Esileht Koolilaps KSG vs Viimsi Günmaasium

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: KSG vs Viimsi Günmaasium

Postitas:
roosinupp30

Oskab ehk keegi vastata, mis meeldis vôi ei meeldinud antud gümnaasiumis ôppides.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie laps lõpetas VGM-i ja oli väga rahul. Meeldisid moodulid, pikemad tunnid jms. Ehk siis meeldis see, et on nagu ettevalmistus ülikooliks. Hindamissüsteem on võib-olla veidi raskem, kuna läbi kolme aasta peab oma ainete protsente jälgima. Meil laps sai ka linna n-ö eliitkoolidesse sisse, aga valis lõpuks hoopis VGM-i.

Kuna teiste gümn meil kogemusi ei ole, siis võrdlusmoment muidugi puudub. Võib-olla on igal pool juba sarnane hindamine jms.

Kõlama on jäänud, et kui elada Viimsis, siis KSG asemel valiks VGM-i ka läheduse tõttu. Aga ise siin jällegi hinnangut ei oska anda, kas see oleks nüüd põhjus..

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

+3
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

kas postituses on küsitud 1. või 10. klassi kohta?

mul on kogemus KSG-ga, puudub viimsiga.

KSG-sse pandi oma lapsed kaugemalt saksa keele tõttu. saksa keelt saavad nad seal küll söögi alla ja söögi peale. minu lapse klassis oli lapsi kakumäelt, viimsist, piritalt, tabasalust, muidugi ka kodu lähedalt. ja need kaugemate laste vanemad olidki valinud saksa keele süvaõppe tõttu selle kooli.

muus osas ma ei oska öelda. ma ei ütleks, et see oleks halb kool olnud või nõrk tase (võrdlus ka 2 eliitkooliga, kus võib-olla veidi karmim oli…)

gümnaasiumi osas siis samuti. kõik hakkavad 10. klassis palju saksa keelt õppima. muud suurt erinevust ma ei oska öelda. muud õppesuunad on kummagi kooli kodulehel nähtavad,

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Eks neid edetabeleid on igasuguseid. Selles edetabelis on KSG Viimist eespool. https://www.postimees.ee/7383434/edetabelid-postimehe-koolide-edetabel-2021

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Need riigieksamite edetabelid ju suhteliselt subjektiivsed. Näiteks, kui matemaatika eksamit teeb ühest koolist 50 noort ja teisest koolist 8 või 28 ja tulemused on, et see kool, kus tegi 8 noort saab paremad tulemused kui 50 noorega kool, siis ju on subjektiivne. Ei näita need riigieksamid midagi. KSG siiski võib julgelt Eesri 20 parima kooli hulka paigutada. Saadakse sisse nii Eesti kui Euroopa ülikoolidesse. Loomulikult peab õpilane ka ise pingutama ja edasipüüdlik olema.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Need riigieksamite edetabelid ju suhteliselt subjektiivsed. Näiteks, kui matemaatika eksamit teeb ühest koolist 50 noort ja teisest koolist 8 või 28 ja tulemused on, et see kool, kus tegi 8 noort saab paremad tulemused kui 50 noorega kool, siis ju on subjektiivne. Ei näita need riigieksamid midagi. KSG siiski võib julgelt Eesri 20 parima kooli hulka paigutada. Saadakse sisse nii Eesti kui Euroopa ülikoolidesse. Loomulikult peab õpilane ka ise pingutama ja edasipüüdlik olema.

sul on ikka subjektiivusest vääägagi kummaline arusaam … aga ela omas õndsas teadmises edasi, et KSG on eliitkool ja kuulub TOP20 hulka 🙂

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

+3
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul laps lõpetas VGM ja jäi rahule, seega lapse seisukohast oli koolikorraldus väga mugav, klassikaaslased ka paljuski tuttavad kuna  ta tuli Viimsi koolist.

Mida lapsevanemana üldiselt negatiivse poole pealt nägin, on siiski teatud määral halb seltskond  (nii Viimsi koolis kui ka VGM). Oleme ise ka antud vallas kohalikud, seega on väga kahju  vaadata kuidas osad (mitte kõik!) lapsed on tänu vanemate positsioonile või rahakotile üsna maailmanaba suhtumisega Eks neid on muidugi igal pool, aga Viimsis on see kuidagi eriti silma jäänud.

KSG kohta kogemus puudub.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2021 riigieksamite tukemustega oli Viimsi igatahes KSG’st ees https://www.ohtuleht.ee/1048201/riigieksamite-tulemused-mitmendal-kohal-on-sinu-kool ma ei näe mingit arvestatavat põhjust KSG’d eelistada. KSG on täiesti tavaline kool, mingist eliitkoolist pole juttugi. Saadaksin lapse sinna vaid juhul kui kõrvalmajas elaks, Viimsist ei tasu sinna küll tulema hakata 🙂

Muidugi, võta saksa keele kallakuga kool ja pane tabel, mis näitab matemaatika eksami tulemusi. Muide, kui samas Õhtulehe tabelis võtta inglise keele eksami tulemused, siis on 1. koht KSGl.

Ei ole vaja seda KSG-d siin materdamas käia mingi oma isikliku vimma põhjalt. Postimehe tabelis on riigieksamite tulemuste pealt 23. koht ja see on täiesti okei, ei ole see midagi nii sitt ja kohutav. Viimsi on seal 26. kohal ja seegi pole kuigi palju halvem.

Nii et ma eelistaks seda, mis isiklikult rohkem tõmbab, kui on huvi saksa keele vastu, siis pigem KSG.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

P.S. vabandan, olen eelmine kägu 16 koht, mitte 1, mul klaviatuuril number kuus ei tööta hästi.

Aga on ikka vahe sees, kas 63 või 16

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

+8
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

kui sa pole varem kuulnud terminit ‘torukool’, siis on see küll üksnes kivi sinu enda kapsaaeda …

+3
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Peaks olema, et kui koolis käiakse 1. kuni 12. klassini. Aga KSG (või muu) pole ju kõigile torukool. Et kuidas siis defineerida, kui osa laspsi on gümnaasiumi tulnud samast koolist ja osa teisest? Et osa lapssi on torukoolikad, osad mitte?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Peaks olema, et kui koolis käiakse 1. kuni 12. klassini. Aga KSG (või muu) pole ju kõigile torukool. Et kuidas siis defineerida, kui osa laspsi on gümnaasiumi tulnud samast koolist ja osa teisest? Et osa lapssi on torukoolikad, osad mitte?

Vabandan. Õige oleks lapsi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

Siinkohal on paslik märkida, et see on väga vana termin ja kasutusel olnud vist 2010. aastat juba, kui ühes artiklis seda kasutati võrdlussõnana:

https://epl.delfi.ee/artikkel/51274614/mammutkoolidest-ja-torukoolidest

Hiljem on haridusteemalistes, eelkõige koolireformist pajatavates kirjutistes korduvalt seda terminit mainitud, näiteks:

https://www.postimees.ee/4336937/agur-keskparaste-torukoolide-asemel-tekivad-tugevad-pohikoolid

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂

Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

+5
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂 Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

No eks ootame siis nende riigigümnaasiumite esimesed lennud ära. Ma siiski kahtlustan, et “töö on tellija materjalist” ja niikaua kui need põlatud kesklinnakoolid koore riisuvad, tulevad sealt ka paremad riigieksamite tulemused.

Torukool ja ühest toru otsast sisse, teisest välja on üsna halvustavad väljendid. Enamus koolides toimub peale põhikooli lõppu liikumine, kus rohkem kus vähem.  Mõni läheb kodulähedasest koolist tugevamasse gümnaasiumisse, mõnel on aastatega hoopis teised huvid tekkinud kui nende vanemad kunagi lapsele kooli valides eeldasid.

 

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂 Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

No eks ootame siis nende riigigümnaasiumite esimesed lennud ära. Ma siiski kahtlustan, et “töö on tellija materjalist” ja niikaua kui need põlatud kesklinnakoolid koore riisuvad, tulevad sealt ka paremad riigieksamite tulemused.

Torukool ja ühest toru otsast sisse, teisest välja on üsna halvustavad väljendid. Enamus koolides toimub peale põhikooli lõppu liikumine, kus rohkem kus vähem. Mõni läheb kodulähedasest koolist tugevamasse gümnaasiumisse, mõnel on aastatega hoopis teised huvid tekkinud kui nende vanemad kunagi lapsele kooli valides eeldasid.

Ma ei väida kaugeltki mitte seda, et riigigümnaasiumid pretendeerivad Eesti parimate riigieksamitulemuste peale, ei usu. Pigem on olnud eesmärgiks ikka spetsiaalses õpikeskkonnas õpilastele võimalikult selge visiooni andmine, millised võiks olla tema valikud ja edasine haridustee peale gümnaasiumit, st anda valikuvõimalusi ja -vabadust, et noor saaks kogeda ja katsetada, mis talle paremini sobib. Riigieksamitulemuste nimel tõmblemine jäägugi G5 koolide pärusmaaks, mina ei usu, et see on RG prioriteet. Aga no samas Hugo Treffner on ju üks Eesti esimesi riigigümnaasiume. Mis ta tulemustel viga on? 2021 Aasta kool Läänema Gümnaasium on ka riigigümnaasium.

Ja ikkagi rõhutan veelkord – see mõiste pole minu välja mõeldud ja selle eesmärk ei ole halvustada ühtki kooli ja kindlasti mitte ühtki õpilast, kes õpib täistsüklikoolis (kui see nimetus nüüd kuidagi neutraalsem on). Lihtsalt see süsteem on paraku tõesti nõukaaja jäänuk, et 1.-12. klassi haridust antakse ühes majas ja sageli ühe pedagoogilise printsiibi ja samade õpetajate poolt. 7- ja 17-aastase inimese vajadused ja võimed on lihtsalt nii erinevad, et nõuavad ka erinevat keskkonda ja õpipäeva, mina siinkohal oma lapse jaoks valikuid tehes riigieksamite tulemusi prioriteediks ei sätiks. Seda enam, et ülikoolid huvituvad neist järjest vähem ja seavad järjest enam sisse oma teste, mis tihti kontrollivad värske koolilõpetaja võimekust leida seoseid ja lahendusi st probleemilahendamise oskust. Kas pigem ainult testideks, olümpiaadideks ja eksamiteks  valmistuvadid koolid oskusi piisaval määral treenivad, ei tea öelda.

+6
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Valiksin oma lapsele iga kell riigigümnaasiumi mitte torukooli. Paindlik süsteem, vanemale õpilasele kohandatud koolipäeva disain, rohkelt valikuid ja sageli ka erinev hindamissüsteem. Lisaks on üritused ja kogu koolielu planeeritud just 16-18-aastase vajadusi silmas pidades. Loomulikult Viimsi!

Ok, sain just teada, et Inglise Kolledz ja Reaalkool on torukoolid. Piinlik lausa, et lapsed nii vahevoimekad on, et peavad torumeheks õppima.

Siinkohal on paslik märkida, et see on väga vana termin ja kasutusel olnud vist 2010. aastat juba, kui ühes artiklis seda kasutati võrdlussõnana:

https://epl.delfi.ee/artikkel/51274614/mammutkoolidest-ja-torukoolidest

Hiljem on haridusteemalistes, eelkõige koolireformist pajatavates kirjutistes korduvalt seda terminit mainitud, näiteks:

https://www.postimees.ee/4336937/agur-keskparaste-torukoolide-asemel-tekivad-tugevad-pohikoolid

Nimetus ei käi kuidagi õpilaste kohta ja iga mõtlev inimene saab aru, et sel pole torumehega midagi pistimist selles kontekstis. Seda kasutatakse koolide kohta, kus sama katuse all ja suhteliselt sarnase süsteemi järgi võimaldatakse õppida 1.-12. klassini. Ühest toru otsast sisse ja teisest välja 🙂

Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

Saan loomulikult aru.

Aga torukool on halvustav väljend ja seda on hakatud pilkavas võtmes tarvitama riigigümnaasiumite õpilaste vanemate poolt, muud midagi.

Tallinna kesklinnas asuvatel torukoolidel on samasugune paindlikkus, valikainete kava ja hilisemas kooliastmes tunnid/praktikumid erinevate ülikoolide ja haiglate juures juba ammu muide, aastaid enne riigigümnaasiumite teket.

Õpitakse moodulite kaupa.

Seega ei ole riigigumnaasiumid minu jaoks mingi heureka.

Rääkides sellest kujundlikust torust – eliitkooli torust tuleb välja kvaliteetse haridusega noor. Kuidas riigigümnaasiumi torudega lood on, seda me alles näeme.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda enam, et ülikoolid huvituvad neist järjest vähem ja seavad järjest enam sisse oma teste, mis tihti kontrollivad värske koolilõpetaja võimekust leida seoseid ja lahendusi st probleemilahendamise oskust. Kas pigem ainult testideks, olümpiaadideks ja eksamiteks valmistuvadid koolid oskusi piisaval määral treenivad, ei tea öelda.

No nii. Jah. Mida kosta? Mul üks laps õppis reaalkoolis (lõpetas kevadel) ja teine õpib TIK-s. Ja ma kuulen nüüd alles, et nendes koolides ei oska õpilased seoseid leida ja probleeme lahendada. Väike lohutus ehk seegi, et reaalikas sai probleemideta TÜ ühele suurima konkursiga erialale sisse. Ma ei tea – mina väärtustan haridust, mitte kooli huvitavust. See ei välista muidugi, et noorim laps kunagi riigigümnaasiumi valida võiks. Ma ei halvusta neid koole (vastupidiselt mõnele, kel G4/G5 pinnuks silmas).

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga no samas Hugo Treffner on ju üks Eesti esimesi riigigümnaasiume.

No esiteks Treffner ei ole riigigümnaasium.

Tartus muidugi ongi ainult Härma “torukool”, aga see ei ole halvustamiseks eriti hea näide…

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks vastandada G5 koole ja uusi riigigümnaasiumeid? Lisanduvad riigigümnaasiumid annavad lihtsalt neile, kes ei mahu Tallinnas G5 koolidesse või ei soovi seal õppida, võimaluse saada haridus ja võimalik et ka väga hea haridus. Lihtsalt G5 koolid on end juba tõestanud ja uutel koolidel seisab see veel ees. Ilusa uue maja või põneva õppesuuna tõttu ma küll oma lapsel veel ei soovita valida järgmisel kevadel mõnda riigigümnaasisumit oma praeguse kooli gümnaasiumi asemel.

 

 

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ikkagi rõhutan veelkord – see mõiste pole minu välja mõeldud ja selle eesmärk ei ole halvustada ühtki kooli ja kindlasti mitte ühtki õpilast, kes õpib täistsüklikoolis (kui see nimetus nüüd kuidagi neutraalsem on). Lihtsalt see süsteem on paraku tõesti nõukaaja jäänuk, et 1.-12. klassi haridust antakse ühes majas ja sageli ühe pedagoogilise printsiibi ja samade õpetajate poolt. 7- ja 17-aastase inimese vajadused ja võimed on lihtsalt nii erinevad, et nõuavad ka erinevat keskkonda ja õpipäeva, mina siinkohal oma lapse jaoks valikuid tehes riigieksamite tulemusi prioriteediks ei sätiks. Seda enam, et ülikoolid huvituvad neist järjest vähem ja seavad järjest enam sisse oma teste, mis tihti kontrollivad värske koolilõpetaja võimekust leida seoseid ja lahendusi st probleemilahendamise oskust. Kas pigem ainult testideks, olümpiaadideks ja eksamiteks  valmistuvadid koolid oskusi piisaval määral treenivad, ei tea öelda. 

See, kuidas sa seda mõistet antud teemas kasutad, on üsna üheselt halvustavalt tajutav.

Ja kui sa arvad, et olümpiaadidel esinevad edukalt lapsed, kes ei suuda seoseid luua ja lahendusi leida ning kel puudub probleemilahendamisoskus, siis ilmselgelt ei tea sa olümpiaadidel osalemisest midagi ning võiksid sel teemal sõna mitte võtta. Ja lisaks võiksid vaadata, milliste sinu poolt põlatud “torukoolide” lapsed on olümpiaadidel esirinnas.

 

Riigigümnaasiumisd seevastu pakuvad pandlikumat lähenemist, kõige uuemad neist ka juba valdkonnapõhist õpet, mis on lähiaastate õppekava uuenduste suund. Rääkimata siis tõesti õppepäeva disainist ja nt ekstra päevast valik- või moodulainetele, mis ei toimu koolimajas, vaid ülikoolide juures. Vaadake nt Tabasalu RG või uue Saue RG tunniplaane ja õppekava, on ikka päris teistmoodi küll kui mõnel siin eelpool mainitud kesklinnakoolil.

Vaata mõne sinu poolt põlatud kesklinnakooli tunniplaani. Ma kõikide koolide omi ei viitsi võrdlema hakata, aga vähemalt sellest kesklinna koolis, kus minu lapsed käivad, on kõik need sinu poolt väljatoodud eelised juba ammu olemas.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda ma usun, et nii kooli/õpetajate kui ka õpilaste jaoks on optimaalne, kui gümnaasiumiosas on kolm või rohkem paralleeli. Aga kui nii, pole “torukoolil” riigi- või puhta gümnaasiumiga erilist vahet. Ka (või eriti) mitte tunniplaanides ja õppekavas.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga no samas Hugo Treffner on ju üks Eesti esimesi riigigümnaasiume.

No esiteks Treffner ei ole riigigümnaasium.

Tartus muidugi ongi ainult Härma “torukool”, aga see ei ole halvustamiseks eriti hea näide…Tänud paranduse eest, täitsa õige jutt, Treffner on küll puhas gümnaasium, aga mitte riigi haldusalas. Nõo on riigigümnaasium, kuidagi oli mul teisiti meelde jäänud.

No sel polegi minu jaoks tegelikult vahet, kelle all gümnaasiumid töötavad. Olen lihtsalt väga seda usku, et põhikooli ja gümnaaasiumiosad tuleb lahutada. Ka kesklinnakoolides, et võimaldada pandlikumat õppekorraldust ja saada lisaruumi, kuna praegu on mitmes koolis juba üle mõistuse kitsas. GAG-s hakkab aasta pärast Kotzebuest suurde majja tulema igal aastal 5-6 paralleeli (seni tuli 3-4). Kes pannakse sel juhul õhtupoolsesse vahetusse? Peamajja see mass koos nelja gümnaparalleeliga ära enam ilmselt ei mahu. Vajadusel tuleks siis leida uued hooned või need ehitada. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks tänased G5 lapsed koonduda gümnaasiumis veel ühte eraldi kesklinna rajatavasse riigigümnaasiumisse, et teha progümnaasiumile koolihoonetes  ruumi ja saada ise võimalus teistsuguseks õppekorralduseks.

Kui arvate, et ma üldse ei tea, millest räägin, siis tegelikult on vastupidi. Kaks minu last on GAG lõpetanud ja üks õpib seal hetkel gümnaasiumis, küll veel vanade suunakavade järgi. No ei ole seda paindlikkust ja valikurohkust, mida gümnaasiumilt eeldaks. Kolme aasta jooksul 4-6 valikkursust, mida valdavalt annavad oma kooli õpetajad. Valikained paigutatud koolipäevade lõppu, nii et päev lõppeb pool viis, seejärel siis koju õppimist jätkama. Millises kesklinnakoolis on valikainete moodulid (pean silmas vähemalt kolmest üksteist toetavast kurusest plokke, millede vahel laps saaks valida)? Pole küll kuulnud, et oleks. Tunniplaanis (tõsi!) on mõned paaristundide plokid, aga 90 minutit pole teaduspõhiselt tõestatuna ka kõige adekvaatsem ajakasutus ühe ainega tegelemiseks. Täistsüklikool, kus ruumid on ühised, ei võimalda aga gümnal nt 70-75-minutiliste plokkidega oma rütmis kulgeda. Samas on suur osa tunde ikka 45-minutilised ja päevas tuleb tegeleda 5-7 ainega. No igal juhul ei näe see välja selline nagu nt Tabasalu Gümnaasiumi tunniplaani:

https://tbg.edupage.org/timetable/view.php

Keegi nüüd kindlasti küsib, et miks ma siis oma last mõnda riigikasse ei suunanud, selline fänn, nagu ma olen. Elame Mustamäel, siit oleks Tabasallu või Viimsisse ikka väga kauge käia olnud, aga linnas tänase seisuga veel ühtki puhast gümnaasiumi pole, kui just EBS õppemaksu ei taha maksta. Nii lihtne ongi. Ma ei väida, et GAG ei anna head stardipositsiooni ja haridust, muidugi saab, kui õppida soovid. Samas ei ole ma ka ühegi oma lapse puhul erilist indu ega sära silmis märganud, et hirmsasti tahaks kooli minna ja seal pakutav eriliselt köitev oleks. Õppimine on noore inimese töö ja ei peagi lõbus olema, samas pole eesmärk ka õpihuvi suure põhiainete koormuse ja tuupimisega tappa. Lihtsalt homne tööturg nõuab midagi enamat ja loovamaid lahendusi.

Nojah, ja muidugi pole ma üldse kindel, et Tallinna tulevad riigigümnaasiumid seda tulevikuharidust kvaliteetselt pakuvad. Samas lootus on, sest üle Eesti on riigikoolid ju tegelikult tublisti käima läinud ja õpe seal toimib keskmisest paremal tasemel.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Erinevalt eelpolkirjutajast olen täielikult põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vastu, pooldan progümnaasiume ja väikeseid kodulähedasi suure aia ja mangüväljakuga 6-klassilisi algkoole. PK ja G lahutamisel on suureks kaotajaks PK 3. aste. Hormoonidest pulbitsevatel teismelistel kaob tasakaalustav eeskuju, kellelt käitumist ja kooliürituste korraldamist õppida. Koolide lahutamisel liiguvad ainespetsialistid gümnaasiumisse, PK 3. astmes hakkavad õpetama klassiõpetajad ja  mitme aine õpetajad.

 

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Erinevalt eelpolkirjutajast olen täielikult põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vastu, pooldan progümnaasiume ja väikeseid kodulähedasi suure aia ja mangüväljakuga 6-klassilisi algkoole. PK ja G lahutamisel on suureks kaotajaks PK 3. aste. Hormoonidest pulbitsevatel teismelistel kaob tasakaalustav eeskuju, kellelt käitumist ja kooliürituste korraldamist õppida. Koolide lahutamisel liiguvad ainespetsialistid gümnaasiumisse, PK 3. astmes hakkavad õpetama klassiõpetajad ja mitme aine õpetajad.

Lisaks veel eelkirjutatule , et progümnaasiumi osas on lapsel väga hea jälgida mis toimub oma kooli gümnaasiumiosas ja üldse koolis, milline on õhkkond, kui ranged nõudmised,kooli traditsioonid ja millised õpetajad. Ja selle alusel on lihtsam teha otsus kas on soov jääda sama kooli gümnaasiumisse või on ikkagi soov liikuda mujale.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

KSG-ga on kogemus põhikooli osas, Viimsi riigigümnaasiumiga gümnaasiumiosas. Kiidan igati Viimsi riigigümnaasiumit: seal on väikesed n.ö. mentorklassid, kus mentoril ehk tavamõistes klassijuhatajal on võimalik iga õpilasega lähemalt tutvuda ja teda ka tegelikult juhendada, lai ainete valik ja võimalikud erinevad õppesuunad, õpilaselt nõutakse piisavalt ise vastutamist. Minu meelest on Viimsi riigigümnaasiumi süsteem oluliselt kaasaegsem ja paindlikum, kuid mitte õpitulemustes järgi andev.

KSG-st sai laps tugeva saksa keele põhja ja nüüd laseb selle baasil Viimsis liugu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et

Riigigümnaasiumisse saab nüüd ju samuti katsetega, mitte ei lähe kõik 9ndikud edasi, see ehk tagab siiski mingi taseme tõusu, kuid tekitab probleeme neile kellel 9nda lõpp läks kehvasti ja arvasid, et kodulähedasse kooli ikka saab. Minu laps tegi katsed mitmesse kooli, kuid valis siiski riigigümnaasiumi, peamiselt asukoha tõttu aga sinna tuli ka päris mitu head õpetajat ning tema valikained on peamiselt kõik TTÜ-st kuhu soovib ka edasi õppima minna. Sobib ka, et on mentorid, moodulid ja ainepunktid, osa läbitud kursuseid pidi saama ka TTÜ-sse üle kanda. Lisa keele valik oli see aasta ka juba päris lai sh. Jaapani ja hispaania keel. Lapsevanemana tundub kooli poolne suhtumine väga asjalik, palju vastutust on õppijal endal ja seda toetab nii mentor kui õppenõustajad.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis teema seal Kadrioru Saksas praegu keemiaõpetajatega on? Kas tõesti ei leia kedagi? Mõnel klassil õpetaja olemas, aga teistel?

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Koolilaps KSG vs Viimsi Günmaasium