Kui sa juhtud olema teadlik Eesti keskmisest palgast (millest naised teenivad vähem) ja kinnisvara hindadest, et tohiks tulla üllatusena, et suurel osal naistest ei ole isiklikku kinnisvara. Kui naine on väikeste lastega aastaid kodune olnud, ei pruugi ta isegi üürikorteri võtmiseks võimeline olla. See on paraku tänapäeva reaalsus.
Kui naine oli lastega kodune kuni nende 1,5-aastaseks saamiseni, sai ta vanemahüvitist, mis võrdub tema eelneva palgaga. Jah, nende mõne aastaga võis ülejäänudvõis ühiskonnal palk tõusta (inflatsioon ikkagi, mis tekitab palgasurve) ja mõne aasta lisanduv kogemus võib ka veidi suuremat palka anda. See vahe pole siiski määrav antud teemas.
Kui naine oli lastega “aastaid” kodune ehk siis pikemalt kui 1,5-aastaseks saamiseni, siis tal polnud huvi tööalaselt areneda ega palka teenida (loe: pere-eelarvesse panustada). Selles ei ole mees ega tänapäeva reaalsus süüdi. Ah et lapse psüühika kannatab? Unelmate Läänes pannakse lapsed juba 6-9-kuuselt osaajaga hoidu ja tehakse osakoormusega tööd, et karjäärirajale tagasi saada.