Teema: KorteriÜhistuga seotud. AIDAKE.

http://www.ruutaudit.ee/blogi/kuidas-saada-selgust-korteriuhistu-varalistes-kusimustes

#3251149:

1)Kas KÜ koosolekul hääletamisel loeb maja korterid või koosolekul viibijate häälte enamus.

KrtS:
§ 22. Hääleõigus üldkoosolekul
(1) Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

(2) Korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust.

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017014?leiaKehtiv

#3251149:

Tere.

Küsimused järgmised:

1)Kas KÜ koosolekul hääletamisel loeb maja korterid või koosolekul viibijate häälte enamus.

Majas 18 korterit.

2)Kas peab seaduse järgi maksma remondifondi, kui mitte midagi majas ei remondita ja tsekke pole ka ette näidata 22 aasta jooksust.

Maja juba kukub varsti kokku, kuid vana juhatus ei loobu oma kohast.

Juhatus juhtinud 22 aastat, hääletamist pole 6 aastat olnud, mil mina olen siin elanud, kuidas nii saab?!

Teil seal ilmselt juhatus paneb raha oma taskusse ja ülejäänud elanikud on poh..istid. Ühistu juhatuse liikmed on isiklikult varaliselt vastutavad oma sigaduste eest. Telli audit ja/või pöördu advokaadi poole.

Remondifondi kogutava raha kasutamine peab olema kajastatud majandamiskavas, mille koostamine on kohustuslik (selle kinnitab siis üldkoosolek).

Kas ühistus on majandamiskava olemas, kinnitatud?

Väga lihtne, võta ühistu aastaaruanne lahti ja seal peab kogunenud remondifondi jääk kirjas olema.

Lisaks, mäletamist mööda tuleb juhatus iga x aasta tagant uuesti valida.

Loeb ikka koosolekul OLNUD korteriomanike enamuse otsus. Ehk puust ja punaseks – on koosolekul 17 korterist kohal 10 omanikku, siis lihtsamad otsused saab kõik vastu võtta, kui 6 kohalolnud omanikku on poolt. Aga OSALEDA saavad (ja hääled lähevad arvesse) ikka vaid OMANIKUD, st 1 omanik ühe korteri kohta. Kui ühest korterist tahaks koosolekule tulla 5 pereliiget, siis meil küll neid koosolekule ei lastagi (peaks vist lauluväljaku rentima siis koosoleku kohaks), ainult omanik saab koosolekule (või volituse alusel omaniku esindaja). Ehk igal korteril on 1 hääl ja koosolekul kohal olnuid vaid loetakse.

See kõik on teil enda kättevõtmise asi. Kui vähemalt pooled majaelanikud seda tahavad, siis on loetud nädalate jooksul erakorraline üldkoosolek korraldatud, uus juhatus ühistut juhtimas, revisjon tehtud ja kohtutäitur tegeleb vanalt juhatuselt nende poolt tuuripandud raha väljanõudmisega. 15 000 võiks olla piisav summa, et enamikel majaelanikest sellega kaasa tuleksid.

Lisan veel, et juhatus tuleb mingi x aasta tagant uuesti valida, mida, ma saan aru, pole tehtud.

KÜ tutel on küll igasugu tagatisfondid, kus tõesti peab raha seisma. Aga kui on remondifondi kogutud mingil muul eesmärgil 15 000, siis saab üldkoosolek lihtsalt otsustada, et selle sihtotstarvet muudetakse.

#3253663:

#3253033:

Ehk igal korteril on 1 hääl ja koosolekul kohal olnuid vaid loetakse.

See on küll väga loll süsteem (kas üldse seaduslik?). Meil saab alati volitada kedagi teist, kui ise ei saa kohale tulla. Omaniku hääl ei peaks seepärast lörri minema, et tal pole võimalik füüsiliselt koosolekul viibida.

Ma arvan, et see on seesama ehk seaduslik süsteem. Volitada muidugi võib, aga korteri/hääle esindaja ehk volitatu peab ka kohal olema, kui tegemist on füüsilise kohaolekuga koosolekuga.

#3253790:

#3253663:

#3253033:

Ehk igal korteril on 1 hääl ja koosolekul kohal olnuid vaid loetakse.

See on küll väga loll süsteem (kas üldse seaduslik?). Meil saab alati volitada kedagi teist, kui ise ei saa kohale tulla. Omaniku hääl ei peaks seepärast lörri minema, et tal pole võimalik füüsiliselt koosolekul viibida.

Ma arvan, et see on seesama ehk seaduslik süsteem. Volitada muidugi võib, aga korteri/hääle esindaja ehk volitatu peab ka kohal olema, kui tegemist on füüsilise kohaolekuga koosolekuga.

Kui saab volitada, siis järelikult ei pea igaüks ise kohal olema, et hääletada saaks. Volitatav muidugi peab, vastupidist pole ma väitnudki.

#3253663:

#3253033:

Ehk igal korteril on 1 hääl ja koosolekul kohal olnuid vaid loetakse.

See on küll väga loll süsteem (kas üldse seaduslik?). Meil saab alati volitada kedagi teist, kui ise ei saa kohale tulla. Omaniku hääl ei peaks seepärast lörri minema, et tal pole võimalik füüsiliselt koosolekul viibida.

Siin on jutt sellest kui mõnel korteril on kaks omanikku, st abikaasad ja korter kuulub kahepeale. Siis nad tulevad ka koosolekule kahekesi, aga neil on kahepeale ainult üks hääl. Muidu mõni kirjutab korterisse 10 inimest ja tuleb 10 inimesega hääletama. See on absurdne.

Sama on ka siis kui mõnel isikul on majas rohkem kortereid kui teistel. Siis on tal ikkagi üks hääl, sest kui tal on 5 korterit kokkuostetud ja juba sellega on tal 5 häält, siis saab kõik maha hääletada jne. Siis ongi kokkulepe, sul võib küll 5 korterit olla, aga kuna oled nende 5 korteri omanik, siis on sul ikkagi üks hääl.

#3254320:

#3253663:

#3253033:

Ehk igal korteril on 1 hääl ja koosolekul kohal olnuid vaid loetakse.

See on küll väga loll süsteem (kas üldse seaduslik?). Meil saab alati volitada kedagi teist, kui ise ei saa kohale tulla. Omaniku hääl ei peaks seepärast lörri minema, et tal pole võimalik füüsiliselt koosolekul viibida.

Siin on jutt sellest kui mõnel korteril on kaks omanikku, st abikaasad ja korter kuulub kahepeale. Siis nad tulevad ka koosolekule kahekesi, aga neil on kahepeale ainult üks hääl. Muidu mõni kirjutab korterisse 10 inimest ja tuleb 10 inimesega hääletama. See on absurdne.

Sama on ka siis kui mõnel isikul on majas rohkem kortereid kui teistel. Siis on tal ikkagi üks hääl, sest kui tal on 5 korterit kokkuostetud ja juba sellega on tal 5 häält, siis saab kõik maha hääletada jne. Siis ongi kokkulepe, sul võib küll 5 korterit olla, aga kuna oled nende 5 korteri omanik, siis on sul ikkagi üks hääl.

See mitme omaniku jutt ühest korterist on hoopis teine asi ja suurepäraselt arusaadav, et üks korter annab ühe hääle. Mind pani imestama väide, et hääl kehtib vaid siis, kui füüsiliselt on omanik kohal.

Meil on majas kaks korterit ja seeläbi ka kaks häält koosolekul. See tundub samuti loogiline, et sel ongi suurem otsustusõigus, kel rohkem pinda.

#3254348:

Mind pani imestama väide, et hääl kehtib vaid siis, kui füüsiliselt on omanik kohal.

Seda pole keegi väitnud. Jutt oli sellest, et hääletada saavad need, kes on kohale tulnud – on ta siis omanik ise või omaniku poolt volitatu.

Vahepalana üks hiljutine lustakas lugu Tallinnast – ühel kurikuulsal ärimehel oli ühes majas ports kortereid. Kuna ta läks majaelanikega korralikult raksu, siis ähvardas, et jagab oma korterid väiksemateks korteriomanditeks ja saavutab sellega olukorra, kus üle 50% häältest on tema käes. Ja seejärel asub oma värsket võimu ära kasutama ja teda peedistavatele ülejäänud majaelanikele täie raha eest kätte maksma.