Tere! Kas on siis seadusega paikapandud,milline võib olla külma vee kulu 1-kuus inimese kohta kui puudub veemõõtur? Meile arvestatakse 6m3/1 inimene,kuna mõõtur ei funktsioneeri
Maja vesi jagatakse inimeste arvuga?
6 kuupmeetrit inimese kohta ühes kuus on tiba palju.
Kellel see mõõdik ei funktsioneeri? Majal või korteril? Või kellelgi ei tööta? Lase mõõdik korda teha.
Eks see määratav kulu peabki motiveeriv olema, et inimesed mõõturi korda teeksid. Meil kulub ca 6 m3 külma vett nelja peale. Mis selles nii ületamatut on, et mõõtur korda teha? Maksab mälu järgi ja kümme-kakskümmend Euri ja kui mittetöötav mõõtur on praegu olemas ning selle vahetus on 10 minuti töö, kui seda elus esimest korda teha.
Kuid mõistlikum lahendus oleks see, et need, kellel mõõturit ei ole, maksaksid kinni vahe mõõturiga korterite ning maja üldveemõõtja vahel.
Ühest vanast veneaegsest õpikust on meelde jäänud: kui majas vett polnud ja külmavee kraan õues ja pangega tassimine siis 40L päevas per kärss, so siis ca 1,2m³ kuus. Kui elu edasi läks (korterites soe vesi jne) siis oli püha norm 1 inimene ühes kuus 3m³. Kui tänapäeval mitmel korrusel vannid, pesemise masinad jne siis võib ju küll lausa 6m³ per molu kuluda. Enda perekond 4tk kokku, kolm pikajuukselist ja ca 12m³ kuus (sh ka soe vesi).
Ühest vanast veneaegsest õpikust on meelde jäänud: kui majas vett polnud ja külmavee kraan õues ja pangega tassimine siis 40L päevas per kärss, so siis ca 1,2m³ kuus. Kui elu edasi läks (korterites soe vesi jne) siis oli püha norm 1 inimene ühes kuus 3m³. Kui tänapäeval mitmel korrusel vannid, pesemise masinad jne siis võib ju küll lausa 6m³ per molu kuluda. Enda perekond 4tk kokku, kolm pikajuukselist ja ca 12m³ kuus (sh ka soe vesi).
No ei 🙂
Korteril ei tööta…
Miks sa siis korda ei lase teha?
Ühest vanast veneaegsest õpikust …
No ei ????
Teil pole vaja midagi bolditada, oligi isane kärss ja emane molu. Lastele ei vaadanud keegi otsa! Eesmärk oli jõuda õndsasse sotsialismi!
Nagu keegi juba ütles, peabki inimese kohta arvestamine motiveerivalt kallis olema, et sa oma mõõdiku lõpuks siiski välja vahetaksid.
Mõnes korteris elab rohkem inimesi kui sinna sisse on kirjutatud, sel juhul kulub ka rohkem vett, aga nende elanike eest, kes antud korterisse registreeritud ei ole, ei saa ühistu ka raha küsida. Miks siis peaks teised teie katkise mõõdiku pärast rohkem maksma?
Ma saan aru, et mõõdik on juba pikemat aega katki olnud, kirjutad ju, et vanasti arvestati ühtmoodi, nüüd teistmoodi. Ju peab see inimese kohta maksmine sinu jaoks odavam tulema kui mõõdiku põhjal tasumine, miks muidu see mõõdik endiselt vahetamata on…
Kõige rohkem vett kulutab käsitsi nõudepesu. Endal on kaks in ja kusagil 5 m3 kuus (soe ja külm). Vann on meil ka, kuid seda kasutame kord nädalas. Ülejäänud aja käime dushi all. Pesu pesen vastavalt vajadusele. Hügieeni pealt ma kokku ei hoia.
varem arvestati lihtsalt 6m3/3in.peale…nüüd 18m3 järsku
miks sa ometi mitme kuu jooksul veemõõtjat korda ei lase teha?
Mida ütleb ühistu põhikiri? Meil on kirjas, et kui korteri näitu ei esitata, siis arvestab raamatupidaja veekulu viimase 6 kuu keskmise põhjal.
Mõõdik tasuks igal juhul korda teha või vahetada sest lõputult selline olukord kesta ei saa.
KO ja KÜ seadus ei tunnista ühtegi muud viisi arvete (vesi, remondifond, haldus- ja hoolduskulud, üldelekter jne.) esitamiseks kui ruutmeetri põhine, kui KÜ põhikiri ei näe ette teisiti. Kui KÜ põhikirjas on arvestus mõõturit põhine, siis see on parim viis, kui korteri elanike arvu põhine on see KÜ lollus (väga lihtne KÜ juhatus kohtusse anda valearvet esitamise eest).
Loe oma ühistu põhikirja- saad teada, mille alusel teil üldse üldmõõturi näit jaotatakse.
Uus veemõõtja maksab 10€-15€
Kas lihtsam poleks see ära vahetada?
KO ja KÜ seadus ei tunnista ühtegi muud viisi arvete (vesi, remondifond, haldus- ja hoolduskulud, üldelekter jne.) esitamiseks kui ruutmeetri põhine, kui KÜ põhikiri ei näe ette teisiti. Kui KÜ põhikirjas on arvestus mõõturit põhine, siis see on parim viis, kui korteri elanike arvu põhine on see KÜ lollus (väga lihtne KÜ juhatus kohtusse anda valearvet esitamise eest).
Loe oma ühistu põhikirja- saad teada, mille alusel teil üldse üldmõõturi näit jaotatakse.
teemat lugesid?
arvestus on mõõturipõhine, aga teemaalgataja pole mitu kuud vaevunud oma veemõõtjat korda tegema, seega võibki vabalt üldnäidust maha lahutada mõõturitega korterite kulud ja ülejäänu eest esitada arve sellele, kellel mõõturit pole. üldelektrit kulutavad trepikodade valgustid, mingid üldkasutatavat veekraani üldiselt kusagil pole, seega näitudest ülejäänud veekulu ongi nende oma, kellel mõõtur puudub
KO ja KÜ seadus ei tunnista ühtegi muud viisi arvete (vesi, remondifond, haldus- ja hoolduskulud, üldelekter jne.) esitamiseks kui ruutmeetri põhine, kui KÜ põhikiri ei näe ette teisiti. Kui KÜ põhikirjas on arvestus mõõturit põhine, siis see on parim viis, kui korteri elanike arvu põhine on see KÜ lollus (väga lihtne KÜ juhatus kohtusse anda valearvet esitamise eest).
Loe oma ühistu põhikirja- saad teada, mille alusel teil üldse üldmõõturi näit jaotatakse.
teemat lugesid?
arvestus on mõõturipõhine, aga teemaalgataja pole mitu kuud vaevunud oma veemõõtjat korda tegema, seega võibki vabalt üldnäidust maha lahutada mõõturitega korterite kulud ja ülejäänu eest esitada arve sellele, kellel mõõturit pole. üldelektrit kulutavad trepikodade valgustid, mingid üldkasutatavat veekraani üldiselt kusagil pole, seega näitudest ülejäänud veekulu ongi nende oma, kellel mõõtur puudub
Jah, lugesin. Kui arvestus on mõõturipõhine ja nii on kirjas ka KÜ põhikirjas, siis mida puutub teemasse elanike arv? Sellest ju tekkis teema. Kui ainus mõõturita tegelane on teemaalgataja, siis tema maksab üldmõõturi ja kõigi teiste esitatud näitude vahe. Kui mõõturita kortereid on rohkem, maksavad suuremad korterid rohkem kui väiksemad korterid.
Üldelektrit kulutavad loomulikult trepikodade valgustid aga ka selle näidu peab ju korterite vahel ära jagama. Või mida sa sellega üldse öelda tahtsid?
Kui ainus mõõturita tegelane on teemaalgataja, siis tema maksab üldmõõturi ja kõigi teiste esitatud näitude vahe.
Ainult et see vahe ei saa mitte kunagi olema täpne. Kui elanikud tegelevad ise näitude teatamisega, siis üldjuhul keegi komakohti ei edasta. Ja lisaks võetakse näidud eri ajahetkedel. Ehk siis kui tegu on paljude korteritega majaga, siis võibki üldmõõturi ja korterimõõturite näitude vahe ole päris mitu kuupmeetrit ning teemaalgataja 18m3 ei ole sugugi utoopiline number. Veemõõturite vahetus on kindlasti odavam kui selle vahe kinnimaksmine.
Mingit normi pole ega saagi olla. Kui majas on 5 korterit, kellel on mõõtur ja 1, kellel pole, siis olgu ülekulu kasvõi 100 m3 kuus, kõik eeldavad, et see on mõõturita korteri oma ja sellel tuleb see kinni maksta. Võimalik, et kuskil on leke, aga seda ei hakka keegi otsimagi, kui vett kuskil näha pole ja leidub kortereid, kus mõõturit pole. Kõik suratakse mõõturita korteri kaela ja üsna seaduslikult. Üks teoreetiline võimalus on veel – majas on teisigi mõõturita kortereid, kus siis ohjeldamatult vett laristatakse teie arvel, sest kulu läheb ju jagamisele mõõturita korterite vahel. Gaasimõõturite puhul on nt kortereid, kus gaasipliidiga korterit soojendatakse, nõuka-ajal oli see üsna tavaline, kui veel ei köetud, aga juba külm oli.
Vaheta mõõtur ära ja saad ise sotti, mis on.
Kui mõõturita kortereid on rohkem, maksavad suuremad korterid rohkem kui väiksemad korterid.
mismoodi on seotud veekulu ja ruutmeetrid? see, kui kütet jagatakse m2 järgi, on normaalne, aga vett kulutavad siiski elanikud, mitte põrandapind. näiteks võib elada üksik pensionär 3toalises ja 2 lapsega pere 1toalises, veekulu ei saa kuidagi m2 järgi jagada
mismoodi on seotud veekulu ja ruutmeetrid? see, kui kütet jagatakse m2 järgi, on normaalne, aga vett kulutavad siiski elanikud, mitte põrandapind. näiteks võib elada üksik pensionär 3toalises ja 2 lapsega pere 1toalises, veekulu ei saa kuidagi m2 järgi jagada
ruutmeetrid on üks ja kindel muutumatu suurus.
elanike arv on vaieldav, mismoodi sa seda üheselt kindlaks määrad? võtad arvesse need, kes on registris oma elukohaks selle korteri märkinud? aga võib-olla on selline inimene üldse kolmeks kuuks suvitama sõitnud?
samas teises korteris on registri järgi vaid üks elanik, aga tegelikult elab seal veel n+1 inimest ja mõned käivad seal ka lihtsalt sugulaste juures vannis või pesu pesemas.
proovi sa siis järge pidada, kes kus ja kui palju peseb.
nii ongi lihtsam asi ruutmeetrite järgi paika panna, kui inimene ei vaevu endale veemõõtjaid paigaldada laskma. ei ole õiglane, aga hoiab ära mõttetud kismad teemal: kas see Kolja, kes 4. korteris “meest” käib tegemas, peseb end seal ka.
paned veemõõtjad- maksad nende järgi.
mismoodi on seotud veekulu ja ruutmeetrid? see, kui kütet jagatakse m2 järgi, on normaalne, aga vett kulutavad siiski elanikud, mitte põrandapind. näiteks võib elada üksik pensionär 3toalises ja 2 lapsega pere 1toalises, veekulu ei saa kuidagi m2 järgi jagada
Samamoodi jagatakse ju ka prügivedu ruutmeetrite põhjal. Üksik 3-toalises elav pensionär toodab ilmselgelt ju vähem prügi kui 1-toalises elav kolmeliikmeline pere, mille üheks liikmeks on ühekordseid mähkmeid kasutav imik. Ruutmeetrite põhjal on lihtsam kulusid jagada. Kuidas arvestada üldse inimeste hulka korteris? Kui korteris elab pere, kus perepea on enamus aega Soomes tööl, kas tema läheb siis arvesse? Või kui korteris elab üks inimene, aga tal on iga päev keegi külas? Eks sa tõesta siis, kes kui palju vett kasutab.
KO ja KÜ seadus ei tunnista ühtegi muud viisi arvete (vesi, remondifond, haldus- ja hoolduskulud, üldelekter jne.) esitamiseks kui ruutmeetri põhine, kui KÜ põhikiri ei näe ette teisiti. Kui KÜ põhikirjas on arvestus mõõturit põhine, siis see on parim viis, kui korteri elanike arvu põhine on see KÜ lollus (väga lihtne KÜ juhatus kohtusse anda valearvet esitamise eest).
Loe oma ühistu põhikirja- saad teada, mille alusel teil üldse üldmõõturi näit jaotatakse.
Ruutmeeter ei kuluta vett, seda teevad inimesed. Seega veekulu jagamine elanike vahel on ainuvõimalik mõistlik meetod. Aga miks selles majas nii palju vett ühe inimese peale – tõenäoliselt keegi varastab ja mitte vähe. Ühistu võtab lihtsalt maja veekulu, lahutab sealt veemõõtjate näidud ja ülejäänud jagab ilma mõõturita korterite elanike vahel. Pigem tuleks nõuda, et ühistu teeks veemõõtjate kontrollimise, st kontrolliks, kas kõik majas olevad mõõtjad on taadeldud ja plommitud. Kontrollima peaks ka maja üldveemõõtjat. Meil on eramaja, aga vana mõõtjaga oli meie veekulu paar kuupmeetrit kuus suurem kui pärast uue paigaldamist. Mõlemad mõõtjad paigaldas veefirma.
Ruutmeeter ei kuluta vett, seda teevad inimesed. Seega veekulu jagamine elanike vahel on ainuvõimalik mõistlik meetod. Aga miks selles majas nii palju vett ühe inimese peale – tõenäoliselt keegi varastab ja mitte vähe. Ühistu võtab lihtsalt maja veekulu, lahutab sealt veemõõtjate näidud ja ülejäänud jagab ilma mõõturita korterite elanike vahel. Pigem tuleks nõuda, et ühistu teeks veemõõtjate kontrollimise, st kontrolliks, kas kõik majas olevad mõõtjad on taadeldud ja plommitud. Kontrollima peaks ka maja üldveemõõtjat. Meil on eramaja, aga vana mõõtjaga oli meie veekulu paar kuupmeetrit kuus suurem kui pärast uue paigaldamist. Mõlemad mõõtjad paigaldas veefirma.
Eelnevad kommenteerijad on hästi seletanud, miks ei saa vee, prügi vms. arvestus olla elanikepõhine. Kui see mõnes majas toimib, siis väga hea. Aga piisab sellest, et üks ühistu liige loeb seadust ja nõuab kohtus õigust ning kogu arvestus tehakse ümber. Ka tagasiulatuvalt. KÜ juhatuse asi ei ole käia kontrollimas, mitu inimest elab korteris. Seda ei saagi teha.
Kortermaja üldveemõõtjat kontrollib, vahetab ja taatleb firma, kellelt vett ostetaks, mitte ühistu.
Ja ega ka inimeste arvgi midagi väga ei ütle. Teen ise ühistu raamatupidamist, ja andmetest on näha, et üksi elav inimene võib rohkem vett kulutada kui neljaliikmeline pere.
Meil oli kunagi ilma mõõtjateta see arvestus inimesepõhine. Osa pensionäre väitis tõemeeli, et nad kodus üldse ei pese, käivad ujulas ja seal pesevad. Vetsuski ei pidavat kodus eriti käima. Sai üldkoosolekul otsustatud, et makstakse ruutmeetrite järgi ja kehtestatud veel minimumkogus 1 m3 selle jaoks, et inimesed ikka WC-s käies vett tõmbaks. Muidu väideti, et kallavad veepudelist ülejäänud vee potti (!).
Ja ega ka inimeste arvgi midagi väga ei ütle. Teen ise ühistu raamatupidamist, ja andmetest on näha, et üksi elav inimene võib rohkem vett kulutada kui neljaliikmeline pere.
Millistest andmetest?
