Teema: Kristina Pärtelpoeg ei võta kaalus alla

#4188089:

1. Jah, on olemasd erinevad geenid, mitte üks ja ainus, mis soodustavad paksuks minemist. Ainevahetust mõjutavad geenid, igasugu kilpnäärme tööd jms. mõjutavad geenid. See ei tähenda, et inimene on näljaseisundis paks aga tähendab, et normaalse toidu kättesaadavuse juures üks inimene sama palju süües ei ole paks, teine on. Üks saab lubada endale palju rohkem söömist, teine ei saa. See kes ei saa, see peab taluma palju rohkem ebamugavustunnet ja näljatundes elamist, selleks et püsida ideaalkaalus, kui mõni teine. Need, kelle on geneetikaga vedanud, ei pea üldse ebamugavustunnet kogema, et peenike püsida, need kellel selles õnnemängus ei ole vedanud, need saavutavad sama tulemnuse läbi enesepiitsutamise ja ebamugavustunde.

2. Lisaks geneetikale mõjutab paksuks minemist sinu soolestiku mikrofloora, mille sa saad osaliselt juba oma ema üsas lootena olles. See on samuti asi, mida tingimata ei ole võimalik hiljem muuta. Teadus on selles osas veel väga lapsekingades. ideaalis saame tulevikus sisse süüa õige segu bakteritest ja seentest, mis aitab meil soovitud kaalus püsida.

3. Kolmandaks mõjutavad paksuks minemist ka muud tervisehädad. Ise olen kogenud, et kuna minul on pidevad väikesed valud, siis üliefektiivne viis, kuidas dopamiinitaset ja meeleolu tõsta, on jälle näksida midagi. See on parem variant kui valule keskendudes irisevaks inimvareks muutuda.

4. Muidugi mõjutab oluliselt ka harjumus liikuda ja see, kui palju magu on välja venitatud, aga nagu öeldud, mõni peab sama vormi saavutamiseks tunduvalt rohkem enda toitumist piirama ja tunduvalt rohkem liikuma kui mõni teine. Elu ei ole võrdne ja õiglane.

Või äkki siis on ikka teema selles, et eelmisel sajandil suitsetasid paljud inimesed (ka passiivne suitsetamine) ja nikotiin pärsib söögiisu. Suitsetamine läks moest ja kaal hakkas tõusma. Kui vaatad vanu pilte või maale, siis ka seal on vanemad valdavalt ülekaalulised inimesed. St seda, et keskeast hakkavad kõik kaalu juurde võtma juhul kui tegu ei ole ahelsuitsetajaga. Kes tahab olla keskeas ja hiljem sale, peab toitumist piirama. Selles eas spordiga enam tegeleda nii palju ei jõua ja ainuke keha kontroll on toitumise jälgimine.

#4188234:

Kuidas ta siis ikkagi on? Kui inimene teeb maovähenduse operatsiooni, siis päeva toit ongi klaas mahla, rohkem sisse ei mahu. See tõttu võetakse 2 kuuga alla kümneid kilosid, sest kõht ei ole tühi. Tegelikult on võimalik kaalu langetada ka õun ja kohvi päevas. Energia tuleb keharasvast.

No aga sellest ju jutt ongi, et tema ei võta alla ja püsib normaalkaalus selle õuna ja kohviga. Maovähendusopil käinud inimesed võtavad pidevalt ja suures koguses toidulisandeid – just selleks, et vajalikud ained ikka kätte saaks ilma suuri koguseid söömata ning pooliku seedeprotsessiga nagu neil on.

#4188265:

#4188248:

#4188234:

Kuidas ta siis ikkagi on? Kui inimene teeb maovähenduse operatsiooni, siis päeva toit ongi klaas mahla, rohkem sisse ei mahu. See tõttu võetakse 2 kuuga alla kümneid kilosid, sest kõht ei ole tühi. Tegelikult on võimalik kaalu langetada ka õun ja kohvi päevas. Energia tuleb keharasvast.

No aga sellest ju jutt ongi, et tema ei võta alla ja püsib normaalkaalus selle õuna ja kohviga. Maovähendusopil käinud inimesed võtavad pidevalt ja suures koguses toidulisandeid – just selleks, et vajalikud ained ikka kätte saaks ilma suuri koguseid söömata ning pooliku seedeprotsessiga nagu neil on.

No kui magu on vahelt võetud, siis peab lisaaineid võtma, sest magu enam ei lammuta toidust vajalikke aineid. Kui ta püsib normaalkaalus mis siis valesti on? Ma tean kulturisti kes sööb ka väga vähe ja püsib kaalus, iga liigne amps took pekikihi kehale. Sa oled lihtsalt teoreetik ja tegelikult sa pole kunagi mõistnud inimkeha ja kui palju on võimalik inimkeha painutada näiteks spordi nimel.

mulle paistab, et sina ei tea, mis pidi ja mis piirini inimkeha paindub. need 4 protsenti keharasva kulturistid on ka enamasti sügavalt haiged inimesed, nii et seda näitena tuua on pehmelt öeldes pentsik. inimkeha on, jah, uskumatult vastupidav, aga normaalne või või lausa imetlusväärne seda sel kommel “painutada” ei ole hea praktika.

Kui ma esimest korda elus otsustasin kõhulihased välja tuua, siis alguses oli kõik lihtne, jõin ka kohvi ja vett, mängisin arvutimänge. See kõik sai läbi teisel nädalal, siis ma ei suutnud enam magada tühja kõhuga, ma ei suutnud ka arvutis enam olla, siis ma lihtsalt läksin öösel välja ja kõndisin 15 km maha ja siis kella 5 ajal öösel tulin koju ja jäin magama. Kaalu number ei langenud sest jõin palju vett, kohvi ja teed, aga pekid ikkagi põlesid. Mõõdulindiga kõhtu mõõtes sentimeetrites olid tulemused olemas.  Esimese pooleteise kuuga põletasin ära kõik soolikate vahelise rasva, kõht kukkus sisse ja kõhul oli ikkagi 5cm peki kiht, aga visuaalselt olin sale. Aga ma piinasin end edasi, veel 3 kuud hullu panemist ja kõhulihased olid väljas ja nälga enam eriti ei tundnud, pidev väsimus oli küll.’

Ühesõnaga mida ma siis sõin, sõin näiteks lihtsalt vorstiviile, üks viil 2 tunni jooksul. Puuviljad ja juurviljad kaotasid kiirelt mõtte, sest nad tekitasid gaase. Mingi nädal sõin näiteks musti oliive, 15 mini tagant üks oliiv. Ühesõnaga ma sõin võimalikult vähe, kui keegi keegi rääkis kusagil söögist, siis mõtlesin muudele asjadele jne. Mul oli ka palju murdumispunkte, ostsin mitu burgerit ja kugistasin ära, sain kõhuvalud, pärast muidugi kahetsesin, aga koguaeg lohutasin end et homme enam nii ei tee. Marineeritud kurgid olid head asjad, ajasid isu ära. värske tomat, kurk sama. Ikkagi see on teekond mille läbi teed, siis võid öelda, et suudad painutada oma keha. Teistkorda seda on palju lihtsam, sest usud endasse, sest sa suutsid, miks sa siis teistkorda ei suuda, suudad.

Ehk siis mõtle kõigile neile kes sulle väidavad, sa elad rumalalt ja inimene peab sööma tervislikult jne, aga kui sa tõmbad oma maika üles ja seal on 6 kõhulihast, siis kes on tema, see tervise jutlustaja ja kes oled sina. Arusaadav, koguaeg ei ole võimalik olla sale, sest süüa on tore ja lahe, aga oma keha peaks painutama kõik inimesed, kasvõi aeg ajalt. Sest mida on kaotada? Aga mida on võita, palju

jou, OT, sa oledki ju haige oma maniakaalsuses. Mõtteviis on haige, mitte ehk tulemus, välimus vms, kuigi see võib jõle ripped, jagged jms välja näha.

Mind pandi anoreksiapatta, sest KMI on 16. Omaarust ei teinud ka midagi hullumeelset: jätsin ära alko, tegin sedasamust hiiti ja tugevalt ashtanga joogat. Aga kindlasti sõin rohkem kui õun ja kohv. söögiga oli samas suhe väga kehv.

praegu olen rohkem raskustega treenimise maailmas ja üritan väita, et tasakaal on siiski võtmesõna, isegi kui alguses on rõve rasvaperse tunne.

nii et jah. kaotada ON palju. iseendast, suhetest, elukvaliteedist. kokkuvõttes, me ei ole meie kaalu või rasvaprotsendi nr. oleme loodetavasti ikka midagi enamat eks

#4188277:

Ehk siis mõtle kõigile neile kes sulle väidavad, sa elad rumalalt ja inimene peab sööma tervislikult jne, aga kui sa tõmbad oma maika üles ja seal on 6 kõhulihast, siis kes on tema, see tervise jutlustaja ja kes oled sina.

Tema on tasakaalus inimene, sina oled kõhulihas, kas nii?

#4188285:

Ma soovitaks kaalulangetajatele hiit treeningut, see on selline treening kus teete mingi ajatsükli kohta nii palju korduseid kui suudate.

Kui palju lollust on võimalik ühte postitusse kokku panna..

Olgu selle  treeningu ja kalorikuluga kuidas on-kaalulangetuse põhiprobleem on see et organism ei nõustu sinu uue madalama kaaluga vaid reageerib sellele 24/7 kestva valusa näljaga. Mis saaks lihtsamat olla kui jätta paar päeva söömata ja asuda oma uut ja saledamat elu nautima 🙂

#4188372:

#4188285:

Ma soovitaks kaalulangetajatele hiit treeningut, see on selline treening kus teete mingi ajatsükli kohta nii palju korduseid kui suudate.

Kui palju lollust on võimalik ühte postitusse kokku panna..

Olgu selle treeningu ja kalorikuluga kuidas on-kaalulangetuse põhiprobleem on see et organism ei nõustu sinu uue madalama kaaluga vaid reageerib sellele 24/7 kestva valusa näljaga. Mis saaks lihtsamat olla kui jätta paar päeva söömata ja asuda oma uut ja saledamat elu nautima 🙂

See valus nälg ju on ainult esimene nädal ja see on psühholoogiline, edasi ei ole nii nälja tunnet, sest sa kohaned ja loomulikult sööd, ma ei soovita teha näljastreiki. Söö, aga söö vähe ja painuta kui palju saad olla söömata. Kui vähe sööd siis mingit trenni ei teegi, aga igavuse peletamiseks saab kodus harjutusi teha.

Kaks päeva ei söö ja juba oled sale? Kui inimese baasnorm on 1600kcal, see on 17g rasva, st 10 grammis rasvas on 90kcal umber, pmst kui üks päev ei söö, kulutad ära 160-200g keharasva kui nüüd liigutad ka. Rohkem ei ole võimalik rasva põletada, sest keha lihtsalt ei kuluta nii palju energiat.

#4188451:

#4188440:

#4188288:

jou, OT, sa oledki ju haige oma maniakaalsuses. Mõtteviis on haige, mitte ehk tulemus, välimus vms, kuigi see võib jõle ripped, jagged jms välja näha.

Mind pandi anoreksiapatta, sest KMI on 16. Omaarust ei teinud ka midagi hullumeelset: jätsin ära alko, tegin sedasamust hiiti ja tugevalt ashtanga joogat. Aga kindlasti sõin rohkem kui õun ja kohv. söögiga oli samas suhe väga kehv.

praegu olen rohkem raskustega treenimise maailmas ja üritan väita, et tasakaal on siiski võtmesõna, isegi kui alguses on rõve rasvaperse tunne.

nii et jah. kaotada ON palju. iseendast, suhetest, elukvaliteedist. kokkuvõttes, me ei ole meie kaalu või rasvaprotsendi nr. oleme loodetavasti ikka midagi enamat eks

Miks sa nii toksiline oled? Kui koolis eksamiteks õppisid ööde viisi silm punnis, siis ju kõik oli okei, tervislik. Kui tahad kaalu langetada, siis ei ole okei järsku?

Sul on rohkem vaimne häire kui kehakaalu häire, sellega pead ise hakkama saama. Sinu suhtlusviis on hästi labane ja nõme, ära vala oma halba tuju teiste peal välja, nemad pole sinu probleemides süüdi. Püüa olla inimene, kuigi pead ennast ninjaks.

pigem oled sa siin ise okkaline olnud. ma olen aastaid tegelenud oma kehakuvandi, toitumise jnega, nii et tean teemast üsna palju ja loomulikult on asjaga kaasas käinud vaimsed häired. mulle jäi silma see, et sa ülistasid enesepiitsutamist. algajale allavõtjale, kehva enesehinnanguga, paksugeeniga inimesele ei ole kuidagi produktiivne öelda, et pinguta üle ja vääna ennast kahekorra, et kuuspakk välja paistaks.

mõned inimesed tahavad lõpuks lihtsalt enda eluga rahul ka olla.

Ole, teised ei ole sinu süljetopsiks, see on foorum kus vahetatakse mõtteid ja pole mõtet võtta seda isiklikult endale kohandada.

#4188444:

Kaks päeva ei söö ja juba oled sale? Kui inimese baasnorm on 1600kcal, see on 17g rasva, st 10 grammis rasvas on 90kcal umber, pmst kui üks päev ei söö, kulutad ära 160-200g keharasva kui nüüd liigutad ka. Rohkem ei ole võimalik rasva põletada, sest keha lihtsalt ei kuluta nii palju energiat.

Kaalu langus ei toimu ainult rasva arvelt , ja ei ole võimalik kaalu langetada üksnes rasva kaotades. Kui sa lõpetad söömise siis  kaalulangus tekib kohe soolesisu puudumisest, süsivesikute ja vee sisalduse langusest, lihased hakkavad kõhetuma jne.

#4188277:

Kui ma esimest korda elus otsustasin kõhulihased välja tuua, siis alguses oli kõik lihtne, jõin ka kohvi ja vett, mängisin arvutimänge. See kõik sai läbi teisel nädalal, siis ma ei suutnud enam magada tühja kõhuga, ma ei suutnud ka arvutis enam olla, siis ma lihtsalt läksin öösel välja ja kõndisin 15 km maha ja siis kella 5 ajal öösel tulin koju ja jäin magama. Kaalu number ei langenud sest jõin palju vett, kohvi ja teed, aga pekid ikkagi põlesid. Mõõdulindiga kõhtu mõõtes sentimeetrites olid tulemused olemas. Esimese pooleteise kuuga põletasin ära kõik soolikate vahelise rasva, kõht kukkus sisse ja kõhul oli ikkagi 5cm peki kiht, aga visuaalselt olin sale. Aga ma piinasin end edasi, veel 3 kuud hullu panemist ja kõhulihased olid väljas ja nälga enam eriti ei tundnud, pidev väsimus oli küll.’

Ühesõnaga mida ma siis sõin, sõin näiteks lihtsalt vorstiviile, üks viil 2 tunni jooksul. Puuviljad ja juurviljad kaotasid kiirelt mõtte, sest nad tekitasid gaase. Mingi nädal sõin näiteks musti oliive, 15 mini tagant üks oliiv. Ühesõnaga ma sõin võimalikult vähe, kui keegi keegi rääkis kusagil söögist, siis mõtlesin muudele asjadele jne. Mul oli ka palju murdumispunkte, ostsin mitu burgerit ja kugistasin ära, sain kõhuvalud, pärast muidugi kahetsesin, aga koguaeg lohutasin end et homme enam nii ei tee. Marineeritud kurgid olid head asjad, ajasid isu ära. värske tomat, kurk sama. Ikkagi see on teekond mille läbi teed, siis võid öelda, et suudad painutada oma keha. Teistkorda seda on palju lihtsam, sest usud endasse, sest sa suutsid, miks sa siis teistkorda ei suuda, suudad.

Ehk siis mõtle kõigile neile kes sulle väidavad, sa elad rumalalt ja inimene peab sööma tervislikult jne, aga kui sa tõmbad oma maika üles ja seal on 6 kõhulihast, siis kes on tema, see tervise jutlustaja ja kes oled sina. Arusaadav, koguaeg ei ole võimalik olla sale, sest süüa on tore ja lahe, aga oma keha peaks painutama kõik inimesed, kasvõi aeg ajalt. Sest mida on kaotada? Aga mida on võita, palju

Tundub päris tervislik tegevus, eriti vaimselt.

Sa vist harrastad seda siiani?

#4188277:

Kui ma esimest korda elus otsustasin kõhulihased välja tuua, siis alguses oli kõik lihtne, jõin ka kohvi ja vett, mängisin arvutimänge. See kõik sai läbi teisel nädalal, siis ma ei suutnud enam magada tühja kõhuga, ma ei suutnud ka arvutis enam olla, siis ma lihtsalt läksin öösel välja ja kõndisin 15 km maha ja siis kella 5 ajal öösel tulin koju ja jäin magama. Kaalu number ei langenud sest jõin palju vett, kohvi ja teed, aga pekid ikkagi põlesid. Mõõdulindiga kõhtu mõõtes sentimeetrites olid tulemused olemas. Esimese pooleteise kuuga põletasin ära kõik soolikate vahelise rasva, kõht kukkus sisse ja kõhul oli ikkagi 5cm peki kiht, aga visuaalselt olin sale. Aga ma piinasin end edasi, veel 3 kuud hullu panemist ja kõhulihased olid väljas ja nälga enam eriti ei tundnud, pidev väsimus oli küll.’

Ühesõnaga mida ma siis sõin, sõin näiteks lihtsalt vorstiviile, üks viil 2 tunni jooksul. Puuviljad ja juurviljad kaotasid kiirelt mõtte, sest nad tekitasid gaase. Mingi nädal sõin näiteks musti oliive, 15 mini tagant üks oliiv. Ühesõnaga ma sõin võimalikult vähe, kui keegi keegi rääkis kusagil söögist, siis mõtlesin muudele asjadele jne. Mul oli ka palju murdumispunkte, ostsin mitu burgerit ja kugistasin ära, sain kõhuvalud, pärast muidugi kahetsesin, aga koguaeg lohutasin end et homme enam nii ei tee. Marineeritud kurgid olid head asjad, ajasid isu ära. värske tomat, kurk sama. Ikkagi see on teekond mille läbi teed, siis võid öelda, et suudad painutada oma keha. Teistkorda seda on palju lihtsam, sest usud endasse, sest sa suutsid, miks sa siis teistkorda ei suuda, suudad.

Ehk siis mõtle kõigile neile kes sulle väidavad, sa elad rumalalt ja inimene peab sööma tervislikult jne, aga kui sa tõmbad oma maika üles ja seal on 6 kõhulihast, siis kes on tema, see tervise jutlustaja ja kes oled sina. Arusaadav, koguaeg ei ole võimalik olla sale, sest süüa on tore ja lahe, aga oma keha peaks painutama kõik inimesed, kasvõi aeg ajalt. Sest mida on kaotada? Aga mida on võita, palju

Ma olen see, kes väga vähe sööb. Mulle pani keegi siin toitumishäire diagnoosi. Sinu kommentaari lugedes on selgelt näha, kuidas mõtleb ja käitub toitumishäirega inimene. Mina söön ka vähe, aga mind ei huvita 6-pack, mu silmis on see keskmisel inimesel isegi pigem inetu, pole söömahoogusid, ma ei pea oma mõtteid vägisi toidult eemale juhtima,  mingeid imelikke asju ükshaaval sööma ja end sellega petma. Mustad oliivid ja vorstiviilud – nendest ei saa ju organism eriti midagi kasulikku. Kui vähe sööd, võiks vähemalt püüda needki asjad tervislikuna hoida.

“Toitumishäire on sul tõenäoliselt sellegipoolest. Väga vähese ja rangelt tervisliku toitumine mahub sinna alla väga lihtsalt.”

Ma ei söö rangelt tervislikku toitu, vaid seda, mis maitseb ja mille järele parasjagu isu on. Enamik poolfabrikaate ja rämpsu pole minu jaoks lihtsalt isuäratavad ja mingil määral võtan asja ka mõistusega. Näiteks vorsti ma tõepoolest ei söö kui just pole väga kvaliteetne täissuitsuvorst, musti oliive samuti mitte. Võin süüa tumedaid või rohelisi oliive, aga need pole mul söögikorra asendajad, vaid sellisel juhul osa sellest. Toitumishäire välistasid mul kaks spetsialisti ja nemad küsitlesid mind märksa põhjalikumalt.

#4191574:

#4191307:

Toitumishäire välistasid mul kaks spetsialisti ja nemad küsitlesid mind märksa põhjalikumalt.

Kas sa oled geneetiliselt kribu- vanemad- vanavanemad samasugused? Pingutamata tulev saledus ja kehv söögiisu võib viidata mingile muule tõsisele tervisehädale.

Ülekaalulisust mu lähisugulaste seas jah tõesti pole siiani täheldanud. Mingid eriti kribud pole, aga normaalkaalus. Ka ma ise pole väga kribu, lihtsalt normaalkaalus. Tervisehäda siiani leitud pole, kahtlustasin seda esialgu ka ise ja olen nii Haigekassa kui enda raha eest uuringutel käinud.

#4188234:

Kui inimene teeb maovähenduse operatsiooni, siis päeva toit ongi klaas mahla, rohkem sisse ei mahu.

Ei ole. Üks toidukord on umbes suuruses õun ja tass kohvi, aga ühe toidukorraga päevas ju keegi ei piirdu. Toit lahkub maost üsna kiiresti ja hakkab mööda soolestikku edasi liikuma. Siis saabki uue portsu peale süüa.