Ei taha, et see viirus leviks. Küll aga tahaks selgust, kuidas see lapsevanem peab siis käituma. Ei saa ju kohe koju jääda, kui keegi läheduses köhatab või aevastab.
Tööandja poolelt.
Palun, lapsevanemad, võtke hooldusleht või puhkus, otsustage ise, ärge tahtke, et tööandja esindaja otsustaks, üritage riske hinnata, suhelge perearstiga ja käituge täiskasvanuna. Kui perearst arvab, et karantiin on vajalik, pöörduge telefoni või meili teel tööandja poole, ärge tulge ise kohale. Kui vajalik, saab kaugtöö ka korraldatud. Kui suusatamas või välisreisil käisite, võtke vastutus, istuge koos lastega kodus, ärge vaadake tööandja kui vastutaja poole. Te ei küsinud ju tööandjalt, kas võib reisile minna? Ma ise kaalun juba palgata puhkust võtta, et teiste elu korraldamisest ja riskihindamisest pääseda. Olen ka lapsevanem ja samuti on mul eakad tervisehädadega vanemad, aga ma ei arva, et minu otsene ülemus peaks kuidagigi olema seotud minu reiside, lastehoiu või meditsiiniliste küsimustega. Ma juba täitsa ootan seda üleriiklikku karantiini. Tundub, et kriiside puhul demokraatia ei tööta, kodanikud ei taha ise vastutust võtta ja otsustada.
Jah, pangalaene on vaja maksta, olen kuulnud.
PS. Loodan ka väga, et Kristiine gümnaasiumi laste ja nakatunud lapse huviringi kaaslastega on kõik korras. Ja et kodanikuvastutus läbi selle kohutava kogemuse natukenegi kasvaks
Kõik see 859 lapse vanemad võtavad vastutuse ja jäävad koju! Iga tööandja ei ole mõistev inimene. Täna on asunud ka ametiühingud tähelepanu juhtima, et ei ole töövõtja ainus vastutaja. Antud olukorras saab see olla siiski poolte kokkuleppel.
Kõik see koolipere ei käinud reisimas. Paljud ei puutunud ka kokku haige lapsega. Või ei käinud samades ruumides.
Haiguslehte ei anta lihtsalt hirmu pärast. Lapsega saab hoolduslehe kuni 12 aastani. Seega, kui haigusnähtusid ei ole ja kodust töötamise võimalus on puudub, siis on töötaja kulu?
Tööandja on siiski tugevam pool. Tema saab määrata töö korraldusliku poole.
No ma kirjutasingi, et tuleb olukorda hinnata ja perearstiga konsulteerida, terviseamet annab juhised neile, mitte tööandjale. Praegu jäetakse tihti see perearsti liin vahele ja vaadatakse tööandja suunas, et las tema otsustab, kas ma käin siis tööl kohal, töötan kodust või küsin haigus- või hoolduslehe.
Kõik need 859 koolilapse 2 vanemat (ühest perest on tihti muidugi ka mitu last) vaatavad oma tööandja/otsese juhi otsa ja tahavad nende otsusel kodukarantiini jääda, sest nad kardavad ning leiavad, et tööandja on kohustatud neile kodutöö tekitama või lihtsalt palka edasi maksma? See ei ole ka ju normaalne. Nagu kirjutasin – ma ei oska olukorda meditsiiniliselt hinnata, ma pole selleks pädev, aga hirm on kõigil, seda ma näen küll. Ka kaasuvate haigustega pensioniealistel töötajatel, kelle lapsed on täiskasvanud. Nemad hakkavad ilmselt peagi oma korralisi puhkusi välja võtma. Aga see ei ole koolilapse rubriigi teema enam.
Seniks, kui riik ei ole kuulutanud välja erakorralist olukorda, eeldatakse, et inimesed otsutaksid ja vastutaksid ise. Kahjuks ootavad inimesed praegu, et nende eest otsustaks tööandja, sest riik pole seda seni teinud. Mina olen kõigile seni kaugtööd võimaldanud, varsti pole see enam võimalik. Pean jälgima ka seda, et töötajaid võrdselt koheldaks, seda seadused nõuavad. Mis siis saab, kui homme kõik oma hirmu avaldavad ja kodus töötada tahavad?
Kordan – kriiside puhul demokraatia kahjuks ei tööta, tegelikult on see aga aeg, kus riik ja kaaskodanikud vajavad kõigi vastutustundlikku käitumist. Kuna tegemist on meditsiinilise kriisiga, siis palun laske enda eest otsustada meditsiinitöötajatel, mitte teise eriala inimestel.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.03 23:28; 11.03 00:27;