Kas teate inimesi, kes elavad juba aastaid koos , kuid üks osapooltest on lahutamata – kuidas sellisel juhul oma elukaaslast kutsuda- esitleda ? Mees on abielus ja naine on tema elukaaslane.
Abielu lahutada oleks keeruline.
Esileht › Pereelu ja suhted › Korrektsem nimetus armukesele.
Kas teate inimesi, kes elavad juba aastaid koos , kuid üks osapooltest on lahutamata – kuidas sellisel juhul oma elukaaslast kutsuda- esitleda ? Mees on abielus ja naine on tema elukaaslane.
Abielu lahutada oleks keeruline.
Kas teate inimesi, kes elavad juba aastaid koos , kuid üks osapooltest on lahutamata – kuidas sellisel juhul oma elukaaslast kutsuda- esitleda ? Mees on abielus ja naine on tema elukaaslane.
Abielu lahutada oleks keeruline.
On ju elukaaslane. Abikaasa ei ole, kuid kui ollakse koos ja elatakse koos, siis on elukaaslane.:-)
Siis on ikka armuke. Kui tahta täpsustada, siis võib öelda pikaajaline armuke või püsiarmuke.
Kui keeruline saab tänapäeval olla ühe abielu lahutamine? See on ikka ettekääne mehel, kes ei taha oma elukaaslasest armukesega abielluda.
Kas teate inimesi, kes elavad juba aastaid koos , kuid üks osapooltest on lahutamata – kuidas sellisel juhul oma elukaaslast kutsuda- esitleda ? Mees on abielus ja naine on tema elukaaslane.
Abielu lahutada oleks keeruline.
Jaan, sina või?
Mis abielu lahutamises nii keerulist saab olla?
Ohvriks
Siis on ikka armuke. Kui tahta täpsustada, siis võib öelda pikaajaline armuke või püsiarmuke.
Kui keeruline saab tänapäeval olla ühe abielu lahutamine? See on ikka ettekääne mehel, kes ei taha oma elukaaslasest armukesega abielluda.
Lahutamine nüüd nii kerge ka ei ole , et ainult allkirjad netis või paberil, eriti kui on ühine laps ja kinnisvara. Mees ei taha ilmselt võtta abikaasalt ja lapselt kodu, lahutades tuleks ju ühisvara jagada. Ja oma osast loobuda ta ka ei plaani ilmselt.
Mees kutsub oma sisuliselt armukest “kaasaks ” , mis on ju päris kena väljend.
Siis on ikka armuke. Kui tahta täpsustada, siis võib öelda pikaajaline armuke või püsiarmuke.
Kui keeruline saab tänapäeval olla ühe abielu lahutamine? See on ikka ettekääne mehel, kes ei taha oma elukaaslasest armukesega abielluda.
Lahutamine nüüd nii kerge ka ei ole , et ainult allkirjad netis või paberil, eriti kui on ühine laps ja kinnisvara. Mees ei taha ilmselt võtta abikaasalt ja lapselt kodu, lahutades tuleks ju ühisvara jagada. Ja oma osast loobuda ta ka ei plaani ilmselt.
Mees kutsub oma sisuliselt armukest “kaasaks ” , mis on ju päris kena väljend.
Mehe plaan on mehe plaan. Naine võib soovida edasi liikuda ja samuti uuesti suhte luua lahutamise järgselt. Lahutamisavalduse võib sisse anda naine.
Nad kumbki ei kavatse ega taha seda teha. On leidnud ühisele kokkuleppele , et las asjad jäävad nii nagu on.
Nad kumbki ei kavatse ega taha seda teha. On leidnud ühisele kokkuleppele , et las asjad jäävad nii nagu on.
Sel juhul kui need osapooled rõõmsad ja oskavad elada personaalsete soovide järgi, ei arva midagi. Peaasi, et inimesed rõõmsad, nii on ühiskonnale positiivsem mõju.
Kj. olen vist nõus selle vastajaga , kes mainis , et armukest /kaasat / elukaaslast võiks antud olukorras pidada hoopis ohvriks.
Seda ühel tingimusel- kui ta ei tea , et tema nö. mees peab omakorda armukesi.
Kui teab , siis ei saaks enam ka ohvriks pidada, pigem abikassaks või sugarmamaks .
Ma üritan aru pähe panna oma sõbrannale , kellele on selline “spagett – mees ” hinge pugenud.
Armumise faasis vist üldpilti ei nähta.
Lahutamine nüüd nii kerge ka ei ole , et ainult allkirjad netis või paberil, eriti kui on ühine laps ja kinnisvara. Mees ei taha ilmselt võtta abikaasalt ja lapselt kodu, lahutades tuleks ju ühisvara jagada. Ja oma osast loobuda ta ka ei plaani ilmselt.
Keegi ei loobu oma osast, mis loll jutt see on. Mehele makstakse välja pool maja hinnast. Kui on laenuga kinnisvara nagu enamikel ikka on, siis on selle vormistamine eriti lihtne, naine võtab laenulepingu enda nimele ja refinantseerib suurema laenusumma peale. Mees saab papi käepeale ja abielust priiks ka veel. Armukesed, ärge kuulake seda lolli juttu, et “mees ei taha naiselt maja võtta”. Kui mees tahaks, siis ta saaks lahutatud ja suure hunniku pappi ka veel pangakontole, mida siis teiega lahkelt jagama hakata. Ja olenevalt kui kaua laenu juba tagasi makstud on, ei käi refinantseerimine üle jõu ühelegi naisele, tean isegi lasteaiaõpetajat, kes oma palgaga on suutnud pool maja mehelt välja osta.
Kui tõesti ei taha mingil põhjusel kinnisvarast kui konkreetsest hoonest loobuda, siis teadmiseks:
Abikaasad ei ole kohustatud vara jagama abielu lahutamisel. Kuni jagamiseni teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, samuti on neil õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Juhul, kui abikaasad soovivad vara jagada abielu lahutamisel, jagatakse vara vastavalt valitud varasuhtele või abieluvaralepingust tulenevalt.
Ühisvara võib otsustada jagada ka 50/50 kaasomandiks. Aga võib ka jätta ühisvaraks nii, et inimesed on juba lahutatud! Muideks nii kaua kuni inimesed on abielus, koguneb neile ühisvara järjest edasi – pangakontodele, pensionikontodele, uute kinnistute või autode ostuga. Peab ikka puhta loll olema, kes lahutamiseks võimalust ei leia. Lahutage, aga jätke see tüliõunast maja siis ühisvaraks edasi, kui targemat mõtet ei tule.
Eks seda ma üritangi oma armulõõmast pimestatud sõbrannale selgeks teha, et tal ei tasu ju tegelikult sellise mehega suhteid luua , kes on abielus ja elab koos “kaasaga”. Sõbranna loodab , et saab omale päriselt mehe.
Mees tundub end esitlevat ohvrina, kes esiteks abikaasast ei ei saa lahutada ja teiseks kes oma “kaasat” samuti petab.
Läksin sõbrannaga tülli sel teemal . On teine mehemoodustisele ” kuldse kuu selga mõelnud ” – seisundis.
Nüüd olen sõbrannast mõneks ajaks vist ilma aga hing ei andnud rahu, poleks vist pidanud midagi ütlema.
Aga lihtsalt vihastavad sellised “uduangerjast ” meesterahvad, kes ei saa, taha ega suuda oma elu korda seada. Tegelikult kasutavad nad lihtsalt kõiki naisi ära ja kulgevad kuidagi läbi elu…
Lahutamine nüüd nii kerge ka ei ole , et ainult allkirjad netis või paberil, eriti kui on ühine laps ja kinnisvara. Mees ei taha ilmselt võtta abikaasalt ja lapselt kodu, lahutades tuleks ju ühisvara jagada. Ja oma osast loobuda ta ka ei plaani ilmselt.
Vara jagamine on eraldi protsess, lahutamine teine. Mingit keerukust pole. Ka last ei pea jagama mitte kuidagi teistmoodi, kui on lahutus.
Kui uus “kaasa” elab mehe pinnal ja mehega midagi juhtuma peaks, siis tuleb arvestada, et see pind kuulub mehe abikaasale. Üldse kõik varad kuuluvad tema abikaasale sel juhul. See jutt, et ei taha naiselt ja lapselt kodu võtta, on pullikaka. Ta võib selle kodu neile kinkida või jätta endale ja lubada neil (kasvõi elu lõpuni) sees elada.
Tegelik põhjus on ikka see, et kui abielu lahutada, hakkab uus naine survestama, et ise tanu alla saada. Aga mees, kes on korra juba abielus olnud, ei torma uisapäisa uuesti ametlikku liitu.
Siis on ikka armuke. Kui tahta täpsustada, siis võib öelda pikaajaline armuke või püsiarmuke.
Kui keeruline saab tänapäeval olla ühe abielu lahutamine? See on ikka ettekääne mehel, kes ei taha oma elukaaslasest armukesega abielluda.
Lahutamine nüüd nii kerge ka ei ole , et ainult allkirjad netis või paberil, eriti kui on ühine laps ja kinnisvara. Mees ei taha ilmselt võtta abikaasalt ja lapselt kodu, lahutades tuleks ju ühisvara jagada. Ja oma osast loobuda ta ka ei plaani ilmselt.
Mees kutsub oma sisuliselt armukest “kaasaks ” , mis on ju päris kena väljend.
Ei, lahutamiseks ei pea vara ja lapsi jagama hakkama.
Tean naist, kes manipuleeris meest sellega, et tema lahutust ei anna ning tema suureks üllatuseks lahutas kohus nad kohe. Lahutus ja vara jagamine on tõesti kaks erinevat teemat – lahutuse seisuga fikseeritakse ühisvara koosseis ning see kuulub jagamisele, peale lahutust soetatu on juba lahusvara. Laps ei puutu ühisvara jagamisse üldse.
Samas tean paari, kes elasid koos pea 30 aastat nii, et naine oli tegelikult abielus, eksmees elas ka aastakümneid uue naisega – mõlemale sobis selline asi.
Samas tean paari, kes elasid koos pea 30 aastat nii, et naine oli tegelikult abielus, eksmees elas ka aastakümneid uue naisega – mõlemale sobis selline asi.
Mina tean juhtumit, kus mees oli abielus, aga elas aastaid koos uue elukaaslasega. Maja, kus nad elasid, kuulus mehe vanematele, enne elas mees seal koos oma abikaasaga.
Täpselt sel päeval, kui mees suri, kalpsas too abielunaine mehe ja tema elukaaslase koju (koos suure kotitäie musta pesuga) ja teatas, et kuna neil oli mehega ühisvara, siis on ka mehe ja tema uue elukaaslase kasutada olev elamine osaliselt nüüd tema oma. elukaaslane koligu välja, tema tahab nüüd OMA (15a tagasi abielunaise poolt ostetud) pesumasinaga OMA kodus pesu pesema hakata. Hoolimata rohkem kui 10a koosoldud aastast pidigi elukaaslane ühisest kodust sisuliselt päevapealt oma vanematekoju kolima.
Täpselt sel päeval, kui mees suri, kalpsas too abielunaine mehe
koju.
Loogiline ju, juhul kui mees petab, loobutaksegi mehest kuid mitte mehe varandusest. Täiesti loogiline.
Korrektsem nimetus armukesele.
Tähtsusetu. Jalamatt. Tühjendusanum. Aitab arveid maksta. Leplik notsunina. Ärakasutatav. Ühesõnaga tegemist on lolliga, kes laseb ennast ärakasutada.
Kas teate inimesi, kes elavad juba aastaid koos , kuid üks osapooltest on lahutamata – kuidas sellisel juhul oma elukaaslast kutsuda- esitleda ?
Rumalaks naiseks. Rumalus seisneb selles et mees saab kõik abikaasa hüved ilma abikaasapoolsete kohustuste ja õigusteta. Kui keegi, nt mees ootamatult testamendita sureb jms, siis nutetakse silmad peast, miks maja läheb eksnaisele- üks lihtne näide. Kui eksnaine invaliidistub, on mehel hoolduskohustus, mis võib olla nt rahaline panus. Elukaaslane pole keegi seaduse silmis, kui ei ole väga hoolikalt erinevate lepingutega seda kindlustatud.
Kergeusklikuks, kes on “naine ei anna lahutust!” uskuma jäänud.
Ega lahutamata mees parem pole. Kui nt eksnaine jääb kellestki rasedaks, on abikaasa automaatselt uue lapse “isa”, sellest loobumine nõuab mitmelt inimeselt tüütut paberimajandust. Jne jne.
Igaüks saab lahutada ja/või lahutuse algatada. See ei ole meie riigis keelatud ju.
Ühisvara võib jagada, aga ei pea, kui ei viitis või üks pool loobub. Alaealiste laste korral on kohustused kindlasti.
meie riigis ei hoita kedagi oma tahte vastaselt abielus. Laste- ja varavaidlused ei puutu lahutamisse, muide.
Aga see on lihtsalt uus naine või elukaalsane, ilma epiteetideta.
Kui uus “kaasa” elab mehe pinnal ja mehega midagi juhtuma peaks, siis tuleb arvestada, et see pind kuulub mehe abikaasale. Üldse kõik varad kuuluvad tema abikaasale sel juhul.
Mis krdi abikaasale. Pool pinda kuulub abikaasale ning mehe pool läheb pärimisele. Selle jaoks on testament, et see naine midagi ei saaks, vaid ainult lapsed või suva kes.
Kui keegi, nt mees ootamatult testamendita sureb jms, siis nutetakse silmad peast, miks maja läheb eksnaisele- üks lihtne näide.
Kui pole testamenti, pärib abikaasa teiste pärijate kõrvalt.
Alati arvatakse, et mees on majaomanik. Selles loos on pigem mees see , kes kõnnib kaks kätt taskus mööda ilma ringi. Abikaasa maja olevat päritud abikaasa vanematelt ja praeguse “kaasa ” elamine ei kuulu ka mehele.
Seda vähem saan sõbrannast aru, et ta veel varatut meest nö. endale tahab . Lapsed ei puutu hetkel asjasse, sest mees ei ole just esimeses nooruses , tean , et on üle viiekümne kõvasti. Vanamees ju.
Sõbranna on temast kõvasti noorem.
Teemaalgatus tuli tegelikult sellest, küsisin sõbrannalt, et kes ta sellele mehele siis on , arvestades , et mehel on seaduslik abikaasa (kellega küll aastaid koos ei ela ) ja “kaasa” ( sisuliselt armuke ) .
Ta võiks siis olla sõnast “abikaasa” esimene pool e.” abi” .
Aga armastus on nii “SUUUUUUUR”…
Vanamees elavat oma “kaasa” juures majanduslikel põhjustel , kutsub “kaasat” vaalaks…
Pagan, mul naisena jookseb juhe kokku- kuidas kõik kolm naist sellist meest tolereerivad .
Sõbranna saab haiget aga ju ta siis on ise selle ära teeninud. Ta pole inimene , kes suudaks olla nn. lisadega sõber, ikka loodab kooselu .
“Armuke” on mingi veidras toonis väljend, nagu mingi romantilisele suhtele viitav vmt. See nüanss pole aga antud juhul vajalik ega asjakohane, seega elukaaslane on täiesti pädev ja täpne väljend.
Teemaalgatus tuli tegelikult sellest, küsisin sõbrannalt, et kes ta sellele mehele siis on , arvestades , et mehel on seaduslik abikaasa (kellega küll aastaid koos ei ela ) ja “kaasa” ( sisuliselt armuke ) .
Mehel on abikaasa, elukaaslane ja armuke (sinu sõbranna). Peab ikka vägev mees olema, et kõik teda muudkui tahavad.
Ilmselt küll, midagi peab temas olema , kuigi puhtalt välimuse põhjal oleks viimane mees keda vaadata .
Esileht › Pereelu ja suhted › Korrektsem nimetus armukesele.