Ma pole oma valikutest midagi rääkinud. Aga mingi ühepäevaliblikas küll olla ei tahaks. Korter, ükskõik kui ilus see poleks, ei asenda oma maja. Ma ei hakka iial aru saama inimestest, kes kiidavad seda kastielu, kõik saavad aru muidugi, et see on neile väljapääsmatu ja erinevatel põhjustel maja omada ei jõua, aga siiski hale tundub veel see väljavabandamine, et jube lahe on korteris.
Ma olen majas üles kasvanud. Rohkem ei soovi. Korterist täiesti piisab, ma ei tunne millestki puudust.
Sellest ei saa ma üldse aru. Minu jaoks on oma aia mõte selles, et teed midagi oma kätega oma jaoks ja naudid seda. Istuda lihtsalt mingis korras aias…
Kõik ei ole rohijad, istutajad ja mullas müdistajad. Sa arvad, et hoolitsetud iluaedadega villad on perenaise kätetöö? Ja et mees paneb ise muruniidukiga ringi?
Ei arva. Aga eelistaksin sellisel juhul elada korteris.
Ja käid lastega koos õues ja iga koera pissi jaoks pead ise kaasa minema? Oma maja ja krunt on väga mugav lahendus ja kui ma nii valin, miks ei või seda aednik hooldada?
Ma käin majas ka koeraga iga kord õues kaasas, sest lisaks pissile nad ka kakavad ja see tuleks sealt ära korjata. Sul hoov koristamata junne täis? Milline idüll.
Siis küll, kui sul on õpetamata koer, kes oma aeda kakab:) Koolituse küsimus, mis teil tegemata jäänud. Minu koerad ei kaka kunagi aeda, nad võtavad seda kodu osana. Kaks korda päevas pikad ringid metsas, siis kakavad ja koristan kõik kotikesega ära.
nad võtavad seda kodu osana
Tegelikult mitte. Sa oled neid lihtsalt õpetanud, et aeda häda tegemisele järgneb karistus ja arukate loomadena soovivad nad seda vältida. Ilma õpetamata teeksid nad oma häda igale poole, ei tule see loomulikust intelligentsist, et see nurk on nüüd kodu, aga näe, metsas põõsaalune ei ole.
Kasvasin majas üles ja ei iialgi enam ei taha maja ega aiaga mingit tegemist teha.
Mis tegemist seal ikka on, palgatud inimesed teevad.
Sellest ei saa ma üldse aru. Minu jaoks on oma aia mõte selles, et teed midagi oma kätega oma jaoks ja naudid seda. Istuda lihtsalt mingis korras aias…
Kas sa saad palun aru, et on inimesi, kellele ei paku see aias jahmerdamine mitte midagi? Mis peenrad, mis lilled, mis aiaviljad ja marjad? Ma ei taha neist mitte midagi teada.
Kui tühine elu!
Elu on täisväärtuslik ainult siis kui oma kartul/porgand keldris, auhind lillepeenra eest seinal raamis ja suvised mälestused seostuvaid vaid kartulimardikate, maltsa ja mulla sees tuhnimisega 🙂
Rõdu on suur ja väga mõnus, maist septembrini pidevas kasutuses. Saab süüa, saab istutada ja ilu nautida, saab söödavat kasvatada.
Peate seal rõdul grillipidusid, päevitad, lapsed saavad kiikuda ja ringi joosta?
Minu 18 ja 20aastane vaevalt et kiikuda ja ringi joosta soovivad. Ei maal ega rõdul ….
no mis sa saed, sinu jaoks imelik, teise jaoks normaalne, sa ei peagi kõigest aru saama, kui ei taha, see ei puutu üldse sinusse
Mida sa ise saed, et kui ise kättpidi mullas pole, et siis parem elada korteris. Mis idiootne jutt.
ja mida ma siis saen täpsemalt, et korrigeerid kedagi, et kui….siis….
Kasvasin majas üles ja ei iialgi enam ei taha maja ega aiaga mingit tegemist teha.
Mis tegemist seal ikka on, palgatud inimesed teevad.
Sellest ei saa ma üldse aru. Minu jaoks on oma aia mõte selles, et teed midagi oma kätega oma jaoks ja naudid seda. Istuda lihtsalt mingis korras aias…
Kas sa saad palun aru, et on inimesi, kellele ei paku see aias jahmerdamine mitte midagi? Mis peenrad, mis lilled, mis aiaviljad ja marjad? Ma ei taha neist mitte midagi teada.
Kui tühine elu!
kust sa tead, kui tühine
Kuumade ilmadega varjan end tavaliselt toas, teen samu asju, mida ka muudel aastaaegadel – kokkan, vajadusel teen kodutöid, vaatan filme, loen. Meil on väike ridamaja korteri aialapike, kuid nagu paljud eelnevadki kommenteerijad, kes majas üles kasvanud, ei taha mina samuti aias toimetamisest kuuldagi; muru niidab ja hekki pügab mees, taimestik on meil põhimõtteliselt igihaljas ja hooldusvaba. Kui ilm veidi lahedam (ma ei talu kuuma päikest), siis istun veidi terrassil, joon kohvi vms., aga kaua ei viitsi. Lugeda ja tööd teha meeldib mulle nt. siiski toas. Mõnedel suveüritustel saab ikka perega käidud, Eestis ringi sõidetud jne. Aga jah, olen toataim.
Minu 18 ja 20aastane vaevalt et kiikuda ja ringi joosta soovivad. Ei maal ega rõdul ….
No mul on lapselapsed.
No mul on lapselapsed.
Ainult lastelaste pärast vast maja omada pole mõtet. Ikka iseendale peab see oluline olema. Kui lastelaste vanemad tahavad majas elada, siis on neil ka seda jooksuruumi küllaga. Kui aga ei taha, siis linnas on küllalt parke kus nii kiikuda kui ringi joosta. Korterielu ei ole mingi nelja seina vahel vangis istumine.
Mul on maja privaatsuse mitte totakate peenarde jaoks. Vihkan aiatöid üle kõige. Olen suutnud kõik aias tegemist vajavad asjad ära automatiseerida, sh robot niidab muru. Nii ei ole ka puuke ning muid putukaid näha.
Turult ostan tomatid-kurgid. Nagunii käin poes.
Mul on maja privaatsuse mitte totakate peenarde jaoks. Vihkan aiatöid üle kõige. Olen suutnud kõik aias tegemist vajavad asjad ära automatiseerida, sh robot niidab muru. Nii ei ole ka puuke ning muid putukaid näha.
Turult ostan tomatid-kurgid. Nagunii käin poes.
Ja minul on jälle korter privaatsuse pärast.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
Kasvasin majas üles ja ei iialgi enam ei taha maja ega aiaga mingit tegemist teha.
Mis tegemist seal ikka on, palgatud inimesed teevad.
Sellest ei saa ma üldse aru. Minu jaoks on oma aia mõte selles, et teed midagi oma kätega oma jaoks ja naudid seda. Istuda lihtsalt mingis korras aias…
Kas sa saad palun aru, et on inimesi, kellele ei paku see aias jahmerdamine mitte midagi? Mis peenrad, mis lilled, mis aiaviljad ja marjad? Ma ei taha neist mitte midagi teada.
Kui tühine elu!
Elu on täisväärtuslik ainult siis kui oma kartul/porgand keldris, auhind lillepeenra eest seinal raamis ja suvised mälestused seostuvaid vaid kartulimardikate, maltsa ja mulla sees tuhnimisega ????
Kus neid auhindu lillepeenarde eest jagatakse, tahan ka:)
Kuumade ilmadega varjan end tavaliselt toas, teen samu asju, mida ka muudel aastaaegadel – kokkan, vajadusel teen kodutöid, vaatan filme, loen. Meil on väike ridamaja korteri aialapike, kuid nagu paljud eelnevadki kommenteerijad, kes majas üles kasvanud, ei taha mina samuti aias toimetamisest kuuldagi; muru niidab ja hekki pügab mees, taimestik on meil põhimõtteliselt igihaljas ja hooldusvaba. Kui ilm veidi lahedam (ma ei talu kuuma päikest), siis istun veidi terrassil, joon kohvi vms., aga kaua ei viitsi. Lugeda ja tööd teha meeldib mulle nt. siiski toas. Mõnedel suveüritustel saab ikka perega käidud, Eestis ringi sõidetud jne. Aga jah, olen toataim.
Laisk naine. Paraku paljud sellised.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
No seda ma räägingi, et maja omada ei saa paljud, tulebki leppida korteriga.
Laisk naine. Paraku paljud sellised.
Kes see virk siis on? See, kes rügab? Ori on virk?
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
Varsti lähevad veel kallimaks. Sellise summa pealt annab juba käibemaksu tõus paraja lisa.
Vähem kui 10 aasta eest õnnestus mul osta Mustamäe korter 50 tuhandega ja suvila Harjumaal mere ääres 35 tuhandega.
nad võtavad seda kodu osana
Tegelikult mitte. Sa oled neid lihtsalt õpetanud, et aeda häda tegemisele järgneb karistus ja arukate loomadena soovivad nad seda vältida. Ilma õpetamata teeksid nad oma häda igale poole, ei tule see loomulikust intelligentsist, et see nurk on nüüd kodu, aga näe, metsas põõsaalune ei ole.
Ma pole oma koeri kunagi õpetanud kuhugi kakama, veel vähem neid karistanud aeda kakamise eest. Aga kuidagi iseenesest on see tulnud läbi aastakümnete, et üks vanem koer ees kakab ikka kuskile põllu- või metsaserva ja noorem siis teeb järgi. Ilmselt neile ei meeldi oma igapäevasele elualale kakada, olgu see siis toas või õues. Keegi pole kunagi karistada saanud.
No mul on lapselapsed.
Ainult lastelaste pärast vast maja omada pole mõtet. Ikka iseendale peab see oluline olema. Kui lastelaste vanemad tahavad majas elada, siis on neil ka seda jooksuruumi küllaga. Kui aga ei taha, siis linnas on küllalt parke kus nii kiikuda kui ringi joosta. Korterielu ei ole mingi nelja seina vahel vangis istumine.
Mul on ka lapselapsed. Oleme nende pärast oma õuele nii mänguväljaku rajanud kui ka maja enda suuremaks ehitanud – just seepärast, et see meeldib meile endale ka väga – pakkuda neile kõike, mis võimalik, et oleks tore nii meil kui neil ja mahuksime kõik koos ära. Et õues oleks piisavalt tegevust ja ka toas ruumi laialt. Aiatööd mulle eriti ei meeldi, aga väga meeldib, kui oma puudelt ja põõsastelt vilju saab, lapselaste pärast külvan ka herneid ja porgandeid ja igasugu salatikraami, panen veidi kartuleid maha, kasvatan maasikaid ja mustikaid. Äge on, kui nad aiast kõike ise korjavad, söövad ja näevad, kuidas midagi säilitada. Ja ka õpivad taimede eest hoolitsema. Mul endal seda küll vaja poleks. Maal oma majas elades hindan just privaatsust ja loodust enda ümber üliväga.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
No seda ma räägingi, et maja omada ei saa paljud, tulebki leppida korteriga.
Väljaspool Tallinnat saab igaüks maja omada. Korter Tallinnas + suvekodu priivaatsuses on minu jaoks.
Perioodil sept-aprill ei meeldiks mulle majas elada mitte ühelgi juhul. Veeta suve linnamajas ei meeldiks mulle mitte mingi hinna eest. Ma ei tea Tallinnas nimetada mitte ühtegi piirkonda, kus suvel majas oleks kõik minu tingimused rahuldatud. Ja tõepoolest maksta 450 tuhat linnamaja eest on absoluutselt mõttetu. Mul on tegelikult 100m2 korter kesklinnas, mis ilmselt maksab kah sinnakanti. Aga maakodu soetasin 15 tuh euri eest (krunt 17ha isikliku mustika (või seene)metsaga).
Kui veel täpsemaks minna, siis nüüd, mil lapsed täiskasvanud, ei meeldi mulle perioodil nov-märts üldse Eestis olla ja saabuval talvel veedan ühe kuu Hispaanias ja teise troopikas.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
Aga osta 50km Tallinnast – usu, sa üllatud – suveperiood on eelmal VÄGA palju ägedam kui Tallinnas. Tallinnas peab olema kesklinna korter, et käia jalgsi teatris ja Ennu Rattal.
Kuumade ilmadega varjan end tavaliselt toas, teen samu asju, mida ka muudel aastaaegadel – kokkan, vajadusel teen kodutöid, vaatan filme, loen. Meil on väike ridamaja korteri aialapike, kuid nagu paljud eelnevadki kommenteerijad, kes majas üles kasvanud, ei taha mina samuti aias toimetamisest kuuldagi; muru niidab ja hekki pügab mees, taimestik on meil põhimõtteliselt igihaljas ja hooldusvaba. Kui ilm veidi lahedam (ma ei talu kuuma päikest), siis istun veidi terrassil, joon kohvi vms., aga kaua ei viitsi. Lugeda ja tööd teha meeldib mulle nt. siiski toas. Mõnedel suveüritustel saab ikka perega käidud, Eestis ringi sõidetud jne. Aga jah, olen toataim.
Laisk naine. Paraku paljud sellised.
kui inimesele meeldib ja sobib selline elu, siis milleks sildistada, kust selline õigus võetaske
Aga osta 50km Tallinnast – usu, sa üllatud – suveperiood on eelmal VÄGA palju ägedam kui Tallinnas. Tallinnas peab olema kesklinna korter, et käia jalgsi teatris ja Ennu Rattal.
Paar tuttavat on juba aasta aega otsinud kuni 100 km Tallinnast ning pole võimalik soetada isegi 100 000 eest elamiskõlbulikkui kohta.
Minu 18 ja 20aastane vaevalt et kiikuda ja ringi joosta soovivad. Ei maal ega rõdul ….
No mul on lapselapsed.
Ehk saavad paar tundi ka ilma kiikumata hakkama ?
Kuumade ilmadega varjan end tavaliselt toas, teen samu asju, mida ka muudel aastaaegadel – kokkan, vajadusel teen kodutöid, vaatan filme, loen. Meil on väike ridamaja korteri aialapike, kuid nagu paljud eelnevadki kommenteerijad, kes majas üles kasvanud, ei taha mina samuti aias toimetamisest kuuldagi; muru niidab ja hekki pügab mees, taimestik on meil põhimõtteliselt igihaljas ja hooldusvaba. Kui ilm veidi lahedam (ma ei talu kuuma päikest), siis istun veidi terrassil, joon kohvi vms., aga kaua ei viitsi. Lugeda ja tööd teha meeldib mulle nt. siiski toas. Mõnedel suveüritustel saab ikka perega käidud, Eestis ringi sõidetud jne. Aga jah, olen toataim.
Laisk naine. Paraku paljud sellised.
… et kui käpad mullased ei ole on laisk ? Äkki on virk hoopis klaviatuuri taga näiteks aktsiatesse investeerimisel ?
Ehk saavad paar tundi ka ilma kiikumata hakkama ?
Muidugi saavad. Ega ma nende pärast majaomanik pole, ikka enda pärast. Mõnus üksi sadadel ruutudel laiutada.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
No seda ma räägingi, et maja omada ei saa paljud, tulebki leppida korteriga.
Väljaspool Tallinnat saab igaüks maja omada. Korter Tallinnas + suvekodu priivaatsuses on minu jaoks.
Perioodil sept-aprill ei meeldiks mulle majas elada mitte ühelgi juhul. Veeta suve linnamajas ei meeldiks mulle mitte mingi hinna eest. Ma ei tea Tallinnas nimetada mitte ühtegi piirkonda, kus suvel majas oleks kõik minu tingimused rahuldatud. Ja tõepoolest maksta 450 tuhat linnamaja eest on absoluutselt mõttetu. Mul on tegelikult 100m2 korter kesklinnas, mis ilmselt maksab kah sinnakanti. Aga maakodu soetasin 15 tuh euri eest (krunt 17ha isikliku mustika (või seene)metsaga).
Kui veel täpsemaks minna, siis nüüd, mil lapsed täiskasvanud, ei meeldi mulle perioodil nov-märts üldse Eestis olla ja saabuval talvel veedan ühe kuu Hispaanias ja teise troopikas.
Nõmmel saab väga privaatset ilma kärarikkusega maja omada. Mei ühel pool mets, teisel tupiktänav. Nagu maal oleks ainult kõikvõimalikud teenused on suhteliselt lähedal ja kätte saadaval versus põlislaanes elamisega.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
Kindlasti ei unista kõik inimesed Tallinnas elamisest.
Kindlasti ei unista kõik inimesed Tallinnas elamisest.
Jap, aga ka pärapõrgus ei saa alla 150 000.
Lihtsalt kõrvalepõikeks, majade hinnad on ikka päris haiged. Kui mõned aastad tagasi võis saada maja ka 250 000-ga, siis nüüd peab olema minimaalselt 450 000, et midagi normaalset saada. Uus paarismaja Tallinnast 10 km algab 475 000, nagu wtf.
No seda ma räägingi, et maja omada ei saa paljud, tulebki leppida korteriga.
Väljaspool Tallinnat saab igaüks maja omada. Korter Tallinnas + suvekodu priivaatsuses on minu jaoks.
Perioodil sept-aprill ei meeldiks mulle majas elada mitte ühelgi juhul. Veeta suve linnamajas ei meeldiks mulle mitte mingi hinna eest. Ma ei tea Tallinnas nimetada mitte ühtegi piirkonda, kus suvel majas oleks kõik minu tingimused rahuldatud. Ja tõepoolest maksta 450 tuhat linnamaja eest on absoluutselt mõttetu. Mul on tegelikult 100m2 korter kesklinnas, mis ilmselt maksab kah sinnakanti. Aga maakodu soetasin 15 tuh euri eest (krunt 17ha isikliku mustika (või seene)metsaga).
Kui veel täpsemaks minna, siis nüüd, mil lapsed täiskasvanud, ei meeldi mulle perioodil nov-märts üldse Eestis olla ja saabuval talvel veedan ühe kuu Hispaanias ja teise troopikas.
Nõmmel saab väga privaatset ilma kärarikkusega maja omada. Mei ühel pool mets, teisel tupiktänav. Nagu maal oleks ainult kõikvõimalikud teenused on suhteliselt lähedal ja kätte saadaval versus põlislaanes elamisega.
Nõmmel pole merd ega järve, mis teed seal suvel. Õige suvi on ikka maal, kus rukkirääk ja maasikavälud, värske suitsukala ja sup.
