põdenutega on 77% täiskasvanutest antikehad olemas. Selle ülejäänud 23% sees võib vabalt olla ka kevadisi AZ vaktsiini saanuid ning esimeses laines haigestunuid, kellel antikehade tase on alla arvestust langenud, väidetavalt pidid neil olema mälurakud.
Seega tegelikult on ca 80% täiskasvanutest mingisugune immuunsus olemas, ei saa vaadata puhtalt ainult vaktsineeritute arvu.

#3866679:

#3866345:

Katastroofisituatsioonis ei lähe “mul on väikesed lapsed kodus” küll arvesse.

Kui katastroofisituatsioonis kellelgi ka pole mahti laste olemasolu kohta uurida, siis igal juhul ei hakka keegi seal küsima koroonapasse, vaid eelkõige tuleb vaadata abivajaja võimalust ellu jääda ning eelistada selle aitamist, kelle šansid on abi saamisel suuremad. Pole mõtet nappi ressurssi raisata nendele, kes hoolimata abist prognoositavalt ikkagi hinge heidavad, olgu nad siis vaktsineeritud viie doosiga või mitte. Kui vaktsineeritud 90-aastase puhul on selge pilt, et tal pole lootust sellest välja tulla, siis oleks ülimalt absurdne, kui kogu ressurss pandaks ikkagi tema elustamisele, kui samas kõrval on hingevaakuv 30-aastane vaktsineerimata inimene. Eetikast on sellisel juhul asi küll väga kaugel.

Pigem tekib see dilemma ikka siis kui on kõrvuti kaks 30-aastast. Üks vaktsineerimata ja teine vaktsineeritud. Statistika ütleb, et vaktsineeritu šanss eluga välja tulla sellest situatsioonist on suurem ja aeg mis ta haiglas viibib on lühem st tema päästmine kulutab vähem olulisi vahendeid. Ehk siis ühe vaktsineerimata inimese asemel saab päästa laias laastus kolm vaktsineeritut. Ilmselge otsus tuleb vaktsineeritud inimese kasuks. Kui inimene tõesti oma lastest hoolib, siis on tal väga lihtne valik … kohe vaktsineerima.

#3866694:

Ehk siis ühe vaktsineerimata inimese asemel saab päästa laias laastus kolm vaktsineeritut.

Sul on see teoreetiline usk, et kindlasti on vaktsineerimata inimese olukord kehvem. See ei pruugi nii olla. Seega otsustama peaks siiski mitte koroonapassi olemasolu alusel, vaid reaalse tervisliku seisundi alusel tol ajahetkel, arvesse võttes ka muid faktoreid nagu kaasuvad haigused, vanus jms.

Kui meil aga tekib selline olukord, et juba haigla uksel jagatakse patsiendid kahte lehte, sisse lastaksegi ainult vaktsineeritud, siis eetilisusest on asi ikka väga kaugel. Ühtlasi ei tasu arvata seda, et kõik arstid sellist asja on nõus enda südametunnistusele võtma.

#3866679:

eelkõige tuleb vaadata abivajaja võimalust ellu jääda ning eelistada selle aitamist, kelle šansid on abi saamisel suuremad. Pole mõtet nappi ressurssi raisata nendele, kes hoolimata abist prognoositavalt ikkagi hinge heidavad, olgu nad siis vaktsineeritud viie doosiga või mitte. Kui vaktsineeritud 90-aastase puhul on selge pilt, et tal pole lootust sellest välja tulla, siis oleks ülimalt absurdne, kui kogu ressurss pandaks ikkagi tema elustamisele, kui samas kõrval on hingevaakuv 30-aastane vaktsineerimata inimene.

#3866710:

Sul on see teoreetiline usk, et kindlasti on vaktsineerimata inimese olukord kehvem. See ei pruugi nii olla. Seega otsustama peaks siiski mitte koroonapassi olemasolu alusel, vaid reaalse tervisliku seisundi alusel tol ajahetkel, arvesse võttes ka muid faktoreid nagu kaasuvad haigused, vanus jms.

Te ka ei vaevunud seda artiklit läbi lugema või? Murrate lahtisest uksest sisse praegu: kõik need kriteeriumid on ju selles koodeksis olemas, vaktsineeritus oli vaid üks neist ja ilmselgelt ei hakka keegi välisuksel koroonapasse kontrollima.

#3866730:

Olen vaktsineerimata, testin ennast igal nädalal kohustuslikus korras ning ringi ei tuia rohkem kui tööl ja toidupoes. Mille poolest ma ohtlikum olen kui vaktsineeritud inimene, kes võib viirust lahedalt ringi levitada, aga vähemalt “pani õla alla”?

Ja siis on näiteks Silvia Ilves, kes tuias vaktsineerimata absoluutselt igal pool ja tegi grupikallistusi. Ja selliseid on oi kui palju.