Teema: korteriost järelmaksuga otse omanikult

Mis on omanikule garantii, et sa ikka maksad? (Kui korteri omanikuks seaduse järgi sasd sina.)
Mis tagab, et sa tühja ei maksa ja pärast omanik ei \”kirjutagi\” korterit sinu nimele või? (Kui omanikuks jääb müüja.)

iial ei tasu praalida stiilis \”kui ma ei suuda maksta kasvõi ühte kuud siis kaob mul õigus sellele ja omanikule jääb raha ja kinnisvara ning minul jääks tühjad pihud\” – kunagi ei saa olla liiga kindel selles, et mitte midagi soovimatut ei juhtu.
ja millest selline pangafoobia?

Jah, loomulikult on võimalik, võla(ja asja)õiguslikult on võimalik igasuguseid kokkuleppeid sõlmida. Mul just üks tuttav tegi nii.

Vastuseks Kägu 17:51 küsimustele- korter läks ikka kohe ostja nimele, lihtsalt eelmise omaniku kasuks seati kinnisvarale hüpoteek, täpselt, nagu ka pangaga asjaajamise puhul tehtud oleks.

Lisaks sai see järelmaksuleping koostatud üsna sarnaselt pangaga sõlmitavate laenulepingutega, ehk siis muuhulgas sai väga täpselt kirja, millistel tingimustel vana omanik oleks saanud hüpoteeki realiseerida (et vältida näiteks olukorda, et uus omanik jääb kodus ilma, kui ta 1 kord 1 päeva maksega hilineb). Ning teiselt poolt näiteks reguleeriti, kas ja kuidas saab ennetähtaegselt ostusumma tasuda ning hõpoteegist priiks. Ja veel palju muud.

See tuttav tegelikult just seetõttu sellist lepingut sooviski, et teadis, et mõne kuu pärast oleks tal võimalik kogu summa korraga omanikule ära maksta ja soovis seetõttu panga asjasse segamist vältida, see oleks palju kulukamaks osutunud. Ja ime läbi oli ka vana omanik sellise asjaga nõus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mõtlesin just,et notariaalne leping peaks selle tagama,et mitte kumbki ei saaks teist pügada.Tagaks selle,et ma maksan leping ja see,et seal klausel,et kui ma ei suuda maksta kasvõi ühte kuud siis kaob mul õigus sellele ja omanikule jääb raha ja kinnisvara ning minul jääks tühjad pihud,samuti omanik oleks kohustatud kirjutama mu nimele kinnisvara kui viimane makse tehtud oleks.
Sissemakse on olemas meil muidu,pangakaudu saaks laenuga korteri ka võtta kuid ei tahaks.Tahaks parem otse omanikult nii 3a järelmaksuga võtta kinnisvara.[/tsitaat]Miks sa iseendale nii kahjulikku tehingut küll tahad?
Asi ju pole selles, et kumbki ei soovi teist pügada või et teete kindluse tagamiseks notariaalse lepingu. Asi on selles, et kui sul juhtub midagi, et sa mingil põhjusel ei saa enam maksta, näiteks kaotad töö. Mis siis saab? Oletame, et oled juba 2 aastat ära maksnud, aga siis järsku tekib makseraskus. Kas sa täitsa tõsiselt oled valmis juba makstud summad korstnasse kirjutama?
Või eeldad, et korteriomanik on sinu tilgutatud raha nii kaua sukasääres hoidnud ja siis maksab sulle selle raha tagasi, kui sa enam mingil põhjusel maksta ei saa või ei taha?

Mind huvitab ka see, et mis peaks korteriomaniku huvi sellise tehingu puhul olema? Mõtle nüüd ise, kui saaksid ise müüjana valida, kas saad suure summa kätte ja vara müüdud või tilgutatakse sulle iga kuu jupi kaupa mingit raha ja mitte kunagi ei tea, kas järgmine kuu see raha ikka tuleb.

Absoluutselt rumal idee, ütleks selle peale. Iga kell maksaks enne pangale, kuid vara oleks minu oma, kui teeks sellist kahtlast, kahe otsaga äri, mille puhul mitte kumbki lõpptulemuses kindel ei ole.
Natukene jääb mõistmatuks, miks sinu arvates on kasulikum, et müüja saaks pangale maksmata jäänud intressid? Mis vahet seal sinu jaoks on?

Oma tööga seoses tean, et selliseid tehinguid reaalselt siiski ei tehta või kui siis, on see väga harv erand. Selliseid idiootlikke skeeme kipuvad aretama mingid isehakanud pooletoobised üldiselt vene rahvusest maaklerid, kes ajavad oma klientidele kärbseid pähe. Ju saaksid nemad sellisest vahendusest oma osa kätte ja edasine neid ei huvita. See, et see skeem reaalsuses ei tööta, on nende jaoks juba siis võõras mure.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vabandust, aga ei saa aru, miks on parem maksta müüjale intresse kui pangale?[/tsitaat]Mul on täpselt sama küsimus. Mingil moel saaksin sellisest mõtteviisist siis aru, kui sellist tehingut tehakse oma lähedasega-pereliikmega või sugulasega, aga võhivõõra inimese suhtes jääb selline omamoodi hoolivus küll täiesti mõistmatuks. Võtta endale jube risk ja juba eos suure tõenäosusega hukule määratud ettevõtmine kaela ainult sellepärast, et müüja saaks muidu pangale mineva intressiosa omale? Miks?

Ma siiski arvan, et teemaalgatuse taga on mingi konkreetne põhjus, mis tõenäoliselt seisneb selles, et pank mingil põhjusel lihtsalt ei anna laenu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pooletoobine ma pole pole,lihtsalt uurin erinevaid võimalusi hetkel ja kas on ka tõepõhi sellel all,et ka nii saab osta korteri kui omanik nõus on.
Mul pole vahet kas pangale maksan või omanikule,ühtviisi oleksin ilma kinnisvarast kui jääksin makseraskustesse-pangast peaks ka ju maksepuhkust ainult natuke aega saama(6kuud).Ja minu silmis on pangalaen samasugune võlg ja korter poleks ka minu oma enne kui kõik oleks tasutud.
Kuna elame sellises väiksemas kohas siis siin mitmed oleks huvitatud sellisest tehingust kuna kedagi korteris ei ela ja maha ka ei saa müüdud.[/tsitaat]Pooletoobiseks ei ole sind keegi nimetanud.
Igasuguseid tehinguid saab vastastikusel kokkuleppel teha. Kelle kolmanda asi peaks olema, kas ja kuidas te oma äri ajate? Küsimus on lihtsalt selles, et miks sa tahad niimoodi skeemitada ja miks sa tahad sellist riski võtta? Miks sa tahad teha tehingut, mis lõppkokkuvõttes mitte kellelegi kasulik pole?

Esiteks, pangalaenu võttes oled sina kinnisvara seaduslik omanik. Vaid hüpoteek seatakse panga kasuks. Teiseks, ma millegipärast usun, et pangaga on märksa lihtsam kokkuleppeid teha, kui peaksid võlgnevusse jääma. Kolmandaks, seadusliku omanikuna on sul alati õigus raskuste tekkides vara maha müüa ja laenujääk tagastada. Sinu praeguse plaani järgi aga oleks asi nii, et kui sa omanikule enam maksta ei jõua, siis oled ilma nii makstud rahast kui ka korterist. On see ikka päris mõistlik?

Saab küll. Müüsime oma maja sama moodi. Notari juures leping ja kõik \”mis, siis juhtub kui\” sai lepingusse sisse pandud.
Tegime aastase lepingu. Maksti ilusti ja nüüdseks ostja on omanik.
Lepingu aegu olime mõlemad kinnisturaamatus sees. Ei saa mina majaga tehinguid teha, ega tema.