Minu kodus kogu aeg komm saadaval ei olnud, aga seda agaramalt ma külas kommivaagnaid tühjendasin ja siis oli emal piinlik. Kord sõin ära ka sünnipäevalapsele kingitud šokolaaditahvli. Kuna ma olin kakao suhtes allergiline, siis mulle šokolaadi tahvleid ei ostetud, aga mulle hullult maitses ja seda nähes kadusid pidurid.
Mäletan, et need lapsed, kelle kodus olid kogu aeg vaagnad küpsiste ja kommidega kapi peal, olid nende suhtes täiesti leiged ja söötsid neid suurima heameelega sõpradele sisse.
Minu vennatütre tütar on u 2 aastane ja kui külla tulevad – siis lapsele annavad süüa vanemad, mitte mina ei torma komm-küpsis näppude vahel last söötma. Küsin vaid, et kas tahavd lapsele anda näiteks õunmahla või mõnd toormoosi.
Minule endale ka ei meeldi need võõrustajad, kes oma söögi ja joogiga peale käivad. Et kui ei söö, siis pead dieeti või kui ei joo – siis oled rase. Iga inimene teab palju sööb või palju joob. Samuti teab iga vanem mida ta oma lapsele süüa annab. Ei saa aru, mis häda on võõrastele lastele süüa toppima hakata.
Minu vennatütre tütar on u 2 aastane ja kui külla tulevad – siis lapsele annavad süüa vanemad, mitte mina ei torma komm-küpsis näppude vahel last söötma. Küsin vaid, et kas tahavd lapsele anda näiteks õunmahla või mõnd toormoosi.
Minule endale ka ei meeldi need võõrustajad, kes oma söögi ja joogiga peale käivad. Et kui ei söö, siis pead dieeti või kui ei joo – siis oled rase. Iga inimene teab palju sööb või palju joob. Samuti teab iga vanem mida ta oma lapsele süüa annab. Ei saa aru, mis häda on võõrastele lastele süüa toppima hakata.
Üldiselt meie kultuuriruumis, kui tullakse külla, pakutakse mingit suupistet ja keelekastet (mitte ei topita rämpsu). Ootamatule külalisele ma ei jüua praadi vaaritada, aga küpsist ikka pakun. Õnneks mul sinusuguseid külas ei käi.
Miks peaks see riik (ehk siis maksumaksjad) kinni maksma lapse ravi, kui ka haigestub nendesse haigustesse, mis oleks võimalik olnud vaktsineerimisega hõlpsasti eemale hoida. Teiseks – kui vaktsineerimata naine saab rasedana punetised, siis haigestununa rasedana punetisse võib sündida raske puudega lapselaps (mh pime, kurt) – miks riik peab siis hakkama maksma puudetoetusi? Kui vanem loobub vaktsineerimisest, siis peaks loobuma ka edapidiselt kõidest toetustest, ravist, mis see kaasa toob.
aga vastupidi? minu puhul on aasta peale esimest/ainsat koroonavaktsiini ning selle tüsistusi saadud ravi läinud maksumaksjale maksma rohkem kui keskmise koroonahaige ravi haiglas oleks läinud. summa on praeguseks juba mitukümmend tuhat eurot ja probleemid pole veel lahenenud.
koroona enda põdesin ka hiljuti, kui tolle vaktsiini võimalik kasutegur ammu möödas, päevase nuuskamisega läbi. ega muidu poleks arugi saanud, aga tööl pisteti test pihku, et tee igaks juhuks kui juba nina nuuskad
Minu vennatütre tütar on u 2 aastane ja kui külla tulevad – siis lapsele annavad süüa vanemad, mitte mina ei torma komm-küpsis näppude vahel last söötma. Küsin vaid, et kas tahavd lapsele anda näiteks õunmahla või mõnd toormoosi.
Minule endale ka ei meeldi need võõrustajad, kes oma söögi ja joogiga peale käivad. Et kui ei söö, siis pead dieeti või kui ei joo – siis oled rase. Iga inimene teab palju sööb või palju joob. Samuti teab iga vanem mida ta oma lapsele süüa annab. Ei saa aru, mis häda on võõrastele lastele süüa toppima hakata.
Üldiselt meie kultuuriruumis, kui tullakse külla, pakutakse mingit suupistet ja keelekastet (mitte ei topita rämpsu). Ootamatule külalisele ma ei jüua praadi vaaritada, aga küpsist ikka pakun. Õnneks mul sinusuguseid külas ei käi.
Mis see viimane lause tähendas?
Suupisteid ja keelekastet pakun, aga täiskasvanutele, mitte väikestele lastele, samuti ei anna süüa kaas võetud lemmikloomale jne. Lapsevanem, koeraomanik ise teab, kas ja mida annab nagu ka täiskasvanud inimene ise teab, kas/mida tahab süüa või juua, pakun kas soovib kohvi või klaasi veini ning kui on ja kui soovitakse- pakun ka seapraadi.
Mul 3 last. Esimese puhul hoidsime magusast eemal esimesed eluaastad kui ta oli üksiklaps ja hiljem kommikauss oli kogu aeg laual, ei mingit ülesöömist, ära tuli peita kui naabri nö kommivabad lapsed meile külla tulid.
Saan tihti lähedastelt hukkamõistu osaks, sest ei anna ega luba anda lapsele igasugu jama süüa. Laps 1a9k, sööb väga palju ja üldiselt väga hästi, kõike alates brokolist kuni kalani, kaalikast veiselihani. Teen palju ise süüa ja olen rõõmus, et laps seni suurt midagi magusast ei tea. Aga alati kui kusagil seltskonnas oleme hakatakse lapsele pakkuma kooki, saiakesi, küpsiseid. Laps ise ei oska neid tahtagi, kui ei pakutaks, ei teeks laps neist väljagi. Ja siis kui keelan anda, siis pööritakse silmi ja öeldakse, et no miks ei või.
Ma ei arvagi, et laps kunagi magusat sööma ei hakka, aga miks seda niimoodi suruda kui laps ise ei tunnegi veel huvi ja saaks sellega magusasöömist edasi lükata? Ametlik soovitus ju ka vähemalt 2 esimest aastat magusast hoiduda.
Ei otsigi otseselt nõu, lihtsalt uuriks, kas teistel ka samamoodi, et lähedased nagu mingi eksperimendi mõttes muudkui suruvad lapsele mingeid toite? Et kui lahe ikka vaadata, kuidas ta sööb jäätist või moonirulli? Tüdimus on sellest, et seltskonnas pidevalt saan kriitikat nagu oleks halb ema, et jätan lapse “headest” asjadest ilma.
