Teema: Krooniline tonsilliit (kurgumandlite põletik)

ei kahetse. tervis on palju paremaks läinud. vanasti olin pidevalt haige va suvel. op on 9a tagasi tehtud ja ma ei ole enam nii haige. 3-5 korda aasta jooksul vaid.
see haigus mõjub igale poole. ka südamele.
tee ära.
taastumine ei olnudki nii hull.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga kui üks arst ütleb, et on tonsilliit ja teine, et ei ole? Keda ma siis uskuma pean? Mitu spetsialisti peaks läbi käima? Angiine ei ole, veres põletikunäit (aos) pidevalt kõrge, nohud sagedased; mandlitelt tulevad katud ka, eriti talvel.
Vabandan, et oma küsimusega võõras teemas.[/tsitaat]
mis see teine arst siis ütles? et oled terve ja kujuta vähem ette?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

mis see teine arst siis ütles? et oled terve ja kujuta vähem ette?[/tsitaat]

põhimõtteliselt jah; aso pidi mõttetu analüüs olema (soovitas selle kohta googlest lugeda), nohu tuleb ravida vanaemade viisil ja normaalsed põhjamaainimese mandlid. opereeriv arst.

Mina olen väga-väga rahul, et need lõpuks peale 10 aastat põdemist eemaldatud sain. Perearst ei andnud kuidagi LOR-le saatekirja ja seletas, et olen täiesti terve, kujutan oma hädasid ainult ette. Selle aja jooksul põdesin mitmeid liigese- ja südamehaigusi ning lõpuks, kui käes oli perikardiit (südamepaunapõletik), saatis minu TUNGIVA nõudmise (loe \”ähvarduse\”) peale kurguarstile. See teavitas, et järjekord on küll 1,5 aastat, kuid kuna minu seis katastroofiline, lõikab järgmisel nädalal. Sealt alates on küll kõik ainult ülesmäge läinud. Päris terveks ma ilmselt küll enam ei saa, kuid enamik hädadest on kadunud. Ja immuunsüsteem on minu meelest tugevam, kui eales varem.
Nii et ära viivita, hiljem võib kõik palju hullem olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sain siis sellise diagnoosi ja opi-aja ka sügisesse. kas on kellegil õnnestunud siiski opist pääseda omal jõual kuidagi see haigus seljatada? Pelgan seda operatsiooni. Tean, et taastumine on vaevaline. samas, kardan ka selle nö esimese barjääri haiguste vastu eemaldada. Mis saab immuunsüsteemist edasi? Või mis abi neist põletikes mandlitest praegugi on?
Ootan vastuseid, kellel on kokkupuudet olnud. Kas olete operatsiooni kahetsenud? Mis muutus peale opi?[/tsitaat]
Põletikus mandlid ei kaitse enam midagi, ainult hävitavad su organismi. Põletik võib lüüa liigestesse ja südamesse. Lõika välja ja ära taastumist pelga. Mul läks see palju kergemalt kui olin kartnud. Valuvaigisteid võtsin ainult pärast oppi ja järgmisel päeval. Süüa muidugi paar nädalat normaalset toitu ei saa, aga see on tühiasi.

Mina käisin ka mõned aastad tagasi mandliopil. Olen väga-väga rahul. Mind aastaid regulaarselt piinanud mandlipõletikud muutusid lõpuks ravile allumatuks. Algul pandi operatsiooniaeg ca 1,5 aasta taha nagu tavajärjekorras. Erakorralise operatsiooni aeg pärast 3 järjestikust AB kuuri, mis siiski mandlitele ei mõjunud, määrati aga lausa nädalaga.
Kui enne võisin 4-5 angiiniga aastas vähemalt arvestada, siis nüüd olen 8 aasta jooksul vaid 1 korra mingi viirushaigusega voodisse jäänud. Seega leian, et haiged mandlid kohe kindlasti ei kaitse organismi, vaid pigem teevad palju-palju kahju (korduvad AB kuurid nt) ning mis kasu ei tee, tuleks eemaldada.

Mul tehti ka kunagi UV-lampi, aga lõpuks oli ikkagi aastas 2-3x mädane angiin (ka südasuvel). AB-kuurid enam ei aidanud, võtsin valuvaigisteid. Viimane mädane angiin oli väga hull – mul läks kurk nii paiste, et ma ei saanud enam korralikult süüa-juua.
Sattusin erakorralisena opile. Op läks hästi (2h peale narkoosist toibumist lubati juba koju), valuvaigisteid ei läinudki vaja. 2 nädala pärast lubati tööle tagasi.
Lahenes ka halva hingeõhu probleeme: mul sageli tuli suust mädahaisu, aga peale oppi on kõik ok.
Enam ei pea ostma ka kurguspreisid ja -pastille – kurk on puhas ja hügieeniline. Ka külmetus on viimasel 2-l talvel olemata olnud.

minul hakkasid sellest liigesed valutama, oleks võinud veel halvemini – südame lihasepõletik näiteks. 2 aastat tagasi lõigati ära ja haige ei ole küll rohkem olnud kui varem

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

põhimõtteliselt jah; aso pidi mõttetu analüüs olema (soovitas selle kohta googlest lugeda), nohu tuleb ravida vanaemade viisil ja normaalsed põhjamaainimese mandlid. opereeriv arst.[/tsitaat]

Arstide suhtumised ja vaated on erinevad. Ühed kirjutavad igal võimalusel AB, teised üritavad viimse piirini looduslike vahenditega ravida ja toetada inimese enda immuunsüsteemi. Inimese enda valik siis, kummale poole tema hoiab.

Ehk siis üks opereerib ära ka igaks juhuks, teine vaid äärmisel vajadusel ja siit tulebki erinev soovitus.

Mul soovtas ka tuntud Tartu arst Dr. Kull 15a. tagasi mandlid ära lõigata. Tuttav perearst aga arvas, et ära lõikamine on moe värk ning ei soovitanud. Sõin 3 kuud vitamiine ja päevakübara tablette ning sain terveks ilma opita 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu 7 a tütrele on ka diagnoositud krooniline tonsillit, aga LOR arst ütles, et eemaldada pole vaja (adenoidid on küll eemaldatud). Ka pidevalt haige, kõripõletikud jne. Soovitas ennetamiseks UV- lampi ja mingit spets. loputust kurgule, mõlemat 10-15X. Loodan, et aitavad, varsti alustame ehk (pean raha selleks kõrvale panema). [/tsitaat]

Tegu pole siiski vist lambiga ega soojendava protsessiga, arvel UZI ultraheli, kaela lümfisõlmede mikromasaa¸ mingi aparaadi külge ühendatud pulgaga. Laps küll põeb tihti koolis, muidu mitte, kõrgeid palavike peale adenoidide eemaldamist pole. Tahaks küll loota, et on abi ja arsti otsus mitte eemaldada mandleid õige. Jah, aga võtan aja mõnele teisele arstile (vaid 2 tk ongi meil siin veel) ja kuulame tema arvamust. Lastele olevat mandlid n.ö vajalikumad jne…

olen ka rahul, kuna oktoobris lõigati välja. esimene 10 päeva oli põrgu, kuid see on ununenud, kannatab ära.

väärib märkimist, et mädanevad mandlid tekitavad laibahaisu, millest lõikusega lahti saad.

lõigati Hiiul. pidin juba 07.30 kohal olema, kuid lõikus oli kuskil 11 paiku. kui olin riided vahetanud, viskasin palatisse voodile pikali ja norskasin kuni arst mind opile viis. sama päeva õhtul istusin autorooli ja sõitsin koju. arstile valetasin, et mulle tullakse järele..

Seda väikest oppi pole mõtet küll karta!
Minul lõigati mandlid ära 6 aastat tagasi (olin siis 30) ja peale seda ei ole ma haige olnud! Hea küll, valetan … paar nädalat tagasi sain mingi köha ja nohu kallale, aga see on ka kõik.
Tervis läks, sõna ostses mõttes, päevapealt paremaks – liigesed ei valutanud, selg ei valutanud, üldine seisund oli super, energia tuli tagasi. Ma ei saa aru, miks ma seda varem ei teinud, aga noh, parem hilja, kui üldse mitte.
Taastumine oli kiire ja vaevusteta. Kolmandal päeval pärast oppi läksin tööle ja sööma hakkasin tavalist toitu juba järgmisel päeval.
Järgmisel kuul läheb minu vanem laps samale opile ja pole kaugel aeg, kui seda peab tegema ka noorem laps – mõlemad on kahjuks pärinud minu kehvad kurgumandlid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas teil kellelgi ei ole mingit jama olnud PEALE oppi? Lapsel (13a) lõigati aprillis ja hiljem augustis avastati liigesepõletik, kas siis viitega lõi välja. Mul endal lõigati nüüd novembris ja siiani on üks haigus ajanud teist taga, kõrvapõletik, põskkoopapõletik, kurk valus tihemini kui mandlitega. Ise ma tunnen küll, et olen hoopis haigem olnud peale operatsiooni. Mis jama see siis on? Meil mõlemil mandlid mädased ja LOR arsti sõnul vajadus lõigata.[/tsitaat]

Jah, mul isal oli ka nii. Hiljem selgus, et peamine põletikukolle oli hoopis kõrvas ning sealt levis madalamale. Varem mandlitesse, peale opi siis sealt allapoole.

Tean ka teisi, kellel peale mandlioppi tekkisid mandlipõletiku asemel bronhiit ja kõripõletik.

Kui sul on soovi mandleid mitte oppida lasta, siis ära imesta kui varsti on sul liigesed haiged ja südamega probleemid. Minu kadunud emapoolsel vanaemal oli lapsena pidevalt angiine, aga siis (20ndad-30ndad) ei opitud neid sedasi, ta käis operatsioonil alles 40-aastasena ja tal olid südameklapid ikka väga läbi. Lasid päris suure hulga verd tagasi. Elas ta siiski lõpuks enam kui 87 aastat vanaks ning oli igati tragi lõpuni, samas käis kord kuus kardioloogil südant kontrollimas ning krõbistas usinalt toetavaid rohtusid.