Teema: Kristina Pärtelpoeg ei võta kaalus alla

Eks Pärtelpojal on suurem tuhin üle läinud ja väsimus hakkab peale tulema, vaatab, et ei olegi see kaalulangetamine nii kerge, ja nüüd vaikselt toob põhjendusi, miks kirurgia võiks näidustatud olla.

#4186200:

Ometigi nii on. Usun, et tean ise täpsemini palju ma söön. Sina vaid oletad. Seda enam, et olen seda Nutridatas ka jälginud, ei pane puusalt.

Ma ei oleta su söögikoguseid ega anna sulle hinnanguid, vaid ütlen lihtsalt – kui sa sööks baasvajadusest vähem, siis su kaal ei püsiks normaalkaalus. Kui kaal on paigal ning normaalkaalu piires, järelikult su baasvajadus ongi selline, nagu sööd – madal. Või on saladus selles, et nende üldse-mitte-söömise perioodide vahel on sul ülesöömise perioodid, seega keskeltläbi on organismi vajadused kaetud – vahepealne energia võetakse varudest ja hiljem varud taastatakse. See on puhas biokeemia, siin ei ole eriti mõtet vaielda.

#4186111:

Eks Pärtelpojal on suurem tuhin üle läinud ja väsimus hakkab peale tulema,

Lugesin, et oli teine kõhuvaluga EMO-sse sattunud. Arstid siis uurisid ja puurisid seal teda ja sai diagnoosiks stressi. Siis talle meenus mingi advokaadi kiri ja ta arvas, et sellest see stress tuli. Kas tal on mingi kohtuasi käimas? Äkki keegi paari sõnaga valgustab.

#4186226:

Klassika on see, et kui need “ma söön ainult linnunokatäie ja ikka rasvun” maovähendusoperatsiooni teevad ning pärast seda koguseid päriselt piirama peavad hakkama, võtavad kolinal mitukümmend kilo maha. Ometigi ei too see opp geenidesse muudatust…

see paksugeen asub tõenäoliselt maos ja opi käigus eemaldub koos maoga 😀

#4186210:

#4186200:

Ometigi nii on. Usun, et tean ise täpsemini palju ma söön. Sina vaid oletad. Seda enam, et olen seda Nutridatas ka jälginud, ei pane puusalt.

Ma ei oleta su söögikoguseid ega anna sulle hinnanguid, vaid ütlen lihtsalt – kui sa sööks baasvajadusest vähem, siis su kaal ei püsiks normaalkaalus. Kui kaal on paigal ning normaalkaalu piires, järelikult su baasvajadus ongi selline, nagu sööd – madal. Või on saladus selles, et nende üldse-mitte-söömise perioodide vahel on sul ülesöömise perioodid, seega keskeltläbi on organismi vajadused kaetud – vahepealne energia võetakse varudest ja hiljem varud taastatakse. See on puhas biokeemia, siin ei ole eriti mõtet vaielda.

Ju mu baasvajadus siis ongi paarsada kcal päevas. Söömishoogusid mul pole, mulle reaalselt ei mahugi palju toitu, et seda teha. Isegi peolauas saan võtta vaid väikese taldrikutäie, kuna tekib kõhtu raske tunne ja rammestus peale söömist. Toitainete puudust mul üldiselt pole va kohati probleemid hgb ja d-vitamiiniga, mille tarbeks teen vitamiinikuure. Perearst ütles, et toitainete vajaduse saamiseks pole olulised niivõrd koguses kui menüü mitmekülgsus. Nt v-vitamiini koguse kätte saamiseks pole vaja isegi tervet apelsini ära süüa, oluline on, et seda sööd jne. Mu menüü ei koosne iga päev õunast, kohvist ja taimeteest. See oli vaid üks päev. See jutt, et tegu on biokeemiaga. Mida sa biokeemiast tead? Keskmise PK kasutaja arusaam biokeemiast on äärmiselt vildakas ja lihtsustatud. Sisuliselt on tegu mingi omaette teadusharuga – Perekooli-biokeemia. Tegelikkuses on asi hoopis keerulisem ja nüansirikkam. Muidu poleks meil pakse, kelle eluviisid on keskmisest inimesest kordades eeskujulikumad ja saledaid, kes õgivad nagu loomad ja ei võta grammigi juurde. Kaal pole vaid kalorid sisse-välja arvutamine, nii toimiks see siis kui inimene oma individuaalsusega võrrandist välja jätta. Kui mängus on elusolend, mitte arvutiprogramm, siis tuleb sinna võrrandisse lisada kõik muutujad alates hormoonidest kuni uneni ja kõigest mis sinna vahele jääb. See käib spetsialiseerunud aratidelegi üle jõu, aga PK arvatakse, et osatakse ja paksuprobleem on lahendatud 😀

#4186395:

Kui mängus on elusolend, mitte arvutiprogramm, siis tuleb sinna võrrandisse lisada kõik muutujad alates hormoonidest kuni uneni ja kõigest mis sinna vahele jääb. See käib spetsialiseerunud aratidelegi üle jõu, aga PK arvatakse, et osatakse ja paksuprobleem on lahendatud

Täiesti nõus ning keegi ei arvutagi siin lõplikke tulemusi välja (vähemalt ei tee seda mina), aga siin ei ole küsimus detailides, vaid põhimõttes – kui keegi sööb alla baasvajaduse, siis on baasvajadus täitmata ja kehakaal ei saa püsida paigal pikemas perspektiivis. Uned, hormoonid, eluviisid, liikuvus, psüühika, temperament – kõik see mõjutab sinu baasvajadust, aga mitte seda ühte ja selget matemaatikat, et kui su vajadus pole täidetud, siis peab kaal langema. Võimalik, et sinu organism on kombinatsioon väga tõhusast toitainete omastamisest ning väikesest energiavajadusest, mis annabki kokku väikese söögivajaduse. Siin ma vaielda ei oska. Aga ära lihtsalt väida, et sa sööd pidevalt alla baasvajaduse ja püsid kaalus. Nii see olla ei saa ja selline elementaarse põhimõtte eitamine ei tee ka head paksude mõistmisele.

Sul on anoreksia.

Jonah Hill on läbi maovähenduse kaalust alla võtnud. Kuna ta oma suurt kehakaalu terve elu häbenenud ja põdenud, ju ta siis ongi nüüd teinud elus pöörde ja jääb oma uue elustiili juurde. Kaalulangetus ise on tehniline protsess, selle teevad kõik läbi, aga kas elumuudatusega ollakse valmis lõplikult leppima ja kui palju tuleb uuesti algusse tagasi kukkuda enne kui siis leppimine tuleb?

Kindlasti on pärilikkus oluline. Mul on see nn paksugeen nii ema- kui isaliinist. Aitavad kindlad ja regulaarsed toidukorrad. Äärmustesse ei lasku, luban ikka suutäie magusat toidukorra lõppu. Ühest kommist piisab. Liikuda tuleb, just õues värskes õhus. Ja ääretult oluline on mentaalne seisund. Mida rõõmsam ja rahulikum olen, seda lihtsam on kaalu hoida mõistlikus vahemikus. S pole minu suurus, M ja L on ka ok 🙂

#4187695:

#4187578:

#4186946:

Sul on anoreksia.

see pole naljateema, aga nii palju võin öelda, et mul on diagnoositud anoreksia, kuigi ma söön rohkem kui 200-kalorikägu. miski on selles jutus vale ja sp ma ütlengi, et ärge luisake selliste teemade puhul. see on ohtlik.

Mul ei ole anoreksiat, kahtlustasin seda ka ise, lasin perearstil psühhiaatrile saatekirja teha ja käisin ise Sensuses ka lisaks. Välistati kõik toitumishäired. Ma ei luiska, minu elu ongi selline. Küll aga ei propageeri ma seda, usun, et keskmisele inimesele, kel on isu rohkema järele, on see väga raske ja ka mõttetu enesepiiramine.

Mille põhjal sul toitumishäire välistati?

Ise räägid siin, et jood hommikul tassi musta kohvi ja terve päev ei söö midagi juurde, enne magamaminekut “tuleb meelde”, et pole söönud, aga lähed söömata magama. Ja mõnipäev sööd päeva jooksul kohvile lisaks ühe õuna ja jood tassi piparmünditeed peale. Lisasid sedagi, et tegemist pole harvade selliste päevadega, vaid oled aastaid oma baasvajadusest vähem söönud. Mind lausa huvitab, mille põhjal arst siinkohal anoreksia välistas???

#4187705:

#4187695:

#4187578:

#4186946:

Sul on anoreksia.

see pole naljateema, aga nii palju võin öelda, et mul on diagnoositud anoreksia, kuigi ma söön rohkem kui 200-kalorikägu. miski on selles jutus vale ja sp ma ütlengi, et ärge luisake selliste teemade puhul. see on ohtlik.

Mul ei ole anoreksiat, kahtlustasin seda ka ise, lasin perearstil psühhiaatrile saatekirja teha ja käisin ise Sensuses ka lisaks. Välistati kõik toitumishäired. Ma ei luiska, minu elu ongi selline. Küll aga ei propageeri ma seda, usun, et keskmisele inimesele, kel on isu rohkema järele, on see väga raske ja ka mõttetu enesepiiramine.

Mille põhjal sul toitumishäire välistati?

Ise räägid siin, et jood hommikul tassi musta kohvi ja terve päev ei söö midagi juurde, enne magamaminekut “tuleb meelde”, et pole söönud, aga lähed söömata magama. Ja mõnipäev sööd päeva jooksul kohvile lisaks ühe õuna ja jood tassi piparmünditeed peale. Lisasid sedagi, et tegemist pole harvade selliste päevadega, vaid oled aastaid oma baasvajadusest vähem söönud. Mind lausa huvitab, mille põhjal arst siinkohal anoreksia välistas???

https://et.wikipedia.org/wiki/Anoreksia

Oleks siis omal ajal koonduslaagris ka mõni sinusugune olnud, kes olematu söögikoguse peal kenasti keskmises kaalus püsinuks…

#4187724:

#4187578:

#4186946:

Sul on anoreksia.

see pole naljateema, aga nii palju võin öelda, et mul on diagnoositud anoreksia, kuigi ma söön rohkem kui 200-kalorikägu. miski on selles jutus vale ja sp ma ütlengi, et ärge luisake selliste teemade puhul. see on ohtlik.

Ära tee ennast nüüd tähtsaks ja eriliseks

ps – Lisainfo: Isiklik solvang (Kasutajatingimused 4.2)

ma kedagi nüüd solvanud küll pole. rääkisin, et tean kogemusest, mis haigusega tegu on, ja minu meelest on mõtletmatu seda sõna loopida. natuke rohkem mõistmist võiks söömishäirete koha pealt olla. see on konkreetselt elu nagu pidalitõbisel.

#4185733:

#4185447:

#4185445:

#4185408:

Ma söön aastaid baasvajadusest vähem.

Sa võid süüa sellest hüpoteetilisest keskmisest baasvajadusest vähem, aga sa ilmselgelt ei saa pikema perioodi jooksul süüa ENDA baasvajadusest vähem. Kui püsid samas kaalus, siis järelikult söödki nii, et su baasvajadus + muu energiakulu on ilusasti kaetud.

Just. Kui söök meelde ei tule ja kaal ei lange, siis järelikult on sööki baasvajaduseks piisavalt.

Minu tänane menüü: hommikul kaks tassi musta kohvi st ka magustajaid ei lisanud; ennelõunal võtsin veel ühe tassi. Lõuna paiku sõin ühe Poola õuna. Pärastlõunast toimetasin aias, niitsin muru, rohisin, istutasin taimi ja õlitasin laste mänguväljaku üle. Tuppa tulin tunnike tagasi ja tegin ühe suure tassi teed enda aia piparmündist. Samuti ilma magustajateta. Terve päeva vältel joon ka vett, veepudel on alati kõrval ja vajadusel täidan. Täna on kellaaeg nii hiline, et enam ei söö ka ning ega pole ka isu. Sellised päevad on mul tavalised, vahel lisandub üks-kaks vahepala veel, mõnel korral kui mingi sünnipäev, siis ikka midagi söön, aga ei kuhja endale ette. Mulle reaalselt ei mahugi. Olen isegi maovähki kahtlustanud endal, kuna see on üks sümptomitest. Uuringutel tuvastati, et kõik korras. Minu jaoks on alustaldrikult paras süüa, kuna nt lastepraad kusagil restoranis on nii suur, et mul jääb üle poole alles. Nii on see olnud aastaid ja näete – elan ja tunnen end hästi. Isegi alakaalus pole ja sealjuures suudan end aktiivselt liigutada. Spetsiaalselt trennis ei käi, aga aias toimetades ja loomade ning lastega tegeledes teen täis oma sammud, südame tervis on nutikella järgi hea, lihasedki täitsa olemas. Ju siis minu baasvajadus on 200kcal.

Kui sa niimoodi toitudes oled aastaid elanud, peaksid kindlasti laskma end uurida. Teadlased on otsinud aegade algusest perpertum mobile’t, mis liiguks ilma juurdelisanduva energiata.

Sinu keha uurimine võib anda tõelise teadusliku läbimurde.

Kõik on võimalik. Aga iseenda ja oma liikumise hindamisel on inimeste puhul väga väga tavaline totaalne möödapanek. Eksitakse 2-3 korda vabalt. Ei teata kalorisisaldusi, hinnatakse valesti toidukoguseid, liikumise intensiivsust jms.
Ma ei ütle, et sinuga nii on, ma ütlen, et minu klientidega, kes sellise jutuga tulevad (nemad küll tavaliselt ülekaalus), selgub peale mõningast õpetamist, jälgimist, mõõtmist ja andureid, et tegelikult siiski ei olnud päris nõnda 🙂

Veidi ka mõistetest:

“baasainevahetus” on energiahulk, mida keha vajab enda elushoidmiseks. Ainult organite töö ja vere pumpamine jms. Pmst on see koomas oleva inimese eluspüsimisels vajalik energia.

Kehalise aktiivsusega seotud energiakulu on see, kuhu arvestatakse sisse kogu füüsiline tegevus.

https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mis-on-toiduenergia

Eelmine kommentaar on väga hea! Nendel kommenteerijatel, kelle arust kõik ainult “kuluta rohkem, kui sa sööd ja asi on tahtejõus kinni” soovitan tutvuda uuema teaduskirjandusega ja infoga. Kuulan ise hetkel podcasti Progress “Miks sinu isudel ei ole tahtejõuga midagi pistmist?”, kus on väga hästi välja toodud erinevad tegurid, mis mõjutavad meie toitumist ning tahtejõud ja harjumused on sellest väga pisike osa. Närvisüsteem, hormoonid ja eelnevalt mainitud mikrobioom on väga olulised.