Teema: KSG vs Viimsi Günmaasium

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

#4040362:

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Eks neid edetabeleid on igasuguseid. Selles edetabelis on KSG Viimist eespool. https://www.postimees.ee/7383434/edetabelid-postimehe-koolide-edetabel-2021

#4041302:

#4040362:

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Need riigieksamite edetabelid ju suhteliselt subjektiivsed. Näiteks, kui matemaatika eksamit teeb ühest koolist 50 noort ja teisest koolist 8 või 28 ja tulemused on, et see kool, kus tegi 8 noort saab paremad tulemused kui 50 noorega kool, siis ju on subjektiivne. Ei näita need riigieksamid midagi. KSG siiski võib julgelt Eesri 20 parima kooli hulka paigutada. Saadakse sisse nii Eesti kui Euroopa ülikoolidesse. Loomulikult peab õpilane ka ise pingutama ja edasipüüdlik olema.

sul on ikka subjektiivusest vääägagi kummaline arusaam … aga ela omas õndsas teadmises edasi, et KSG on eliitkool ja kuulub TOP20 hulka 🙂

Mul laps lõpetas VGM ja jäi rahule, seega lapse seisukohast oli koolikorraldus väga mugav, klassikaaslased ka paljuski tuttavad kuna  ta tuli Viimsi koolist.

Mida lapsevanemana üldiselt negatiivse poole pealt nägin, on siiski teatud määral halb seltskond  (nii Viimsi koolis kui ka VGM). Oleme ise ka antud vallas kohalikud, seega on väga kahju  vaadata kuidas osad (mitte kõik!) lapsed on tänu vanemate positsioonile või rahakotile üsna maailmanaba suhtumisega Eks neid on muidugi igal pool, aga Viimsis on see kuidagi eriti silma jäänud.

KSG kohta kogemus puudub.

P.S. vabandan, olen eelmine kägu 16 koht, mitte 1, mul klaviatuuril number kuus ei tööta hästi.

Aga on ikka vahe sees, kas 63 või 16

#4043623:

#4041338:

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

kui sa pole varem kuulnud terminit ‘torukool’, siis on see küll üksnes kivi sinu enda kapsaaeda …

#4043678:

Peaks olema, et kui koolis käiakse 1. kuni 12. klassini. Aga KSG (või muu) pole ju kõigile torukool. Et kuidas siis defineerida, kui osa laspsi on gümnaasiumi tulnud samast koolist ja osa teisest? Et osa lapssi on torukoolikad, osad mitte?

Vabandan. Õige oleks lapsi.

#4043948:

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂 Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

No eks ootame siis nende riigigümnaasiumite esimesed lennud ära. Ma siiski kahtlustan, et “töö on tellija materjalist” ja niikaua kui need põlatud kesklinnakoolid koore riisuvad, tulevad sealt ka paremad riigieksamite tulemused.

Torukool ja ühest toru otsast sisse, teisest välja on üsna halvustavad väljendid. Enamus koolides toimub peale põhikooli lõppu liikumine, kus rohkem kus vähem.  Mõni läheb kodulähedasest koolist tugevamasse gümnaasiumisse, mõnel on aastatega hoopis teised huvid tekkinud kui nende vanemad kunagi lapsele kooli valides eeldasid.

#4043948:

#4043623:

#4041338:

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

Siinkohal on paslik märkida, et see on väga vana termin ja kasutusel olnud vist 2010. aastat juba, kui ühes artiklis seda kasutati võrdlussõnana:

https://epl.delfi.ee/artikkel/51274614/mammutkoolidest-ja-torukoolidest

Hiljem on haridusteemalistes, eelkõige koolireformist pajatavates kirjutistes korduvalt seda terminit mainitud, näiteks:

https://www.postimees.ee/4336937/agur-keskparaste-torukoolide-asemel-tekivad-tugevad-pohikoolid

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂

Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

Saan loomulikult aru.

Aga torukool on halvustav väljend ja seda on hakatud pilkavas võtmes tarvitama riigigümnaasiumite õpilaste vanemate poolt, muud midagi.

Tallinna kesklinnas asuvatel torukoolidel on samasugune paindlikkus, valikainete kava ja hilisemas kooliastmes tunnid/praktikumid erinevate ülikoolide ja haiglate juures juba ammu muide, aastaid enne riigigümnaasiumite teket.

Õpitakse moodulite kaupa.

Seega ei ole riigigumnaasiumid minu jaoks mingi heureka.

Rääkides sellest kujundlikust torust – eliitkooli torust tuleb välja kvaliteetse haridusega noor. Kuidas riigigümnaasiumi torudega lood on, seda me alles näeme.

#4044074:

Aga no samas Hugo Treffner on ju üks Eesti esimesi riigigümnaasiume.

No esiteks Treffner ei ole riigigümnaasium.

Tartus muidugi ongi ainult Härma “torukool”, aga see ei ole halvustamiseks eriti hea näide…

#4044074:

Ja ikkagi rõhutan veelkord – see mõiste pole minu välja mõeldud ja selle eesmärk ei ole halvustada ühtki kooli ja kindlasti mitte ühtki õpilast, kes õpib täistsüklikoolis (kui see nimetus nüüd kuidagi neutraalsem on). Lihtsalt see süsteem on paraku tõesti nõukaaja jäänuk, et 1.-12. klassi haridust antakse ühes majas ja sageli ühe pedagoogilise printsiibi ja samade õpetajate poolt. 7- ja 17-aastase inimese vajadused ja võimed on lihtsalt nii erinevad, et nõuavad ka erinevat keskkonda ja õpipäeva, mina siinkohal oma lapse jaoks valikuid tehes riigieksamite tulemusi prioriteediks ei sätiks. Seda enam, et ülikoolid huvituvad neist järjest vähem ja seavad järjest enam sisse oma teste, mis tihti kontrollivad värske koolilõpetaja võimekust leida seoseid ja lahendusi st probleemilahendamise oskust. Kas pigem ainult testideks, olümpiaadideks ja eksamiteks  valmistuvadid koolid oskusi piisaval määral treenivad, ei tea öelda. 

See, kuidas sa seda mõistet antud teemas kasutad, on üsna üheselt halvustavalt tajutav.

Ja kui sa arvad, et olümpiaadidel esinevad edukalt lapsed, kes ei suuda seoseid luua ja lahendusi leida ning kel puudub probleemilahendamisoskus, siis ilmselgelt ei tea sa olümpiaadidel osalemisest midagi ning võiksid sel teemal sõna mitte võtta. Ja lisaks võiksid vaadata, milliste sinu poolt põlatud “torukoolide” lapsed on olümpiaadidel esirinnas.

#4043948:

Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

Vaata mõne sinu poolt põlatud kesklinnakooli tunniplaani. Ma kõikide koolide omi ei viitsi võrdlema hakata, aga vähemalt sellest kesklinna koolis, kus minu lapsed käivad, on kõik need sinu poolt väljatoodud eelised juba ammu olemas.

#4044171:

#4044074:

Aga no samas Hugo Treffner on ju üks Eesti esimesi riigigümnaasiume.

No esiteks Treffner ei ole riigigümnaasium.

Tartus muidugi ongi ainult Härma “torukool”, aga see ei ole halvustamiseks eriti hea näide…Tänud paranduse eest, täitsa õige jutt, Treffner on küll puhas gümnaasium, aga mitte riigi haldusalas. Nõo on riigigümnaasium, kuidagi oli mul teisiti meelde jäänud.

No sel polegi minu jaoks tegelikult vahet, kelle all gümnaasiumid töötavad. Olen lihtsalt väga seda usku, et põhikooli ja gümnaaasiumiosad tuleb lahutada. Ka kesklinnakoolides, et võimaldada pandlikumat õppekorraldust ja saada lisaruumi, kuna praegu on mitmes koolis juba üle mõistuse kitsas. GAG-s hakkab aasta pärast Kotzebuest suurde majja tulema igal aastal 5-6 paralleeli (seni tuli 3-4). Kes pannakse sel juhul õhtupoolsesse vahetusse? Peamajja see mass koos nelja gümnaparalleeliga ära enam ilmselt ei mahu. Vajadusel tuleks siis leida uued hooned või need ehitada. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks tänased G5 lapsed koonduda gümnaasiumis veel ühte eraldi kesklinna rajatavasse riigigümnaasiumisse, et teha progümnaasiumile koolihoonetes  ruumi ja saada ise võimalus teistsuguseks õppekorralduseks.

Kui arvate, et ma üldse ei tea, millest räägin, siis tegelikult on vastupidi. Kaks minu last on GAG lõpetanud ja üks õpib seal hetkel gümnaasiumis, küll veel vanade suunakavade järgi. No ei ole seda paindlikkust ja valikurohkust, mida gümnaasiumilt eeldaks. Kolme aasta jooksul 4-6 valikkursust, mida valdavalt annavad oma kooli õpetajad. Valikained paigutatud koolipäevade lõppu, nii et päev lõppeb pool viis, seejärel siis koju õppimist jätkama. Millises kesklinnakoolis on valikainete moodulid (pean silmas vähemalt kolmest üksteist toetavast kurusest plokke, millede vahel laps saaks valida)? Pole küll kuulnud, et oleks. Tunniplaanis (tõsi!) on mõned paaristundide plokid, aga 90 minutit pole teaduspõhiselt tõestatuna ka kõige adekvaatsem ajakasutus ühe ainega tegelemiseks. Täistsüklikool, kus ruumid on ühised, ei võimalda aga gümnal nt 70-75-minutiliste plokkidega oma rütmis kulgeda. Samas on suur osa tunde ikka 45-minutilised ja päevas tuleb tegeleda 5-7 ainega. No igal juhul ei näe see välja selline nagu nt Tabasalu Gümnaasiumi tunniplaani:

https://tbg.edupage.org/timetable/view.php

Keegi nüüd kindlasti küsib, et miks ma siis oma last mõnda riigikasse ei suunanud, selline fänn, nagu ma olen. Elame Mustamäel, siit oleks Tabasallu või Viimsisse ikka väga kauge käia olnud, aga linnas tänase seisuga veel ühtki puhast gümnaasiumi pole, kui just EBS õppemaksu ei taha maksta. Nii lihtne ongi. Ma ei väida, et GAG ei anna head stardipositsiooni ja haridust, muidugi saab, kui õppida soovid. Samas ei ole ma ka ühegi oma lapse puhul erilist indu ega sära silmis märganud, et hirmsasti tahaks kooli minna ja seal pakutav eriliselt köitev oleks. Õppimine on noore inimese töö ja ei peagi lõbus olema, samas pole eesmärk ka õpihuvi suure põhiainete koormuse ja tuupimisega tappa. Lihtsalt homne tööturg nõuab midagi enamat ja loovamaid lahendusi.

Nojah, ja muidugi pole ma üldse kindel, et Tallinna tulevad riigigümnaasiumid seda tulevikuharidust kvaliteetselt pakuvad. Samas lootus on, sest üle Eesti on riigikoolid ju tegelikult tublisti käima läinud ja õpe seal toimib keskmisest paremal tasemel.

#4044428:

Erinevalt eelpolkirjutajast olen täielikult põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vastu, pooldan progümnaasiume ja väikeseid kodulähedasi suure aia ja mangüväljakuga 6-klassilisi algkoole. PK ja G lahutamisel on suureks kaotajaks PK 3. aste. Hormoonidest pulbitsevatel teismelistel kaob tasakaalustav eeskuju, kellelt käitumist ja kooliürituste korraldamist õppida. Koolide lahutamisel liiguvad ainespetsialistid gümnaasiumisse, PK 3. astmes hakkavad õpetama klassiõpetajad ja mitme aine õpetajad.

Lisaks veel eelkirjutatule , et progümnaasiumi osas on lapsel väga hea jälgida mis toimub oma kooli gümnaasiumiosas ja üldse koolis, milline on õhkkond, kui ranged nõudmised,kooli traditsioonid ja millised õpetajad. Ja selle alusel on lihtsam teha otsus kas on soov jääda sama kooli gümnaasiumisse või on ikkagi soov liikuda mujale.

Et

Riigigümnaasiumisse saab nüüd ju samuti katsetega, mitte ei lähe kõik 9ndikud edasi, see ehk tagab siiski mingi taseme tõusu, kuid tekitab probleeme neile kellel 9nda lõpp läks kehvasti ja arvasid, et kodulähedasse kooli ikka saab. Minu laps tegi katsed mitmesse kooli, kuid valis siiski riigigümnaasiumi, peamiselt asukoha tõttu aga sinna tuli ka päris mitu head õpetajat ning tema valikained on peamiselt kõik TTÜ-st kuhu soovib ka edasi õppima minna. Sobib ka, et on mentorid, moodulid ja ainepunktid, osa läbitud kursuseid pidi saama ka TTÜ-sse üle kanda. Lisa keele valik oli see aasta ka juba päris lai sh. Jaapani ja hispaania keel. Lapsevanemana tundub kooli poolne suhtumine väga asjalik, palju vastutust on õppijal endal ja seda toetab nii mentor kui õppenõustajad.