Esileht Tööelu, raha ja seadused. Korteri varjatud puudused

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Korteri varjatud puudused

Postitas:
Kägu

Kas kellelgi on kogemusi selles osas, et on ostnud korteri ja varjatud puudused on ilmenud u 4 aasta pärast (olemas on ka eksperthinnang puudustest, kus on täpselt välja toodud, et tegemist on varjatud puudusega – ehitamisel on tehtud suuri vigu (nt terve vannituba on ehitatud puudustega, puudub hüdroisolatsioon, põrandas olevad veetorude ühenduskohad lekivad, põrandakütte kaabel on valesti paigaldatud, elektrijuhtmestikus on tekkinud lühis, kuna on veega kokku puutunud, vesi on tekitanud kahju ka alumistele naabritele jne). Korteri kindlustuselt on ka hinnang, et puudused on eelmise omaniku aegsed, mitte tekkinud minu kindlustusperioodi ajal.
Puudused ei ilmnenud mulle varem põhjusel, kuna pole pikka aega (paar aastat) korteris elanud.

Kas olete siis esitanud hagi kohtu kaudu eelmisele omanikule või siiski on jurist öelnud, et kaebuse esitamise aeg on aegunud ehk juba üle 2-3 aasta (mis loetakse nö mõistlikuks ajaks)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

minu jaoks mõttetu olukord.
mul tekivad alati külmavärinad kui sinusuguste postitusi loen, igas korteris ja majas on puudusi, mida omanik ei tea, ei saa panna talle rahalist vastutust kõigi nende likvideerimise eest aastaid hiljem!

nt mu ligi 80+a vanuses ämmal on lahmakas korter tsaariaegses muinsuskaitsealuses puumajas (ehitusaasta 1860a kanti), ta tahaks selle korteri maha müüa, et kolida kas 1-toalisesse kõigi mugavustega korterisse või kuhugi pansionaati, aga ei saa müüa, sest äkki ostab mõni sinusugune, kes ta kohtusse kaebab selle eest, et kuskilt seina seest tulevad välja nt mõned 1900 aastast pärit puudused ja ta peab hakkama sinu remondiarveid kinni plekkima + kohtukulud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kellelgi on kogemusi selles osas, et on ostnud korteri ja varjatud puudused on ilmenud u 4 aasta pärast (olemas on ka eksperthinnang puudustest, kus on täpselt välja toodud, et tegemist on varjatud puudusega – ehitamisel on tehtud suuri vigu (nt terve vannituba on ehitatud puudustega, puudub hüdroisolatsioon, põrandas olevad veetorude ühenduskohad lekivad, põrandakütte kaabel on valesti paigaldatud, elektrijuhtmestikus on tekkinud lühis, kuna on veega kokku puutunud, vesi on tekitanud kahju ka alumistele naabritele jne). Korteri kindlustuselt on ka hinnang, et puudused on eelmise omaniku aegsed, mitte tekkinud minu kindlustusperioodi ajal.

Puudused ei ilmnenud mulle varem põhjusel, kuna pole pikka aega (paar aastat) korteris elanud.

Kas olete siis esitanud hagi kohtu kaudu eelmisele omanikule või siiski on jurist öelnud, et kaebuse esitamise aeg on aegunud ehk juba üle 2-3 aasta (mis loetakse nö mõistlikuks ajaks)?

Nalja teed v? Tahaks täitsa näha seda juristi, kes üldse sellise jamaga su jutule võtaks 😅
Kuni 2a saab varjatud puudustusega pöörduda kohtu poole, seda et sa lihtne oled(ärkad 4-5a hiljem kui maa alt üles), ei ole ju ülejäänud maailm selles süüdi.

Please wait...
Postitas:
Liis T

Ma arvan, et esimesena tuleks välja selgitada, kas nõue on aegunud või mitte. VÕS § 218 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Lisaks sätestab § 227, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Ehk siis nõue aegub 3 aastaga (TsÜS § 146 lg 1).

Iseenesest kurb olukord, sest hüdroisolatsiooni puudumine on räme puudus, sest ilma isolatsioonita tekib muuhulgas ka liigniiskus, millega kaasneb reeglina hallitus.

Aga mis teema sul kindlustusega on? Saan aru, et oled alumistele naabritele kahju tekitanud. Kas kindlustus hakkab sul midagi korda tegema või hüvitama?

Please wait...
Postitas:
Kägu

tee ise korda. remont maksab hinnanguliselt samapalju kui kohtus jauramine. remondi teed ära ka kordades kiiremini, kui kohus sinu nõuet menetleb. ilmselt pole sa kohtus käinud varem, et ei tea, kui närvesööv ja nõme see süsteem on. näe positiivset! saa endale oma maitse järgi vannituba! elamisi uuendatakse ju ikka aegajalt. ei saa elada lootuses, et ostad teise inimese korteri ja elad seal õndsalt surmani, midagi remontimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et esimesena tuleks välja selgitada, kas nõue on aegunud või mitte. VÕS § 218 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Lisaks sätestab § 227, et müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Ehk siis nõue aegub 3 aastaga (TsÜS § 146 lg 1).

Iseenesest kurb olukord, sest hüdroisolatsiooni puudumine on räme puudus, sest ilma isolatsioonita tekib muuhulgas ka liigniiskus, millega kaasneb reeglina hallitus.

Aga mis teema sul kindlustusega on? Saan aru, et oled alumistele naabritele kahju tekitanud. Kas kindlustus hakkab sul midagi korda tegema või hüvitama?

Kindlustus ei hüvita, kuna ehitustöid on teostatud eelmise omaniku poolt, mitte minu kindlustusperioodi jooksul (kindlustus tellis ka eksperthinnangu, mis tõendab seda, et tegu ON varajatud puudustega). Ostetud on renoveeritud korter. Ei ole olnud ka kuulutuses, et tegu oleks remonti või san remonti vajava korteriga. Liigniiskus on tõesti tekitanud ka hallituse (kipsplaat, mis on seinaplaatide taga ei ole valitud ka niiskuskindel ning see hallitab). See on samuti kirjas ka selles eksperthinnangus. Ainuüksi naabrite kahjunõue on 2700 euri (see pole ka lihtsalt mingi suuliselt öeldud vaid selle kohta on ka paber ikka ja hindamisakt). Ka minu korterile on tehtud kahjude kõrvaldamise hinnang ning summa on üle 5000 euri.
Kellegi teise kommentaarile veel lisaks et Ei ole nö alles ärganud vaid ostetud korteris ei ole reaalselt nii palju varasemalt elanud, et oleks vannituba kasutuses olnudn (ehk pole veetarbimist olnud, seega ei saanud veekahju ilma tarbimiseta eelnevalt ilmneda).
Lisaks selgus ka, et eelmiste elanike elamise ajal on ka korteris olnud veeuputust (valesti ühendatud köögi veetorustiku tõttu). Sellest polnud ka ma teadlik kui korteri ostsin vaid sain info nüüd, kui ühistu esimehega rääkisin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ca 7000-8000 euri läheb sul kohtus ära ühe nipsuga. lihtsam on see raha kvaliteetse remondi alla panna. sa ei kujuta ilmselt ettegi, kui palju inimesi ei tea, kuidas ehitama peab. eelneva korteri omanikud ei tarvitsenud ka teada, et hüdroisolatsioon on vajalik. isegi, kui teadsid, ei tarvitsenud vannituba remontinud soss-sepp seda teada. vaevalt, et korteri eelmised omanikud ehitaja kõrval igapäevaselt seisid ja kontrollisid. ehitusvaldkond on ju täis jõmme-põmme, erihariduseta kalevipoegi, kriminaale, petised, lihtsalt ükskõikseid inimesi. su kohtutee läheb kohe vett vedama, kui eelnev omanik rõhub sellele, et ta ei tea, mis tegelikult sinna seina taha pandi. siis oled ilma kõigest. juhul, kui korter oli mõne ettevõtte oma, siis oled juba praegu kohtutee kaotanud, sest firmat on eestis ülilihtne kinni panna, ära unustada – mõne aja pärast ei viitsi ka maksuamet enam seisvat (ka maksuvõlgades) firmat kirjadega tülitada ja sulgeb ise firma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nt mu ligi 80+a vanuses ämmal on lahmakas korter tsaariaegses muinsuskaitsealuses puumajas (ehitusaasta 1860a kanti), ta tahaks selle korteri maha müüa, et kolida kas 1-toalisesse kõigi mugavustega korterisse või kuhugi pansionaati, aga ei saa müüa, sest äkki ostab mõni sinusugune, kes ta kohtusse kaebab selle eest, et kuskilt seina seest tulevad välja nt mõned 1900 aastast pärit puudused ja ta peab hakkama sinu remondiarveid kinni plekkima + kohtukulud.

Jajaa, ämm tahaks kohutavalt pansionaati minna, aga ei saa oma kauaaegset kodu maha müüa, sest äkki on sel varjatud puudused. 😀 Hea mees (poeg), kes usubki…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks kindlustada oma vara sellises seltsis, kes tellib ja maksab mingid uuringud, aga kahju ei hüvita? Kindlustusseltsi tuleb hoolega valida. Kindlustuse ülesanne on teha kindlaks, kes on süüdi, ja ISE nõuda sellelt kahju sisse. Mitte nii, et süüdistavad ja veeretavad seda palli ühest august teise, peaasi, et mitte maksta, mis on nende kohus. Eelmine omanik võib vabalt olla mitte ise tellinud ega ehitanud neid asju, mis on “varjatud puudused”. Isegi ehitaja vastutab vaid pahatahtlike jämedate ehitusvigade eest maksimaalselt 10 aastat. Ehk jääd ise kemplema ja vaidlema aastateks. Selline kindlustusselts on TÄIESTI MÕTTETU!!! Korjab ainult raha lollidelt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas see vannituba oli siis ilma mistahes vannita või dušialuseta? Lihtsalt plaaditud dušinurk? Olen kuulnud alumise naabri uputamisest kui pesumasina voolik jäi vanni suunamata või pandi vannivesi jooksma ja jäädi tukkuma. Aga tavakasutuse käigus naabrid ära uputada tundub mulle üsna keeruline… Isegi kui hüdrot pole, siis midagi peab ju ka kahhelplaat kinni ja vähemalt meil on kombeks põrand ära kuivatada kui midagi maha tilgub või loksub. Midagi võib-olla imbub vahelae sisse, aga seda vett peab seal ikka kümneid liitreid olema, et naabri juures läbi hakkaks jooksma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas see vannituba oli siis ilma mistahes vannita või dušialuseta? Lihtsalt plaaditud dušinurk? Olen kuulnud alumise naabri uputamisest kui pesumasina voolik jäi vanni suunamata või pandi vannivesi jooksma ja jäädi tukkuma. Aga tavakasutuse käigus naabrid ära uputada tundub mulle üsna keeruline… Isegi kui hüdrot pole, siis midagi peab ju ka kahhelplaat kinni ja vähemalt meil on kombeks põrand ära kuivatada kui midagi maha tilgub või loksub. Midagi võib-olla imbub vahelae sisse, aga seda vett peab seal ikka kümneid liitreid olema, et naabri juures läbi hakkaks jooksma.

Kui ta ütleb, et põrandaalused toruühendused lekivad, siis võibki ju olla, et temal on kena kuiv, aga naabrite lagi tilgub nende toruühenduste tõttu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kus sa tead, et see vannituba ilma hüdrota eelmise omaniku ajal tehti? Äkki oli hoopis üle-eelmise omaniku ajal? Ja kes eelmisele omanikule ehitas? Korteromanikuks olemine ei tee minust ehituseksperti. Kui palkan firma tegema, siis usaldangi neid. Iga peldikusuuruse ruumi jaoks ei saa ju ehitusjärelvalvet ka palgata.

Kas see vannituba oli siis ilma mistahes vannita või dušialuseta? Lihtsalt plaaditud dušinurk? Olen kuulnud alumise naabri uputamisest kui pesumasina voolik jäi vanni suunamata või pandi vannivesi jooksma ja jäädi tukkuma. Aga tavakasutuse käigus naabrid ära uputada tundub mulle üsna keeruline… Isegi kui hüdrot pole, siis midagi peab ju ka kahhelplaat kinni ja vähemalt meil on kombeks põrand ära kuivatada kui midagi maha tilgub või loksub.

Päris kindlalt on eelmise omaniku poolt remont/kogu korteri ümberehitus-renoveerimine tehtud, seda ütles ta mulle nii korteri ostmisel kui ka ütlus on olemas kirja teel.
Vannitoas on mullivann (ei ole duššinurk), mullivanni ees on paneel. Kui mullivann eemaldati, siis selle all olev põrand ja ka vanni tagune sein on täielikult plaatimata. Ehk seal pole ka kahhelplaati, mis vähegi vett kinni hoiaks vaid kõik vesi saab otse paneeli imbuda ja alumisele. Kõik veetoru ühenduskohad on valesti ühendatud ja lasevad vett läbi. Vanni alla kogunevat vett ei olnud võimalik silmaga näha ennem kui sai see vann sealt eemaldatud, sest seal all oli süvis (madalam kui vanni ees olev plaaditud põranda osa) ehk ei ole saanud näha ka eelnevalt et vesi sinna koguneks ja seda siis kuivatada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks kindlustada oma vara sellises seltsis, kes tellib ja maksab mingid uuringud, aga kahju ei hüvita? Kindlustusseltsi tuleb hoolega valida. Kindlustuse ülesanne on teha kindlaks, kes on süüdi, ja ISE nõuda sellelt kahju sisse. Mitte nii, et süüdistavad ja veeretavad seda palli ühest august teise, peaasi, et mitte maksta, mis on nende kohus. Eelmine omanik võib vabalt olla mitte ise tellinud ega ehitanud neid asju, mis on “varjatud puudused”. Isegi ehitaja vastutab vaid pahatahtlike jämedate ehitusvigade eest maksimaalselt 10 aastat. Ehk jääd ise kemplema ja vaidlema aastateks. Selline kindlustusselts on TÄIESTI MÕTTETU!!! Korjab ainult raha lollidelt.

Üldiselt kindlustus hüvitab ootamatu ja äkilise kahju. Siin on tegu pikaaegse vee tilkumisega ja hallitusega. Enamikes seltsides on see välistustes.
Milline kindlustus sinu teada hüvitab pikaaegselt tekkinud kahjustuse? Palun viidet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas sinu vastutuskindlustus ei kata alumistele tekitatud kahju?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Päris kindlalt on eelmise omaniku poolt remont/kogu korteri ümberehitus-renoveerimine tehtud, seda ütles ta mulle nii korteri ostmisel kui ka ütlus on olemas kirja teel.
Vannitoas on mullivann (ei ole duššinurk), mullivanni ees on paneel. Kui mullivann eemaldati, siis selle all olev põrand ja ka vanni tagune sein on täielikult plaatimata. Ehk seal pole ka kahhelplaati, mis vähegi vett kinni hoiaks vaid kõik vesi saab otse paneeli imbuda ja alumisele. Kõik veetoru ühenduskohad on valesti ühendatud ja lasevad vett läbi. Vanni alla kogunevat vett ei olnud võimalik silmaga näha ennem kui sai see vann sealt eemaldatud, sest seal all oli süvis (madalam kui vanni ees olev plaaditud põranda osa) ehk ei ole saanud näha ka eelnevalt et vesi sinna koguneks ja seda siis kuivatada.

see, et vanni alt on plaatimata, ei ole varjatud puudus, kuna vannipaneel on kinni vaid paari kinnitusega ning iga huviline saab vaadata, mis seisukorras on vannialune.
4 aastaga võivadki odavad ühendused väsida, ka see ei ole varjatud puudus, kuna müügi ajal need ju ei lekkinud. vaevalt omanik ise seal remontis, pigem on tegemist kehva torumehega, kes annab oma tööle 2aastase garantii/pretensiooni esitamise õiguse. 4 aastat hiljem pole enam midagi nõuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loe korralikult oma kindlustusleping läbi. Mul on sees punkt, et kindlustus ei hüvita kahju tekitajat kui see on lohakusest vms, küll aga tekitatud kahju. Näiteks: vannitoa toru roostetab läbi ja rikub põranda. Kindlustus ei hüvita toru, aga põranda kahju hüvitab. Kui sul on tehtud vastutuskindlustus, siis ka naabritele tehtud kahju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Loe korralikult oma kindlustusleping läbi. Mul on sees punkt, et kindlustus ei hüvita kahju tekitajat kui see on lohakusest vms, küll aga tekitatud kahju. Näiteks: vannitoa toru roostetab läbi ja rikub põranda. Kindlustus ei hüvita toru, aga põranda kahju hüvitab. Kui sul on tehtud vastutuskindlustus, siis ka naabritele tehtud kahju.

sama siin – mul hakkas kapis olev boiler läbi tilkuma ja kohe ei märganud, seega jõudis see kapi ja ümbritseva põranda läbi leotada. hüvitati kogu vee tekitatud kahju, sh vahetati põrand. uue boileri pidin vaid ise ostma.
kodukindlustust ei tohi kunagi teha kõige odavamat, et vaid pank rahul oleks, et kindlustus olemas. korteris elades peaks alati tegema ka vastutuskindlustuse. teemaalgatajal tõenäoliselt kõige odavam variant valitud, mis välistab võimalikult paljude asjade hüvitamise

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ilmaselt on teema selles, et kindlustus ei hüvita ehituspraagi tõttu tekkinud kahjusid. Meenub üks kodutunde saade, kus uusarenduse maja süttis valesti ehitatud korstna pärast ja kindlustus samuti ei hüvitanud.
Üks mu tuttav elab alla 10 aasta vanuses majas. Tal hakkas kuumaveetoru ühendus lekkima kui ta ise reisil oli. Vesi rikkus poole korteri parketi. Ilmselgelt ei surnud ka see toru vanadusse ja ei juhtunud tühjas korteris ka äkilist õnnetust. Pigem ikka paigaldusviga. Tema sai kindlustusest raha kenasti kätte. Nii et tasub leping läbi lugeda ja veenduda, et ehituspraak sees oleks. Samuti vastutuskindlustus, mis hüvitaks naabrile tekitatud kahju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust on seadus, et varjatud puudus peab ILMNEMA ja olema tõestatud 6 kuu jooksul ostu-müügitehingust ja siis 2 aasta jooksul sellele ametlik käik antud. Oma 4 aastaga võid puu taha kolida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Varjatud puudus on siis kehtiv kui eelmine omanik teadis nendest puudustest. Kui mitte siis saad kohtukulud ise kinni taguda…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Varjatud puudus on siis kehtiv kui eelmine omanik teadis nendest puudustest. Kui mitte siis saad kohtukulud ise kinni taguda…

Päris nii see siiski pole. Kui ostja ei saa puudust kindlaks teha, siis loetakse seda varjatuks ja müüjal lasub selle eest vastutus. Sa pead teadma, mida müüd. Kandekonstruktsioonideni välja. Ja kui ei tea, on see sinu kui müüja probleem. Eriti keeruline on see korterite puhul, sest teavitama pead ka lärmakatest naabritest jms
“Tihtipeale tekib küsimus, kas ostja peab tõendama, et müüja teadis puudusest lepingu sõlmimise hetkel, nii et see liigituks varjatud puuduse alla. Tegelikult on aga nii, et kui lepingus vastutuse osas eraldi kokku lepitud pole, siis vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ja kohtupraktikale pole oluliseks faktoriks see, kas müüja puudusest teadis või mitte. Ostja peab üksnes tõendama, et puudus eksisteeris juba lepingu sõlmimise hetkel ja olema hoolas, et esitaks oma nõude koheselt, kui puuduse avastab.” (https://uusmaa.ee/kinnisvara-varjatud-puudused-mis-need-ja-mida-ette-votta/)

https://www.iustus.ee/kinnisvara-ostul-varjatud-puuduste-avastamine/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päris nii see siiski pole. Kui ostja ei saa puudust kindlaks teha, siis loetakse seda varjatuks ja müüjal lasub selle eest vastutus. Sa pead teadma, mida müüd. Kandekonstruktsioonideni välja. Ja kui ei tea, on see sinu kui müüja probleem. Eriti keeruline on see korterite puhul, sest teavitama pead ka lärmakatest naabritest jms
“Tihtipeale tekib küsimus, kas ostja peab tõendama, et müüja teadis puudusest lepingu sõlmimise hetkel, nii et see liigituks varjatud puuduse alla. Tegelikult on aga nii, et kui lepingus vastutuse osas eraldi kokku lepitud pole, siis vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ja kohtupraktikale pole oluliseks faktoriks see, kas müüja puudusest teadis või mitte. Ostja peab üksnes tõendama, et puudus eksisteeris juba lepingu sõlmimise hetkel ja olema hoolas, et esitaks oma nõude koheselt, kui puuduse avastab.” (https://uusmaa.ee/kinnisvara-varjatud-puudused-mis-need-ja-mida-ette-votta/)

see tekst, mida sa tsiteerid, on lihtsalt ühe kinnisvarafirma poolt kinni makstud tasuline artikkel (ehk reklaam).
reaalsuses pole küll õnneks nii, et vana omanik peaks terve oma edasise elu (ja järgmised põlved takkaotsa) müüdud kinnisvara uue omaniku kõik kinnisvaraga tulevikus seotud kulutused kinni maksma. kui see nii hakkaks olema, siis seisaks veel rohkem maju lihtsalt tühjalt või omanikud paneks neile enne müüki panekut lihtsalt tule otsa või lasta maha lammutada, sest tühi krunt kommunikatsioonide ja liitumistega võib tihti olla sama hinnaga kui krunt koos vanema majaga (nt nõmmel, kalamajas, kesklinnas), aga sel juhul pääseb vana omanik 100% Lumehelbekestest-juristihakatiste igavestest nõuetest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päris nii see siiski pole. Kui ostja ei saa puudust kindlaks teha, siis loetakse seda varjatuks ja müüjal lasub selle eest vastutus. Sa pead teadma, mida müüd. Kandekonstruktsioonideni välja. Ja kui ei tea, on see sinu kui müüja probleem. Eriti keeruline on see korterite puhul, sest teavitama pead ka lärmakatest naabritest jms

“Tihtipeale tekib küsimus, kas ostja peab tõendama, et müüja teadis puudusest lepingu sõlmimise hetkel, nii et see liigituks varjatud puuduse alla. Tegelikult on aga nii, et kui lepingus vastutuse osas eraldi kokku lepitud pole, siis vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ja kohtupraktikale pole oluliseks faktoriks see, kas müüja puudusest teadis või mitte. Ostja peab üksnes tõendama, et puudus eksisteeris juba lepingu sõlmimise hetkel ja olema hoolas, et esitaks oma nõude koheselt, kui puuduse avastab.” (https://uusmaa.ee/kinnisvara-varjatud-puudused-mis-need-ja-mida-ette-votta/)

see tekst, mida sa tsiteerid, on lihtsalt ühe kinnisvarafirma poolt kinni makstud tasuline artikkel (ehk reklaam).

reaalsuses pole küll õnneks nii, et vana omanik peaks terve oma edasise elu (ja järgmised põlved takkaotsa) müüdud kinnisvara uue omaniku kõik kinnisvaraga tulevikus seotud kulutused kinni maksma. kui see nii hakkaks olema, siis seisaks veel rohkem maju lihtsalt tühjalt või omanikud paneks neile enne müüki panekut lihtsalt tule otsa või lasta maha lammutada, sest tühi krunt kommunikatsioonide ja liitumistega võib tihti olla sama hinnaga kui krunt koos vanema majaga (nt nõmmel, kalamajas, kesklinnas), aga sel juhul pääseb vana omanik 100% Lumehelbekestest-juristihakatiste igavestest nõuetest.

Pole mingit vahet, kas on tasuline reklaam või ei. Seadused on seadused ja kohtulahendid räägivad enda eest ise. Teist linki sa ilmselt ei avanud? Mul on ka reaalne kogemus oma maja puhul varjatud puudustega. Tean väga hästi, millest räägin.
Ja teavad ka kinnisvarabürood.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Korteri varjatud puudused