Olulised aspektid siin juba mainitud, aga ma ka veel kordaks üle, et oluline on:
a) kas majas on madalamal, nt I korrusel või keldris või hoovil abihoones asuvaid panipaiku ja kas maja asub kohas, kus neid julgeb ka millegi hoidmiseks kasutada, eriti oluline on see jalgrattaomanikule või naisele, kellel plaanis veel lapsi saada (siin juba mainitud lapsevankri-teema).
b) pere koosseis. Kui oled mitme väikelapsega üksikema, võib tüütu olla ka suurte toidukottide pidev üles tassimine, lisaks enda jalgrattale laste jalgrattad, kelgud jne.
c) katuse seisund ja tüüp. Ma kaldkatusega maju (nt hruštšovka või mingi Stalini-aegne maja) usaldaks rohkem, kui päris lamekatusega nõuka-aegseid maju. Oluline on ka ühistu võimekus — kas katus on remonditud, kas talvel suudetakse tellida katuse lumest puhastamise teenust ja vajadusel hooldusremonti. Viimane korrus + lamekatus + väga saamatu ühistu (näiteks endises kolhoosi kortermajas kusagil maakohas, kust paljud paremini hakkama saavad inimesed on ära kolinud) on halb komplekt. Kui ostad rahapuudusel odava korteri kuhugi, kus ühistu ei ole teab kui võimekas, siis kindlasti ära vali viimast korrust!
d) vanus ja tervis ning see, kui kaua kavatsed selles korteris elada. On inimesi, kellel liikumisraskused tõesti tekivad alles sajanda eluaasta lävel, aga kahjuks paljudel siiski oluliselt varem. Eriti, kui ollakse ülekaaluline või kui kõrgemas vanuses lähedasi vaadates tuleb tõdeda, et suguvõsas on tugev geneetiline soodumus liigesehaiguste tekkeks juba keskeas. Ma 50+ või 60+ vanuses ikkagi juba väga kaaluksin, kas viiendale korrusele liftita majas tasub korterit osta. Vanemas eas pole ka nii väga kerge enam kolida, lisaks võib ajas muutuda kinnisvara väärtus — tasub analüüsida seda, kas juhul, kui selgub, et oled kümne-kahekümne aasta pärast oma kodus vangis, on tõenäoline, et selle korteri müügist saadav tulu võimaldab osta sinu jaoks vastuvõetava korteri mõnel madalamal korrusel. Kahekümne-kolmekümneaastasena mõistagi ei pea sellest veel mõtlema.
d) koduloomade olemasolu või kavatsus neid soetada, ennekõike puudutab see mõistagi koeri. Teatud koeratõugudele on, eriti vanemas eas, pikem treppidest käimine vastunäidustatud. Kassi võid tuua süles tuppa, aga suurt koera mitu korda päevas igaüks süles ei tassi.