Seadusest tulenevalt on ikkagi 1 hääl korteri kohta ja sellel viie korteri omanikul on viis häält. Seadus jätab võimaluse see KÜ põhikirjas teisiti kokku leppida.
Saan aru, et suurema pinna omanikel peaks olema suurem otsustamisõigus, aga kas see ei vii sellise skisofreenilise olukorrani, et viie häälega inimesel on 3 häält poolt, 1 vastu ja üks erapooletu (ok, erapooletu vist ei saa KÜs olla, see loetakse vastuhääleks)? Seetõttu ongi üldiselt hea tava, et füüsilisel isikul on üks hääl, ta ei saa korraga viit kätt tõsta.
Meie oma KÜs muutsime põhikirja ära ja kõik olid selle poolt- häälte arv ei sõltu korteriomandite arvust. Kuna meil väike maja, siis juhul, kui keegi ostab endale nt. 3 korterit on pm. tegu tema eramajaga ja kõik otsused sõltuvad tema suvast. Saan aru, et mitme korteri omaniku suhtes pole ehk õiglane, aga poleks õiglane ka juhul, kui üks elanikest ostustab kõigi teiste kaasliikmete üle. Vähemalt on teoreetilisel tulevasel ostjal olukord teada. Praegu on igal korteril erinev omanik.
Seda olukorda on juriidiliselt väga lihtne muuta, kui tolle kolme korteri omanik jaotab näiteks kaks kahe erineva juriidilise keha vahel.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 15.10 22:37; 16.10 16:09; 16.10 17:34; 16.10 22:57; 16.10 23:01; 20.10 09:27;
Vahepalana üks hiljutine lustakas lugu Tallinnast – ühel kurikuulsal ärimehel oli ühes majas ports kortereid. Kuna ta läks majaelanikega korralikult raksu, siis ähvardas, et jagab oma korterid väiksemateks korteriomanditeks ja saavutab sellega olukorra, kus üle 50% häältest on tema käes. Ja seejärel asub oma värsket võimu ära kasutama ja teda peedistavatele ülejäänud majaelanikele täie raha eest kätte maksma.
No ülejäänud korteriomanikud saavad ju kõik samuti oma korteri väiksemateks korteriomanditeks teha. Või saavad ainult kurikuulsad ärimehed nii toimida?
No ülejäänud korteriomanikud saavad ju kõik samuti oma korteri väiksemateks korteriomanditeks teha. Või saavad ainult kurikuulsad ärimehed nii toimida?
Pärnu maantee kortermajas oligi juhus, kus üks nossov jagas oma pinna mitmekümneks osaks ja sai enamuse häältest. Aga see tõi kaasa seaduse muudatuse, nii et enam selle peale mängida ei saa. Loeb ikka omaniku hääl, mis kohal on (volitusega antud hääl on ka kohal, ei pea nt haiglast kiirabiga koosolekule sõitma).
See on hoopistükkis absurd, et kui 1 inimesel (või firmaomanikul) on 5 korterit, siis tal on ikka vaid 1 hääl. Tal on 5 reaalset omandit ja tal peaks olema ka vastav arv hääli.
+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 13.10 22:21; 15.10 11:04; 15.10 19:19; 16.10 17:10; 18.10 14:32; 20.10 12:23;
Kõik on õige – korteril on 1 hääl ja loetakse kohal olnud hääli
Ei ole kirjas, et kohal olnud hääli. On kirjas, et kohal olnuid loetakse. Suur vahe.
See on ju niigi selge, et selle häält ei saa lugeda, kes oma seisukohta esindatuse näol ei edasta (kuidas neid saaks üleüldse lugeda?). Aga ta ei pea seepärast ise kohal olema.
0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 15.10 22:37; 16.10 16:09; 16.10 17:34; 16.10 22:57; 16.10 23:01; 20.10 09:27;
Ei ole kirjas, et kohal olnud hääli. On kirjas, et kohal olnuid loetakse. Suur vahe.
Kustkohast sa loed, et kohal olnud füüsilisi kehasid loetakse? See on nii jabur mõte, et selle peale isegi ei tule asjaga kursis olevad inimesed. Jutt käib kogu aeg kohalolnud häälte lugemisest. Ja hääli on igal korteril tavaliselt 1 ja kohalolnuks loetakse see siis, kui omanik on ise kohal, tema volitatud esindaja on füüsiliselt kohal (volitus kaasas) või on ta volitanud kedagi teist ühistu liiget, kes on kohal ja kellel on volitaja kirjalik volitus kaasas.
+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 13.10 22:21; 15.10 11:04; 15.10 19:19; 16.10 17:10; 18.10 14:32; 20.10 12:23;