Tere, vajan nüüd head nõu. Haiglas olev ema soovib oma korteri siis minu nimele teha. Millised variandid oleks? Testament, kinkeleping, ost-müük? Kuidas neid asju korraldada kui ema haiglast välja käia ei saa? Või äkki polegi vaja midagi teha, kuna olen ainuke laps? Tänan vastajaid.
Kõik variandid on lubatud.
Ost-müük on pisut naljakas lähisugulaste vahel, miks see, kui sa tegelikult emale korterit välja ei maksa või maksad?
Kinkelepinguga saab sinust kohe korteriomanik. Testamendiga pärast ema surma.
Minu arvates maksuseaduste vaatenurgast oleks kõige mõistlikum teha ost-müük.
kinkeleping ja kutsu notar haiglasse, lihtne.
Kinkelepingu puhul peaks ikka olema riigimaks väiksem kui ostu-müügi puhul.
Ja kui Sul on parajasti kellegagi mingi kehtiv ühisvaraline abieluleping, siis kinkelepingul on see eelis, et saadud vara saab 100% sulle ja ei ole ühine. Ostmise puhul oleks kõik ühine.
No oleneb, mis saadava varaga peale hakatakse. Kui müüa pole plaanis, siis on okei nii testament kui kinkeleping.
Abielu osas märkus õige: peab kogu aeg meeles pidama, et pool on kohe kotka oma.
Milleks üldse peab midagi selle korteriga ette võtma, kui teemaalgataja nagunii selle pärib? Ilma mingi paberita.
kas ema on abielus? Kui mitte, siis ei ole vaja midagi teha, nagunii oled ainus pärija.
Siis las ema teeb sulle kinkelepingu(sisse klausel, et ema võib seal soovi korral surmani elada), temal süda rahul ja sinul kohe nii kohustused kui õigused.
Ka ammu lahutanud vanemate puhul võib jama olla. Vanasti ei tehtud lahutuse korral enamasti varajagamislepinguid.
Toon näite. Ema suri eelmine aasta, lahutas 90. alguses. Nüüd pärimisel selgus, et isa peab loobuma oma nõudest ema omanduses olnud maamajale (abielu ajal soetatud ühisvara). Vanasti kirjutati sageli paber, et varalisi probleeme pole vmt (ei mäleta täpselt), aga see ei tähenda tänapäeva mõistes varajagamist). Maa osas probleeme polnud, see erastati peale lahutust, aga majale mingi teoreetiline õigus oli.
Meil probleemi polnud, isa tuli notarisse ja kirjutas alla kuhu vaja. Aga on inimesi, kellele see on tõsiseid probleeme põhjustanud. Nt asjaga seotud andine abikaasa ei tahaksi midagi võibolla, aga tema surnud ja tema päriad tahavad. Ebameeldivaid variante palju.
Kui on kindel, et isaga probleeme ei teki, siis pärimine on kõige lihtsam variant.
Ema võib ka kodutestamendi teha, mis kehtib pool aastat ja millel on vaja vist kahe tunnistaja allkirja. Sega saab vajadusel uuesti teha või pikendada. Ühe pärija korral see midagi ei muudaks, aga oleks talle vähemalt rahustuseks.
Pärast ema surma?
Võtad pärandi vastu st pöördud notari poole ja vormistad, et võtad vastu kogu ema maise vara.
Sa pead notari poole pöörduma. Oluline on siiski teada saada enne ema surma, et kas korter soetati (kuidas, kas osteti?) abielu ajal või enne. Muidu võib seal igavene jura välja tulla. Isa maha vaikida ei saa, notarid jälgivad täpselt, et keegi pärijatest oma varanatukesest ilma ei jääks.
Ärge ajage pada. Kui korter on vene ajal soetatud, siis oli see vallasasi. Praeguseks on see kinnisasi ja just sellest hetkest tekib üldse mingi omandisuhe ja nõudeõigus. Endal läbi tehtud – soetasime mehega koos korteri 90-ndate alguses ja kui peale lahutust vara hakkasime jagama, selgus, et mul pole sealt midagi saada, kuna kinnistati peale lahutust. Kompenseeris vabatahtlikult minu kulutused.
Vene ajal saadud korter oli ilmselt tasuta saadud ja ka erastamine toimus hoopis hiljem. Kui vanemad juba 70-ndatest lahust, siis pole sellele isal küll sealt midagi saada. Ja kui oleks, siis testament, ostu-müügitehing või kinkeleping sellest ei päästaks – selle teeks notar tehingu käigus kohe selgeks.
Tehke ema südamerahu nimel see testament või kinkeleping ära. Notar haiglasse ja paberid korda, pärast ei ole mingit jama. Ega ei oleks ka muidu ilmselt, aga selleks, et ema saaks rahulik olla, teeks mina küll paberid korda. Ja notar oskab selgitada, milline variant mõistlikum ja odavam on.
kas maksudega ei tule mingit vahet sisse, et üks variant soodsam kui teine? pärandi vastuvõtmine on ju tasuline ja mitte vähe ei lähe see maksma.
pärandi vastuvõtmine on kallim kui kinkeleping. uuritud teema – kõige odavam pärandi vastuvõtmine läheb juba 160 eur ja seal sees ei ole kinnisvara pärimist…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]pärandi vastuvõtmine on kallim kui kinkeleping. uuritud teema – kõige odavam pärandi vastuvõtmine läheb juba 160 eur ja seal sees ei ole kinnisvara pärimist…[/tsitaat]
kinkelepingu puhul oleneb notari tasu tehinguväärtusest ehk siis korteri hinnast, pärimismenetluses on aga kindlad, pärandi väärtusest mitte sõltuvad tasumäärad. seega ei ole alati pärimismenetlus kallim.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas maksudega ei tule mingit vahet sisse, et üks variant soodsam kui teine? pärandi vastuvõtmine on ju tasuline ja mitte vähe ei lähe see maksma.[/tsitaat]
Ma maksin mln euro eest 200 euri, ei leia, et see palju on.
Siit saad vastused ….
Kui tegu pole vene aegse kooperatiivkorteriga, on see tõesti erastatud 90. alguses. Siis ei tohiks endise abikaasaga pärimisel probleeme tulla. End abikaasa pole pärija, seega testamendi tegemine ei muuda midagi. Temale kuulub võimalikust jagamata ühisvarast osa.
Ei oska öelda, kas kinkimisel vaadatakse seda sama teemat, mis pärimisel. Loogiliselt võttes peaks vaadatama. Su emale aga võivad potensiaalsed ühisvarateemad põhjustada suure ¨oki (oleneb persoonist). Seega oleks mõistlik neid küsimusi notari käest enne uurida kui mingeid samme astud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
