Korteril ja korteril on vahe. Minu korteri juurde kuulub ka oma aiaosa. Peenardes kasvatan natuke maitsetaimi ja köögivilju. Jalutan aedlinnas, käin rannas või maal.
Olen rõdul. Jalutan, naudil loodust, lilli. Ise ei pea küürutama, kasvatama. Käin rannas, turul. Ostsin muuseumide aastakaardi, külastan neid, 100 hulgas on ka vabas õhus asuvaid. Oleks ainult sooje ilmasid.
Ei olnud absoluutselt tore seda elu ja suvesid korteris veeta. Ostsime maja. Oma aed ikka hoopis teine tera ja tegevustest ei tule kunagi puudus.
Astud hommikul õue ja ilus päev algab.
Olen rõdul. Jalutan, naudil loodust, lilli. Ise ei pea küürutama, kasvatama. Käin rannas, turul. Ostsin muuseumide aastakaardi, külastan neid, 100 hulgas on ka vabas õhus asuvaid. Oleks ainult sooje ilmasid.
Njaa, kolkas pole muuseume. Tallinna sõit aga kulukas.
Korteris elades käisin õues/rõdul raamatut lugemas, ristsõnu lahendamas. Ei pea lugemiseks randa päikesekätte minema – näiteks ka botaanikaaias on pingid ja varjulised kohad. Sõitsin rattaga, rulluiskudega. Käisin kõik käigud jala – näiteks raamatukokku. Käisin rannas päevitamas. Õnneks oli ka koer kellega sai jalutamas käia (küll mitte keskpäevase palavusega), sõpradega kalal-ujumas-grillimas. Kusjuures kalastamine ja igasugu matkamine oligi suvel kõige rohem rutiinist väljaviiv.
Miski pärast meeldib just suvel ja päikesega lugeda, talvel must väga lugejat pole.
maakoduga võrreldes on aega küll käia ja olla, valikut on ka
Maakodus ei ole siis aega ega valikut? Minu arust maakodu võlu just selles seisnebki, et hommikul võid kohe kasvõi öösärgis õue peale astuda, ja ei pea selleks kusagile spetsiaalselt sõitma või minema, et roheluses päevitada või lugeda. Lapsed saavad päev otsa õues olla jne.
Pool suvest olen Eestist ära, teisest poolest veerand olen Tallinnast ära ja selle veerand ajast veedan vabadel hetkedel ka looduses, mereääres, õnneks rand ja loodusrajad on mu maja juurest 300-900 m kaugusel.
maakoduga võrreldes on aega küll käia ja olla, valikut on ka
Maakodus ei ole siis aega ega valikut? Minu arust maakodu võlu just selles seisnebki, et hommikul võid kohe kasvõi öösärgis õue peale astuda, ja ei pea selleks kusagile spetsiaalselt sõitma või minema, et roheluses päevitada või lugeda. Lapsed saavad päev otsa õues olla jne.
Mida imet ma seal õues öösärgis tuian päevast päeva?
maakoduga võrreldes on aega küll käia ja olla, valikut on ka
Maakodus ei ole siis aega ega valikut? Minu arust maakodu võlu just selles seisnebki, et hommikul võid kohe kasvõi öösärgis õue peale astuda, ja ei pea selleks kusagile spetsiaalselt sõitma või minema, et roheluses päevitada või lugeda. Lapsed saavad päev otsa õues olla jne.
Mida imet ma seal õues öösärgis tuian päevast päeva?
Jah, ma elan maal, pole kordagi öösärgis vms õue läinud.
Maakodus ei ole siis aega ega valikut? Minu arust maakodu võlu just selles seisnebki, et hommikul võid kohe kasvõi öösärgis õue peale astuda, ja ei pea selleks kusagile spetsiaalselt sõitma või minema, et roheluses päevitada või lugeda. Lapsed saavad päev otsa õues olla jne.
Roheluses toidad sääski, parme, puuke, kärbseid, mitte ei päevita. Sina võid ju päikest püüda võtta, aga päike sind ei võta roheluses.
Perekoolika unistus on jah varem aastatel ka olnud paljajalu murul öösärgis käimine. Mina olen esimesed 30 eluaastat maal elanud ja ei ole seda kordagi teinud. Lisaks on maal pidevalt midagi vaja teha. Ei jää aegagi millegi nautimiseks.
Maakodus ei ole siis aega ega valikut? Minu arust maakodu võlu just selles seisnebki, et hommikul võid kohe kasvõi öösärgis õue peale astuda, ja ei pea selleks kusagile spetsiaalselt sõitma või minema, et roheluses päevitada või lugeda. Lapsed saavad päev otsa õues olla jne.
Roheluses toidad sääski, parme, puuke, kärbseid, mitte ei päevita. Sina võid ju päikest püüda võtta, aga päike sind ei võta roheluses.
Perekoolika unistus on jah varem aastatel ka olnud paljajalu murul öösärgis käimine. Mina olen esimesed 30 eluaastat maal elanud ja ei ole seda kordagi teinud. Lisaks on maal pidevalt midagi vaja teha. Ei jää aegagi millegi nautimiseks.
Rääkimata sellest, et roheluses jooksevad nonstop su üle igasugused mutukad. Paljajalu olen astunud nii sipelgate kui herilase otsa (ja olnud nädala palavikus, sest olen allergiline herilasemürgi suhtes). Või terassilt saad pinnu talda või et kuumal laual ei saa üldse paljajalu käia.
Ei, mulle meeldib mu aed, aga ei tasu seda ka nüüd üle romantiseerida.
Mida imet ma seal õues öösärgis tuian päevast päeva?
Mina näiteks tahan hommikust süüa enne, kui riidesse panen. Seepärast astun suvehommikul ühe esimese asjana õue ja nopin peenralt peotäie väikseid tomateid hommikusöögi juurde.
Perekoolika unistus on jah varem aastatel ka olnud paljajalu murul öösärgis käimine. Mina olen esimesed 30 eluaastat maal elanud ja ei ole seda kordagi teinud. Lisaks on maal pidevalt midagi vaja teha. Ei jää aegagi millegi nautimiseks.
Üks asi on see, kui sa elad aastaringselt maal. Teine asi on see, kui sa elad sügisest kevadeni linnas 2-toalises paneelikas ja maakodus saad pikemalt olla ainult suvel. Siis nauditki seda maal olemist 24h.
Mida imet ma seal õues öösärgis tuian päevast päeva?
Mina näiteks tahan hommikust süüa enne, kui riidesse panen. Seepärast astun suvehommikul ühe esimese asjana õue ja nopin peenralt peotäie väikseid tomateid hommikusöögi juurde.
Peenral hakkavad tomatid valmima juuli lõpus, augustis. Heal juhul, kui on kuum päikeseline suvi
Mina näiteks tahan hommikust süüa enne, kui riidesse panen. Seepärast astun suvehommikul ühe esimese asjana õue ja nopin peenralt peotäie väikseid tomateid hommikusöögi juurde. Peenral hakkavad tomatid valmima juuli lõpus, augustis. Heal juhul, kui on kuum päikeseline suvi
Eks see unistaja närib väikseid rohelisi nagu ragin.
Kui on vilets suvi, siis peenral ei valmigi, lähevad mädanema.
