Ja kui naaber õigesti aru ei saanud või ei mäleta, ongi mul maksud kaelas või? Mina naabrina küll ei vastaks neile.
Mina ei tea pooli oma naabreid. Kui keski tuleks uurima, kas see ja see elab minuga ühel korrusel, siis ma ei oskaks midagi vastata.
Kui ei oska vastata siis ei oska, aga kui oskad öelda, et ei, ühed noored tudengid elavad siin, hästi viisakad ja teratavad iga kord, ei sega naabreid. Aga ei, seda tädi küll pole näinud, et nendega siin elaks.
Meil näiteks kortermajas, mitu trepikoda ja ta teises on üks vanatädi – täielik naabrivalve, teab täpselt, kes kus elab, kellel välja üüritud, kes müüs, kus üürilised sees jne. Lisaks kui naaber ei teha siis enamsti ühistu esimees, raamatupidaja vmt keegi ikka teab.
Te korteriühistu koosolekutel üldse ei käi? Naabritega üldse kokku ei puutu – mingid näod jäävad ju ikka meelde kui kõik ei jää. Ehk mõne naabri kohta ikka osatakse vastata, teise kohta kui ei oska siis ei oska.
Aga see naabrite tunnistamine eks ole pigem mingitel üksikjuhtudel ja pigem ikkagi on tõestamiseks muud alused. Kui ikka ainuke tõestamise viis on naabri ütlus siis on ikka keeruline vast ka maksuametil uskuda, et see inimese elukoht oleks olnud – elukohaga ikkagi tekivad igasugu kulutused, arved, tasumised jne.