Teema: korter 5-ndal korrusel

Oluline on katuse olukord. Osades kortermajades jooksevad läbi, aga parandada ühistu ei soovi, sest see on nii kallis ja alumistel korrustel savi. Jooksmist muidugi ka on, aga kui oled heas vormis, pole hullu. Kui mingit lapsekäru, ratast vms pead sinna igapäevaselt tassima, siis on ka päris jube. Ma mäletan, et oli päris paras jubedus teiselegi korrusele tassida käru, last ja poekotte, sest korraga nagu ei vedanud välja. Kui saad suuremaid asju kuskil keldris hoiustada, on vähe parem.

Trepist kõndimisega harjub kiiresti, mina võtsin seda kui head liikumisvõimalust. Katus ikka tänapäeval parandatakse kohe ära, kui mingi jama on, ma ei ole kuulnud, et kellelgi sellega probleeme oleks (vähemalt suuremates kortermajades). Plussid on veel, et keegi ei trambi su kohal, ei loobi konisid rõdule jms.

Käru tõesti poleks viitsinud tassida, mina hoidsin autos seda. Muidu elasime 5ndal kahe lapsega ja polnud hullu midagi.

Katuse parandasmise kiirus oleneb ühistu aktiivsusest ja elanikkonnast. Kui on palju vaeseid või kuidagi kipaka mõtlemisega omanikke, siis võib juhtuda küll, et alumise korruse elanikku ei huvita, et katus läbi sajab. Iga lollgi saab aru, et kui majal on katus või vundament nässus, siis see mõjutab kogu maja ja kinnisvara väärtust, aga kui sa mõtled, et elu nagunii varsti läbi või raha ikka üldse ei ole, siis eladki rohkem tänases päevas ja muust ei taha teadagi.

Oleneb, kui vana oled ja kui kaua seal elada plaanid. 20-aastaselt elasin ka 5. korrusel, polnud mingi probleem. Lapsevankriga ei kujutaks ette sellist turnimist (kuigi ratast tassisin küll ülevalt alla). Nüüd olen 55 ja jalg haige (kuigi loodetavasti mitte igavesti) ja kõrgemale kui 2. korrusele minek oleks äärmiselt ebameeldiv.

5 korrus hea, keegi ei ela sinu peal. vaikne – sest ainult kahe korteri rahval on asja sinu korrusele ja pole seda meeletut kolistamist koridoris. puhas – palju vähem inimesi kõnnib sinu uksetaga. vaade – keegi ei vahi sulle aknast sisse. kes elab surmani ühes majas? seda enam tänapäeval ei ole.

• #4027285:

  #4027266:

  No isegi mina olen tõrvapapist kuulnud.

  Kuulnud jah, aga kortermaja katus tõrvapapiga kaetud aastal 2022? Me elame vist eri maailmades.

  Võib olla tõesti.

Soovitaks jah uurida maja seisukorda, et kas katus on vahetatud ja millal.

Kõndimisega harjub, aga eks ikka ole toidukottide ja mööbli vedamine raske (diivanid, külmkapid, pesumasin vmt) mis igga aegajalt ehk vahetamist tahab. Lisaks kui pole kusagil lapsevankrit hoida siis muidugi on edasi tagasi sellega käimine korraliku trenni eest.

Olenevalt majast läheb suvel ka katusealune elamine palavamaks kui all pool. Lisaks nt nurgapealne korter võib vastupidi talvel ka jahedam olla, sest kõrgemal tuul jahtub ja kui katus sooja ei pea siis võib külmaks osutuda. Olenevalt katusematerjalist ja töödest võib vihmaga ka korralik trumm ja plõgin peakohal olla.

Olenevalt majast võib juhtuda, et kui kõik samal ajal all vett kasutavad siis sinuni soe vesi (kui pole oma boiler) sel ajal ei jõua, nt kui on vann võib keset vanniskäiku vesi külmaks minna või vee surve muutub.

Seega loeb sellest, et kas on lapsed/plaanis lapsed saada, kui pikalt plaanis seal elada jne.

Jube tülikas on igasuguste suuremõõtmeliste esemete- mööbel, kodumasinad jms vedamine. Paljud firmad küsivad sellise transpordi eest tasu korruse järgi. Prügi viimine, keldrist millegi toomine-viimine on tülikas. No ei viitsi lihtsalt kartulikoori käia biojäätmetesse viimas. Paljud vanemad inimesed ongi kortermajade ülemistel korrustel sisuliselt lõksus, sest 4. või 5. korruselt alla- üles käia ei jõua, 1.saaks veel hakkama.

See ju sõltub ikkagi majast endast, ega siis kõik viienda korruse korterid ühesugustes majades ei ole. Nõukaaegse 5-korruselise maja 5. korrusel ei elaks, sest see oli tollal limiidiks, mil majas ei pidanud lifti olema, kuid kõrgemates ilmselgelt on liftid olemas. Praegu elan uues majas kõrgemal korrusel ja pole viga midagi, sest lift on olemas.

#4027295:

5 korrus hea, keegi ei ela sinu peal. vaikne – sest ainult kahe korteri rahval on asja sinu korrusele ja pole seda meeletut kolistamist koridoris. puhas – palju vähem inimesi kõnnib sinu uksetaga. vaade – keegi ei vahi sulle aknast sisse. kes elab surmani ühes majas? seda enam tänapäeval ei ole.

Olen nõus. Mina olen üles kasvanud 5. korrusel ilma liftita 5-korruselises majas. Mulle tõesti meeldib viimasel korrusel ja kuigi hiljem olen elanud ka igasugu vahepealsetel korrustel, eelistan alati ülemist. Minu ema ongi just see liikumisraskustega vanainimene ja ei soovi sugugi kodu vahetada (kuigi on täiesti võimalik otsemaid liftiga majja ümber kolida). Ema on täiesti veendunud, et just liikumine ja trepist käimine hoiab teda liikuvana. Jälgides oma ema, on piinlik lugeda kui palju laisku mugavaid inimesi siin sõna võtab. Ei viitsi iga päev trepist käia, ei viitsi prügi viia, isegi toitu ei saa ise endale koju toodud.

Jah, suuremate kodumasinate ja mööblitükkidega on raskem. Olen kullereid näinud ja neil omad võtted ja abivahendid sellistesse korteritesse toomiseks-viimiseks. Enamus kohti, kust mina midagi ostnud olen, pakub varianti “transport tuppa” ja võtab sama raha, ükskõik, kas tassivad süle ja seljaga viiendale või tassivad lifti ja vajutavad 15. korruse nuppu.

#4027242:

kas tasub nii kõrgele korterit muretseda. kas see igapäevane treppidest kõndimine liiga tüütuks ja väsitavaks ei muutu? kolimine muidugi kõige hullem, aga iga päev õnneks ei koli. korter muidu meeldiks, aga just muretsen selle viimase korruse tõttu, head ja vead? nii, et kes elavad nii kõrgel, on hiljuti muretsenud sellise korteri või üürivad sellist pinda, andke teada

Miks mitte. Oleneb linnast ja kuidas sealne rajoon areneb, kus see korter asub.

Isa, kes on peaaegu nüüdseks pensionär, ostis 10a tagasi omale 5. korrusele korteri. Ma mõtlesin, et puhta soe peast. Aga tervis tänu sellele väga heas korras ja nüüdseks on sealne linnaosa väga arenenud ja hinnas ning hiljuti on korter hinnatud 170k väärtuseks. Poleks elu sees uskunud, et viies korrus on täiesti okei.

Ja kindlasi oleneb, kas korter asub maja keskel või otsa peal. Otsa peal kindlasti vaiksem, ainult ju all ja kõrval naabrid.

Pead ikka ise plussid ja miinused enda jaoks läbi mõtlema.

Mina ostsin. Pole minu jaoks raske 5ndale kõndimine. Nagu eelnevalt kirjutatud, et keegi ei trambi lae peal. Avaneb suurepärane vaade kesklinnale.

Minule noore inimesena sobib hästi. Trepist 5. korrusele kõndimine ei ole minu jaoks probleem ja sobib, et keegi ei ela peakohal. Siin varem välja toodud tähelepanek, et ka trepikojas liigub ukse tagant vähem inimesi, on õige. Mul ei ole ka vastas kõrgeid maju ja seetõttu ma nt isegi pimedas üldjuhul kardinaid ette ei tõmba – keegi ei näe mulle tuppa sisse. Kolid ja vead asju pigem ikkagi harva ja kui oled naisterahvas, siis ilmselt niikuinii suurt mööblit ju ise ei veaks ka 1. või 2. korrusele. Kui lapsed ja vankrid või ka nt jalgratas on, mida peaks tuppa tarima, siis ma ei kaaluks liftita majas elamist.

Mina 60+, elan viiekordse maja ülemises nurgakorteris, maja renoveeritud. Koer on ka, seega treppidest käimist omajagu.

Kolisin siia 4 aastat tagasi, tervis on lausa paremaks läinud, lapsed külas käies kiruvad treppe, mina ei saa arugi????

Kuna nurgapealne korter, siis vaikne on tõesti, haruharva kuuleb trepikojas liikumist. Külm ei ole, palav ka mitte, meil korralik ventilatsioon.

Aeg-ajalt mõtlen küll, kas 10 aasta pärast jaksan ja kas koer jaksab… samas ei kujuta madalamal elamist ette. Mul on rõdu õhtupäikese poole ja päikeseloojangud on imeilusad, silmapiiri ei varja õnneks kõrghooned ka.  Mõlemalt küljelt näen metsa ja põlde. Nii et minu jaoks vähemalt praegu veel kaalub vaade muud miinused üles, vbl ainult naabermajade aknaid nähes mõtleks teisiti.

Maja ise nõukaaegne paneelmaja, aga korralik renoveerimine teeb imet. Maja ees on väike park suure varesekolooniaga ja maja taga kriiskavad kajakad. Kui aknad kinni, siis tuppa ei kostu midagi.

Ei sooviks elada nõukaaegse maja 5. korrusel, kuna seal enamasti koridorid nii kitsad, et pole kuhugi jalgratast või lapsekäru jätta ning igasugune kolimine/asjade tassimine hirmus tüütu. Aga elan muidu viimasel 4. korrusel vähe uuemas majas, kus ruumiprobleemi pole, sest on panipaigaruum ja rattahoidjad ning käruparkla mugavalt 1. korrusel. Lifti ei ole, aga kõndimine meile hetkel jõukohane. Üks lastest veel vajab tihti sülle võtmist, aga ongi trenni eest. Viimase korruse eelis on see, et väga vaikne on ja meil on avaram vaade, ning palju valgust toas. Väiksem tõenäosus, et naaber üle ujutab. Miinuseks see, et kui midagi vajalikku tuppa unustad, siis pead pika tee trepist üles ronima. Vanaduses kindlasti kolime madalamale, aga hetkel rahul.