Esileht › Pereelu ja suhted › Kui 80aastased vanemad…
… ei taha näha oma lapsi (3 last) ega lapselapsi (6 lapselast) ega lapselapse lapsi (3 lapselapselast), siis kuidas tulla toime selle leina ja igatsusega nende vastu?
Mälestused on ilusad, veel 60ndates olid nad täitsa seltskondlikud, käisime külas, sõime torti tähtpäevadel, tegime fotosid… nüüd pole kõige noorim sugulane (8aastane) oma vanavanemaid näinudki, koos pildile pole püütud. Lihtsalt ei luba külla tulla, räuskavad jne. Masendav ja kurb…
Vabandust, aga nad on sul 80-aastased ja isegi kui nad ei ole dementsed, on neil väga suure tõenäosusega tervis siit-sealt logisemas ikka. Äkki neil ei ole enam seda jaksu, et korraldada 12 inimesele vägev vastuvõtt peolauaga? Väsimus on, liigesed valutavad, öösiti ei saa magada… ja siis tahab suur seltskond sisse sadada.
Katsu nüüd natuke oma ninaotsast kaugemale vaadata ja püüa välja nuputada, mis probleemid takistavad neil lapsi-lapselapsi külla kutsumast. Ning seejärel katsuge kambakesi need probleemid kõrvaldada.
Tooge kaasa oma toit ja toidunõud. Tulge kohale varem ja koristage. Pärast koristage loomulikult ka. Kui suur seltskond väsitab, siis minna külla mitte kõik korraga, vaid väiksema kambaga. Ehk aitab? Kui ei aita, siis katsu nendega ise vestelda ja selgitada välja, mis asi neid õigupoolest häirib. Ja kui ongi lihtsalt nn elutüdimus ja kõik tundub mõttetu, no siis nii ongi ja sel juhul pole teil mõtet end vägisi sinna suruda.
Oma lapsed peaksid ikka mõistma üritada, mis on PÕHJUS. Ruumi vähe, käite kõik korraga, vanainimesed väsivad ja on nt kroonilised valud, ei aita koristada ja eedlate, et ootavad söögid ja “issand, ema ei viitsinud isegi mu toast tolmu pühkida, kui külla tulin!”-teema tuleb meelde. Loetelu ei ole täielik.
Meie vanaema/isa kutsuvad küll külla lapsi ja lapselapsi kuid tingimusel et tulevad mitte suure kambaga ja võtavad ise söögi/joogi kaasa. Näiteks tihti läheme hoopis välja sööma nendega, ehk teeme “välja”, saavad kodust välja natuke.
Olen küll märganud et vanusega on nad muutunud rohkem torisevaks, kuulmine on läbi, nägemine on vilets, mälu pole enam see, no ja siis torisevad.
Just nimelt. Teie ise peaksite teadma, milles on asi. Kui te seda ei tea, siis ongi vastus selle koha pealt olemas – teil pole aimugi, mida nad teevad, tunnevad või tahavad. Sellepärast on ka probleem üleval – mõistmatus.
Aitate neid (toote süüa, koristate enne ja enda järelt, niiet neile pole lisatööd) või eeldate, et lastelaste näitamise tasuks on see, et paar 80-aastaseid neid lõbustab, kostitab ja kantseldab? Ülimalt enesekeskne paistab teemaalgatus, mingi kala teie suhetes vahel on. Kas ühtegi last ja lastelast näha ei taheta, isegi nö lemmiklapsi? Ju siis olete millegiga vanadele pettumuse valmistanud või on nad haiged (aga hooliv lähisugulane seda ometi teaks).
Ehk sobiks see, kui kellegi juurde kogu seltskond kokku koguda, kõik ette valmistada ja siis vanaema-vanaisa ka tuua? Ette juba teada anda paar nädalat, et siis saame kokku, saate suuremaid-väiksemaid näha – ja lubada ka, et tullakse järele ja kohe, kui neile tundub, et rohkemaks pole jaksu, pakitakse auto peale ja viiakse koju tagasi. Ilusad mälestused on muidugi toredad, aga ajad muutuvad – ja inimesed koos nendega. Kõik ei ole helgisallod ja voldemarkuslapid, kelle reipust ja head vormi ei näi aastad röövivat – tulebki siis mõelda, kuidas saaks nii, et vanavanemad võimalikult vähe väsiksid. Ja suure kambaga kokkusaamiste väliselt võiks ka ikka ühe- või paarikaupa käia abi pakkumas. Turtsakad nad seepärast ehk ongi, et tahaks küll endistviisi võõrustada, aga tunnevad, et ei jaksa – seda nördimust siis välja elavadki, et kuidas te ei mõista.
Muidugi on see võimalus ka, et hiilibki dementsus ligi, siis inimeste iseloom võib ikka väga palju muutuda – ja mitte just soodsas suunas. Endist leebet ja külalislahket memmekest ei pruugi lõpuks enam äragi tunda, rääkimata sellest, et ka tema ei pruugi enam päris täpselt aru saada, kellega tegu. Kui tihedas suhtluses te muidu olete – tervislikku seisu ikka teate?
Vabandust, aga nad on sul 80-aastased ja isegi kui nad ei ole dementsed, on neil väga suure tõenäosusega tervis siit-sealt logisemas ikka. Äkki neil ei ole enam seda jaksu, et korraldada 12 inimesele vägev vastuvõtt peolauaga? Väsimus on, liigesed valutavad, öösiti ei saa magada… ja siis tahab suur seltskond sisse sadada.
Küllap võtavad lapsed-lapselapsed oma elukaaslased ka kaasa, nii et pigem võiks arvestada 16-21 lisainimesega.
ilmselt on need vanemad haiged, kui niimoodi käituvad?
Teemaalgataja muide ei ole kuskil maininud seda, et vanast külaskäimine nii toimus, et vanemad võõrustasid. On lihtsalt öeldud, et sai külas käidud ja koos torti söödud. Siin inimesed on kohe oletama hakanud, et vanemad ise kõik ära tegid ja ka tordi ostsid.
Tavalselt tort viiakse ikka külakostiks kaasa.
Aga noh, oma vanemad, eks selle peate suguvõsa sees ära lahendama. Mina lapsena ei tahtnudki mingite päris 80-aastaste kurjade vanainimestega kokku puutuda, need hirmutasid mind. Nii et ma arvan, et teie 8-aastane ei jää küll millestki ilma, kui kurja vanuriga samale pildile ei saa.
Teistele inimestele aga ütlen, et ei ole midagi kõik 80-aastased ei kurjad ega igapäevastes valudes. On küll ka kõbusaid ja elurõõmsaid selles vanuses inimesi. Mul vanatädi oli selline, alles viimasel kahel aastal enne surma 88+ muutus väetiks, siis kui tal oli insult olnud. Enne seda käis reisimas, võimlemas, sõi külalistega torti jms. Igal inimesel saabub see hääbumine erinevas vanuses, mõni viskab 100ni välja nii et ei lähe kurjaks, teine on juba 60selt selline, et ei jõua ära oodata, millal surm saabub.
Jah, vananemine muudab inimesi. Mina nt juba leinan taga oma ema, kes enam ei ole selline nagu ma teda oma lapsepõlvest ja noore täiskasvanu east mäletan. Ja jutt pole üldse tervisest, mälust jms. Ta ongi kohe teistsugune. Vahepeal on hetki, kus tema tavaline olemus võidule pääseb ja ta oskab mulle nt head nõu anda. Aga need korrad jäävad harvemaks ja nüüd on pigem nii, et mina pean talle lahendusi otsima ja soovitusi andma. Ma ei tea, kuidas sellega toime tulla. Isa on mul juba teisel pool, tema peal nägin seda protsessi esimesena. Ema nägi ka, nende vanusevahe oli 8 aastat, ja see ajas teda kohutavalt pahaseks, ma mäletan. Ise oli ta siis veel endine ja lihtsalt vaatad, kuidas su mees kivistub ja hääbub…
Aga see kõlab küll kahtlaselt, et nad RÄUSKAVAD. No mis see tähendab? Ma kujuta hästi ette, kuidas 80-a inimene selle sõnaga kirjeldatud tegevust läbi viib. Pakun, et kuulmine on nõrgenenud ja räägivad valju häälega ja saavad pahaseks, kui end külla küsite? See ei ole räuskamine.
… ei taha näha oma lapsi (3 last) ega lapselapsi (6 lapselast) ega lapselapse lapsi (3 lapselapselast), siis kuidas tulla toime selle leina ja igatsusega nende vastu?
Mälestused on ilusad, veel 60ndates olid nad täitsa seltskondlikud, käisime külas, sõime torti tähtpäevadel, tegime fotosid… nüüd pole kõige noorim sugulane (8aastane) oma vanavanemaid näinudki, koos pildile pole püütud. Lihtsalt ei luba külla tulla, räuskavad jne. Masendav ja kurb…
Päris haige inimene oled
… ei taha näha oma lapsi (3 last) ega lapselapsi (6 lapselast) ega lapselapse lapsi (3 lapselapselast), siis kuidas tulla toime selle leina ja igatsusega nende vastu?
Mälestused on ilusad, veel 60ndates olid nad täitsa seltskondlikud, käisime külas, sõime torti tähtpäevadel, tegime fotosid… nüüd pole kõige noorim sugulane (8aastane) oma vanavanemaid näinudki, koos pildile pole püütud. Lihtsalt ei luba külla tulla, räuskavad jne. Masendav ja kurb…
Päris haige inimene oled
Miks ta haige inimene on?
Sa tegid teema, aga kaasa ei räägi. Ja jälle teised muudkui oletavad ja pakuvad mittesobivaid asju ja variante. Sina pead teadma, mis neil on. Või keegi teie pundist. Meil oli aastaid nii, et vanaema oli vana ja muutunud, kuid paar inimest sugulastest ei soovinud seda mõista. Nendele meeldis rääkida, et ema on laisk, ei viitsi süüa teha ega suhelda, saab pahaseks, kui nendest asjadest rääkida. Ja siis see pahaseks saamine oli tegelt selline, et nemad muudkui pinnisid vanainimest erinevate küsimustega ja ootasid selgeid vastuseid. Sellest neile ei piisanud, kui teised rääkisid neile, et see on vanusest ja haigustest. See kestis aastaid. Nemad ei jätnud. Läksid ema juurde ja avastasid kapist pooliku moosipurgi, vanaks läinud, ja hakkas pinnimin uuesti peale, et kuidas ikka nii saab, mitte midagi ei viitsi teha, et viiks talle koera, hakkab ometi sellega tegelema.
Mina jälle ei saa aru, kust te teemaalgatusest seda välja loete, et TA lendaks perega peale ning eeldab, et vanemad on suure peolaua ette valmistanud. Lisaks, nagu üks siin veel kirjutas, nagu TA eeldaks, et vanapaar peab tema pere lõbustama, kantseldama ja kostitama.
Lugesin lausa kaks korda, aga ei leidnud teemaalgatusest midagi sellist.
Miks vanad selliseks on muutunud? Eks põhjus tuleks otse nende endi käest järele uurida. Ehk on tegemist tõesti dementsusega? See siiski päris ok ei ole, et 80-aastane inimene ei huvitu oma lastest ja lapselastest kohe üldse mitte. Eriti veel juhul, kui varasemalt on vanematel ja lastel olnud normaalne peresuhe.
Kui 80-aastased pole kordagi oma 8-aastast lapselast näinud – tema sünni ajal olid nad ju alles 72-aastased, siis on see tõsiselt imelik. Ka juhul, kui muidu oma lastega eriti sooje ja lähedasi suhteid ei ole.
Minu pere sõidab suveperioodil igal nädalavahetusel minu vanemate juurde. R-P veedame kõik aega koos.
Aitate neid (toote süüa, koristate enne ja enda järelt, niiet neile pole lisatööd) või eeldate, et lastelaste näitamise tasuks on see, et paar 80-aastaseid neid lõbustab, kostitab ja kantseldab? Ülimalt enesekeskne paistab teemaalgatus, mingi kala teie suhetes vahel on. Kas ühtegi last ja lastelast näha ei taheta, isegi nö lemmiklapsi? Ju siis olete millegiga vanadele pettumuse valmistanud või on nad haiged (aga hooliv lähisugulane seda ometi teaks).
Milles see TA enesekesksus seisneb? Et ta tahab oma vanematega suhelda ja hästi läbi saada?
Mina jälle ei saa aru, kust te teemaalgatusest seda välja loete, et TA lendaks perega peale ning eeldab, et vanemad on suure peolaua ette valmistanud. Lisaks, nagu üks siin veel kirjutas, nagu TA eeldaks, et vanapaar peab tema pere lõbustama, kantseldama ja kostitama.
Lugesin lausa kaks korda, aga ei leidnud teemaalgatusest midagi sellist.
Miks vanad selliseks on muutunud? Eks põhjus tuleks otse nende endi käest järele uurida. Ehk on tegemist tõesti dementsusega? See siiski päris ok ei ole, et 80-aastane inimene ei huvitu oma lastest ja lapselastest kohe üldse mitte. Eriti veel juhul, kui varasemalt on vanematel ja lastel olnud normaalne peresuhe.
Kui 80-aastased pole kordagi oma 8-aastast lapselast näinud – tema sünni ajal olid nad ju alles 72-aastased, siis on see tõsiselt imelik. Ka juhul, kui muidu oma lastega eriti sooje ja lähedasi suhteid ei ole.
Minu pere sõidab suveperioodil igal nädalavahetusel minu vanemate juurde. R-P veedame kõik aega koos.
Loetakse sp väja, et muid selgitusi pole.Kas omavahel pole räägitud siis, miks vanad on sellised ja millal muutusid ja mis viga on? Tavaliselt inimene ise ei tea, kui ta on muutunud.
Loetakse sp väja, et muid selgitusi pole.Kas omavahel pole räägitud siis, miks vanad on sellised ja millal muutusid ja mis viga on? Tavaliselt inimene ise ei tea, kui ta on muutunud.
Kuidas saab lugeda välja midagi, mida ei ole kirjutatud? No, kust siinsed kommenteerijad võtavad, et TA kindlasti ootab, et tema peret kostitatakse, kantseldatakse ja lõbustatakse? Mu meelest oli see kellelgi lausa väitena kirjutatud, mitte lihtsalt oletusena. Ja siis veel sinna juurde enesekeskseks tembeldamine. Ma ei usu, et enesekeskne inimene kurvastaks, kui vanavanemad ei hooli.
Loetakse sp väja, et muid selgitusi pole.Kas omavahel pole räägitud siis, miks vanad on sellised ja millal muutusid ja mis viga on? Tavaliselt inimene ise ei tea, kui ta on muutunud.
Kuidas saab lugeda välja midagi, mida ei ole kirjutatud? No, kust siinsed kommenteerijad võtavad, et TA kindlasti ootab, et tema peret kostitatakse, kantseldatakse ja lõbustatakse? Mu meelest oli see kellelgi lausa väitena kirjutatud, mitte lihtsalt oletusena. Ja siis veel sinna juurde enesekeskseks tembeldamine. Ma ei usu, et enesekeskne inimene kurvastaks, kui vanavanemad ei hooli.
Foorumis, kus nii teema tehakse- saavad lihtsalt. Kuna nad ei tea tausta. TA aga peaks rohkem ju teadma. Et kas nad muutusid päevapealt mõlemad sellisteks või kuidas see oli ja kuidas muidu enne suhted olid, kas oli mingeid lahendamata asju või märke, kas tervises on asi või milles siis?
Kuidas saab lugeda välja midagi, mida ei ole kirjutatud? No, kust siinsed kommenteerijad võtavad, et TA kindlasti ootab, et tema peret kostitatakse, kantseldatakse ja lõbustatakse?
Aga oletame lihtsalt, sest rohkem selgitusi ju pole. Ma olen ise 60-ne lähedal ja ka ei taha kodus enam karja inimesi võõrustada ka eriti. Tervis ei pane lihtsalt enam sellele möllule vastu, pärast oled ikka täiesti läbi. Ja kui järeltulijate hulgas pole kedagi, kes võtaks vastutuse, et lahkudes oleks kõik nii, et vanad midagi tegema ei peaks, siis ongi vanadel külaliste osas tõrge. Mis kasu on sellest kui nõud küll pestakse, aga kappidesse neid tagasi ei viida, panda või kui ööseks jäävad, siis voodipesu ja voodeid kokku ei panda, pakitakse koos tekikotiga tekid kokku ja vanainimene peab need ikka lahti võtma ja voodipesu pealt ära võtma ja pesema jne. On palju asju, mida nooremad inimesed ei pea oluliseks ega aimagi, et need tegevused võivad vanadele vaevalised olla. Perekoolis pea enamik kiidab oma empaatiavõimet, kasutage siis seda ja saage aru, mis võib vanadele väsitav olla ja tehke nende kodu ära minnes endiseks.
Kuidas saab lugeda välja midagi, mida ei ole kirjutatud? No, kust siinsed kommenteerijad võtavad, et TA kindlasti ootab, et tema peret kostitatakse, kantseldatakse ja lõbustatakse?
Aga oletame lihtsalt, sest rohkem selgitusi ju pole. Ma olen ise 60-ne lähedal ja ka ei taha kodus enam karja inimesi võõrustada ka eriti. Tervis ei pane lihtsalt enam sellele möllule vastu, pärast oled ikka täiesti läbi. Ja kui järeltulijate hulgas pole kedagi, kes võtaks vastutuse, et lahkudes oleks kõik nii, et vanad midagi tegema ei peaks, siis ongi vanadel külaliste osas tõrge. Mis kasu on sellest kui nõud küll pestakse, aga kappidesse neid tagasi ei viida, panda või kui ööseks jäävad, siis voodipesu ja voodeid kokku ei panda, pakitakse koos tekikotiga tekid kokku ja vanainimene peab need ikka lahti võtma ja voodipesu pealt ära võtma ja pesema jne. On palju asju, mida nooremad inimesed ei pea oluliseks ega aimagi, et need tegevused võivad vanadele vaevalised olla. Perekoolis pea enamik kiidab oma empaatiavõimet, kasutage siis seda ja saage aru, mis võib vanadele väsitav olla ja tehke nende kodu ära minnes endiseks.
Mulle ei meeldi ka suured kogunemised ja inimeste võõrustamine. Aga et ma oma 8-aastast lapselast kordagi näha poleks soovinud, on ikka ülim äärmus.
Aga et ma oma 8-aastast lapselast kordagi näha poleks soovinud, on ikka ülim äärmus.
Ma miskipärast ei usu, et TA vanad pole näinud ja kui pole siis vaadaku peeglisse.
Minu isa saab kohe 90 ja hakkas ka selline vingumine. Saan aru, ta ei pääse enam ise poodi, sõltub minust ja vennast, see häirib teda, aga ega mina süüdi ei ole. Ja ütlesin isale otse – ära ole minu peale pahane, et olukord on selline, rääkisin ausalt ja otse. Ja nüüd on palju parem suhe, eks ta ise saab aru ka ja suudab oma käitumist kontrollida.
Aga oletame lihtsalt, sest rohkem selgitusi ju pole. Ma olen ise 60-ne lähedal ja ka ei taha kodus enam karja inimesi võõrustada ka eriti. Tervis ei pane lihtsalt enam sellele möllule vastu, pärast oled ikka täiesti läbi. Ja kui järeltulijate hulgas pole kedagi, kes võtaks vastutuse, et lahkudes oleks kõik nii, et vanad midagi tegema ei peaks, siis ongi vanadel külaliste osas tõrge. Mis kasu on sellest kui nõud küll pestakse, aga kappidesse neid tagasi ei viida, panda või kui ööseks jäävad, siis voodipesu ja voodeid kokku ei panda, pakitakse koos tekikotiga tekid kokku ja vanainimene peab need ikka lahti võtma ja voodipesu pealt ära võtma ja pesema jne. On palju asju, mida nooremad inimesed ei pea oluliseks ega aimagi, et need tegevused võivad vanadele vaevalised olla. Perekoolis pea enamik kiidab oma empaatiavõimet, kasutage siis seda ja saage aru, mis võib vanadele väsitav olla ja tehke nende kodu ära minnes endiseks.
Täitsa arusaadav! Aga see mitte, mis takistab inimest selgesõnaliselt seda kõike oma lähedastele väljendamast?
Mina jälle ei saa aru, kust te teemaalgatusest seda välja loete, et TA lendaks perega peale ning eeldab, et vanemad on suure peolaua ette valmistanud. Lisaks, nagu üks siin veel kirjutas, nagu TA eeldaks, et vanapaar peab tema pere lõbustama, kantseldama ja kostitama.
Lugesin lausa kaks korda, aga ei leidnud teemaalgatusest midagi sellist.
Miks vanad selliseks on muutunud? Eks põhjus tuleks otse nende endi käest järele uurida. Ehk on tegemist tõesti dementsusega? See siiski päris ok ei ole, et 80-aastane inimene ei huvitu oma lastest ja lapselastest kohe üldse mitte. Eriti veel juhul, kui varasemalt on vanematel ja lastel olnud normaalne peresuhe.
Kui 80-aastased pole kordagi oma 8-aastast lapselast näinud – tema sünni ajal olid nad ju alles 72-aastased, siis on see tõsiselt imelik. Ka juhul, kui muidu oma lastega eriti sooje ja lähedasi suhteid ei ole.
Minu pere sõidab suveperioodil igal nädalavahetusel minu vanemate juurde. R-P veedame kõik aega koos.
Good for you, aga ma tahan kõike muud ka elus teha, kui igal nädalavahetusel kuhugi maale sõita. Kohutav elu sul.
Good for you, aga ma tahan kõike muud ka elus teha, kui igal nädalavahetusel kuhugi maale sõita. Kohutav elu sul.
Nädalavahetusi maal veeta on jube? Minu arust on kohutav suvel linnas istuda.
Aga, kui oled 20-aastane, siis saan aru. Elu jooksul tihtipeale eelistused muutuvad.
Mina jälle ei saa aru, kust te teemaalgatusest seda välja loete, et TA lendaks perega peale ning eeldab, et vanemad on suure peolaua ette valmistanud. Lisaks, nagu üks siin veel kirjutas, nagu TA eeldaks, et vanapaar peab tema pere lõbustama, kantseldama ja kostitama.
Lugesin lausa kaks korda, aga ei leidnud teemaalgatusest midagi sellist.
Miks vanad selliseks on muutunud? Eks põhjus tuleks otse nende endi käest järele uurida. Ehk on tegemist tõesti dementsusega? See siiski päris ok ei ole, et 80-aastane inimene ei huvitu oma lastest ja lapselastest kohe üldse mitte. Eriti veel juhul, kui varasemalt on vanematel ja lastel olnud normaalne peresuhe.
Kui 80-aastased pole kordagi oma 8-aastast lapselast näinud – tema sünni ajal olid nad ju alles 72-aastased, siis on see tõsiselt imelik. Ka juhul, kui muidu oma lastega eriti sooje ja lähedasi suhteid ei ole.
Minu pere sõidab suveperioodil igal nädalavahetusel minu vanemate juurde. R-P veedame kõik aega koos.
Good for you, aga ma tahan kõike muud ka elus teha, kui igal nädalavahetusel kuhugi maale sõita. Kohutav elu sul.
Sekundeerin. Päris õudne oled, et sunnid oma perekonda iga nv oma emme ja issi juurde sõitma, saa suureks.
Kui targutada, siis mis on see, mida inimesed kahetsevad enne surma kõige rohkem, on see et sai tehtud liiga palju tööd ja oldi vähe lähedastega. Siis selles valguses tundub imelik, et nad ei taha lähedasi külla enam. Aga äkki on põhjus selles, et neile ei meeldi need head nõuanded, mida te olete jaganud et nende elu paremaks muutuks. Omast kogemusest, kui mulle tulevad lapsed külla, siis hakkab nõuannete jagamine, mida ma peaks ära viskama, kuidas korda hoidma, millega tegelema, et aega mitte surnuks lüüa. Mida tegema et oleks tervislik ja kasulik. Kõik õige, aga ma ei viitsi neid häid ja kasulikke asju teha. Ma ju ise olen seda neile lapsepõlves õpetanud ja nõudnud. Nüüd on asjad vastupidiseks pöördunud 🙂
Aitäh kõigile kaasamõtlejatele.
Huvitav on vastuseid lugeda, aga samas kurb ja paneb mõtlema, et kas tõesti on perekoolikate funktsionaalne lugemisoskus nii kehv, et ei suuda üht ainukest küsimust teemapostitusest leida ja sellele vastata? Milleks heietada teemast mööda? Mu 1.kl laps õpib küsilauseid ja nendele vastamist, seda enam on raske mõista, et täiskasvanu küsilausest aru ei saa.
Kordan küsimust: kuidas tulla toime selle leina ja igatsusega nende vastu?
Ma pole maininud, et me ei tea, milles on asi. Teame küll. Ma pole maininud, et me tahame pidu või et me ei käi neid vaatamas, koristamas, remontimas, süüa tegemas, ravimas jne. Ma pole maininud, et me tahame hirmsasti sajakesi vägisi tuppa rammida või et me pole käinud aastate jooksul korduvalt igaüks üksi ja eraldi.
Küsimus on LEINAS, armas perekooli rahvas. Kuidas meie, lapsed, saaks leinaga toime tulla ja leppida sellega, milliseks nad on muutunud…
(Teemaalgataja)
Ülimalt enesekeskne paistab teemaalgatus, mingi kala teie suhetes vahel on.
LEIN, teema on laste leinast ja teemaalgatajana palun mõtteid, kuidas leinaga toime tulla! Mis enesekesksusest sa siin räägid? Teema ongi 100% enesekeskne.
(Teemaalgataja)
Aga see kõlab küll kahtlaselt, et nad RÄUSKAVAD. No mis see tähendab? Ma kujuta hästi ette, kuidas 80-a inimene selle sõnaga kirjeldatud tegevust läbi viib. Pakun, et kuulmine on nõrgenenud ja räägivad valju häälega ja saavad pahaseks, kui end külla küsite? See ei ole räuskamine.
Räuskamine tähendab, et nad on üliemotsionaalsed ja ei räägi normaalse rahuliku häälega, vaid karjuvad negatiivse sisuga juttu ja vihaselt. Kuulmisteravusega pole siin paraku pistmist, vaid lihtsalt ei taha kedagi näha. Sama vanad sõbrannade vanavanemad võtavad heldinult kalliga vastu, meie omad räuskavad ukse peal ja vehivad kätega. Küsimus pole põhjuses “miks”, vaid selles, kuidas lastena toime tulla, kui vanaemalt ei saa sooja kalli, vaid sõimu osaliseks.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kui 80aastased vanemad…
