Esileht Pereelu ja suhted Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )

Teema: Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada

Postitas:
Kägu

Oleme pikas suhtes, viimasel ajal palju tülisid, mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest. Mehe arvates OK, lihtsalt sms saata ja selle kaudu vabandada. Tema arvates on siis lepitud. Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse. Talle see ei sobi. Mida siis nagu teha? Palusin tal lahkuda, et nii ei saa koos elada, nüüd ollakse jube tige, mina teen ülekohut. Aga inimene peaks ise aru saama, et kui teine pool oleks oluline, siis lepitakse ära näost näkku ja räägitakse asjad selgeks.

+7
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle mehega sa jäädki tülitsema-leppima. Isik, kes suvalisest asjast tüli üles kisub, ja pärast sms saadab… jääbki nii käituma.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tal on see mingi eneserespekti küsimus. Ta ei taha rääkida, sest ta ei taha kuulda, et ka tema midagi valesti teeb.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga inimene peaks ise aru saama, et kui teine pool oleks oluline, siis lepitakse ära näost näkku ja räägitakse asjad selgeks.

Mitte ainult paarisuhtes, vaid alati ja igal pool. Aga mida teha, kui teine osapool ei taha? Rohkem ei selgita. Lõpeta suhe. Nagunii sa seda ei tee, seega jää kokku ja lepi.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tal on see mingi eneserespekti küsimus. Ta ei taha rääkida, sest ta ei taha kuulda, et ka tema midagi valesti teeb.

Eneserespekt on just see, kui tead oma vigu ja julged vabandada, näitab tugevust ja enesekindlust.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See oleneb sellest, millises perekonnas ta üles on kasvanud. Kas seal räägiti asju selgeks või tehti tülijärgselt lihtsalt nägu nagu poleks midagi juhtunudki ja mindi eluga edasi? Kas üksteise ees vabandati? Kas vanemad vabandasid laste ees kui nad ise midagi valesti tegid? Lapsi tavaliselt sunnitakse vanemate ja üksteise ees vabandama, aga eeskuju näitamisega oli vähemalt vanasti küll kehvasti, sest nõukaajal rääkis laps üldse ainult siis kui kana pissis ja minu vanemad ega vanavanemad pole näiteks kunagi minu ees millegi pärast vabandanud.

Selliseid asju täiskasvanuna õppida on üsna raske juba seepärast, et ise ei saa arugi, et võiks midagi teisiti teha. Mina ise tulen näiteks sellisest perest, kus kunagi asju selgeks ei räägitud, vaid nö pühiti vaiba alla. Aga esimene elukaaslane oli hoopis teistsugusest perest ja nii ma läbi raskuste aja jooksul õppisin. Lisaks viisakusväljendeid, sest minu peres öeldi lihtsalt “too, tee jne”, tema oli harjunud, et lisatakse “palun” ja hiljem tänatakse ka. Omavahel läksime küll lõpuks lahku, aga heade kommete õpetamise eest olen talle tänulik ja oma lastele näitan selle kõigega eeskuju, nemad saavad selle kõik juba kasvades kaasa.

+20
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle mehega sa jäädki tülitsema-leppima. Isik, kes suvalisest asjast tüli üles kisub, ja pärast sms saadab… jääbki nii käituma.

Mehel on probleem, et mugavuse säilitamise pärast eraldi ei kolita, aga naisel, et ootab mehelt midagi säärast, mis pole mehe loomuses. Mõlemad on kaua koos ja sina ütled, et mees jääbki käituma? Mida taluda sest mehest, visaku välja. Naise pind nagu teemast loen.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie räägime autos – otse ja ausalt ütlen, mis on valesti ja miks see mind häirib. Nimelt mu mees on saanud lapsena väga palju füüsiliselt karistada, kui midagi valesti tegi, ta isa on päris suur despoot (mees on nii ka öelnud). Seega jääb temale mõistetamatuks, et kui teeb valesti – siis piisab vabandusest ja ongi ok. Mees on 47 aastane ja siiani on tema selline hirm. Samas minul ei ole mingi probleem teiste ees vabandamisel ja süü tunnistamisel, mind kasvatati nii, et kui üles tunnistad ja kahetsed, siis karistust eraldi ei tule, pead pahanduse vaid korvama.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tal on see mingi eneserespekti küsimus. Ta ei taha rääkida, sest ta ei taha kuulda, et ka tema midagi valesti teeb.

Ma arvan just, et ta ei taha seda tunnistada, kuna ta eneserespekt natuke langeb, kui ta saab aru, et ta pole nii ideaalne, kui ta näiteks endale ennast kujutab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida siis nagu teha?

Mitte tülitseda, siis pole vaja midagi selgeks rääkida ega vabandamist oodata

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest.

Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse.

Ja kas alati on põhjus mehes, et just tema vabandama peab? See asjade selgeks rääkimine on muidugi omaette klassika – naine tahab rääkida, mehe jaoks on see näägutamine.

Muide, mille üle te nii palju tülitsete? Ma olen ise ka suht pikas (30+ aastat) suhtes, aga aasta-aastalt jääb tülisid aina vähemaks.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas te üldse välja venitasite pika suhte? Kaks erinevat inimest.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida siis nagu teha?

Mitte tülitseda, siis pole vaja midagi selgeks rääkida ega vabandamist oodata

Arusaamatusi tuleb ikka elus ette, oluline on osata neid teineteist austavalt lahendada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleme pikas suhtes, viimasel ajal palju tülisid, mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest. Mehe arvates OK, lihtsalt sms saata ja selle kaudu vabandada. Tema arvates on siis lepitud. Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse. Talle see ei sobi. Mida siis nagu teha? Palusin tal lahkuda, et nii ei saa koos elada, nüüd ollakse jube tige, mina teen ülekohut. Aga inimene peaks ise aru saama, et kui teine pool oleks oluline, siis lepitakse ära näost näkku ja räägitakse asjad selgeks.

Elad pikemat aega mehega koos ja soovid, et ta välja koliks, kuna suhtleb sinuga SMS teel?
Vau.
See vist on mingi uue põlvkonna nuti-bluti probla.
Seksiks ja suhtluseks pole aega, kuna insta vajab seiramist ja kassipilt laikimist.

Ma ei suuda uskuda, et kui elad inimesega koos, ei ole võimalik mingil hetkel teemat üles võtta ja arutada ükskõik mis teema hingepeal kripeldab.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik laheneb lihtsalt, ei lähe uksi paugutades või tumma mängides laiali vaid räägime kohe miks üks osapool nii arvab või teeb ja teine annab asjast oma versiooni, sest tema sai asjast aru nii, et… Kuigi me oleme nii kaua koos elanud, et me tunneme üksteist nii hästi ja ei püüa teist närvi ajada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleme pikas suhtes, viimasel ajal palju tülisid, mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest. Mehe arvates OK, lihtsalt sms saata ja selle kaudu vabandada. Tema arvates on siis lepitud. Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse. Talle see ei sobi. Mida siis nagu teha? Palusin tal lahkuda, et nii ei saa koos elada, nüüd ollakse jube tige, mina teen ülekohut. Aga inimene peaks ise aru saama, et kui teine pool oleks oluline, siis lepitakse ära näost näkku ja räägitakse asjad selgeks.

Aga mehe arvates ongi nii ok, et saadab sõnumi. See on tema õigus nii arvata. Sinu asi on selgelt ja üheselt väljendada, et tahad rääkimist. Näide. Tema saab sõnumi ja sina saadad ettepaneku, saame seal ja seal kokku ( oluline on arveid klaarida väljapool kodu) ja räägime. Mitte tema ei pea arusaama ja enda arvamust muutma, vaid sina pead selgelt ennast väljendama. Kui sa väljendad end selgelt väljapool kodu, mitte mehega rääkides, siis muidugi on ta tige, sest ta ei oska mõtteid lugeda ja mõtleb sinust ka samamoodi nagu sina temast, et MIKS ta üldse asjadest aru ei saa. Nii et selgelt ja täpselt sõnasta, mida öelda tahad ja lõpeta teise muutmine. Teine muutub kui ta ise muudab end. Nii et ta ei saagi aru enne kui end selgelt väljendada. Ja kui ta ei taha rääkida, siis saad öelda, et anna siis teada, kuna aega on ja tahtmist ka. Punkt. Edasi vaatad juba ise, mida teha saad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehed üldiselt palju rääkimisele ei panusta.
Teine variant-juba on uus otsitud, pole ka enam midagi arutada.
Kolmandaks, kas olete meie kultuuriruumis või tegu välismaalasega, neil võivad asjast olla hoopis oma arusaamad.
Ma ei kontakteeruks enam, vaataks mis juhtub. Kui mitte midagi, siis ongi selgus käes ka.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ootasin kaks päeva, et soovin temaga otse rääkida, sai ka öeldud, et suheldakse ja probleeme lahendatakse otse rääkides.Mitte ei vabandata sms teel.Tema pole siiani minuga rääkind.Ju siis pole julgust või tahtmist probleeme lahendada. Palusin tal lahkuda, läks suure tüliga. Nüüd joob ja mõnitab mind taga. Kui jobu ja halb inimene ma olen, teen ilma põhjuseta liiga. Lihtsalt ma enam ei suuda nii edasi elada, kui mees ei taha enam naist austada ega hinnata, olen ta jaoks ükskõik. Suhelda minuga ei oska ega taha, muust rääkimata.

+3
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kus siin liba on?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleme pikas suhtes, viimasel ajal palju tülisid, mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest. Mehe arvates OK, lihtsalt sms saata ja selle kaudu vabandada. Tema arvates on siis lepitud. Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse. Talle see ei sobi. Mida siis nagu teha? Palusin tal lahkuda, et nii ei saa koos elada, nüüd ollakse jube tige, mina teen ülekohut. Aga inimene peaks ise aru saama, et kui teine pool oleks oluline, siis lepitakse ära näost näkku ja räägitakse asjad selgeks.

mees hiilib alati kõrvale ära leppimisest ja vabandamisest.

Mina sooviks suhelda ja asjad selgeks rääkida otse.

Ja kas alati on põhjus mehes, et just tema vabandama peab? See asjade selgeks rääkimine on muidugi omaette klassika – naine tahab rääkida, mehe jaoks on see näägutamine.

Muide, mille üle te nii palju tülitsete? Ma olen ise ka suht pikas (30+ aastat) suhtes, aga aasta-aastalt jääb tülisid aina vähemaks.

Ootasin kaks päeva, et soovin temaga otse rääkida, sai ka öeldud, et suheldakse ja probleeme lahendatakse otse rääkides.Mitte ei vabandata sms teel.Tema pole siiani minuga rääkind.Ju siis pole julgust või tahtmist probleeme lahendada. Palusin tal lahkuda, läks suure tüliga. Nüüd joob ja mõnitab mind taga. Kui jobu ja halb inimene ma olen, teen ilma põhjuseta liiga. Lihtsalt ma enam ei suuda nii edasi elada, kui mees ei taha enam naist austada ega hinnata, olen ta jaoks ükskõik. Suhelda minuga ei oska ega taha, muust rääkimata.

Miks peaks mees vabandama, kui seda, et mees vabandama peab näeb ainult teemaalgataja. 😀

Mees peab sinu algatud tülisi mõttetuks. Ja silmast silma ei suuda sulle valetada ja andestust paluda, sest ta ei tunne, et peaks seda tegema. Nii lihtne ongi. Miks alati arvatakse, et kui probleemid, siis kohe mees põhjus?

Preaegu a ei ole sa ka probleemidest rääkinud ja hetkel tulistan enda kogemustele tuginedes, kus naine samuti hakkas kurtma ja tegema etteheiteid, et TUNNEB end suhtes halvasti. Jättes mulje, et nagu mina mees oleksin kuidagi süüdi vms. Peaksin ennast muutma ja parem inimene olema, mõistma ja hoolima rohkem.
Aga no kui asi lihtsalt mõistmises on siis mehena tõesti ei mõista selliseid avaldusi ja ülegenereerimis, kui just ei taha siiralt silma vaadata ja valetades öelda: “Jah, kallis, ma mõistan sind.” Kõik pole sellised.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime paar päeva tagasi tülli, mehe poolt tulid päris inetud solvangud, ootasin, et enne magama minekut räägiks asjad selgeks, läheks leppinult magama aga ei, saadeti lihtsalt sms, et palun vabandust ja kõik, mina oleks pidanud leppima sellise vabandusega ja õnnelikult edasi Elama

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime paar päeva tagasi tülli, mehe poolt tulid päris inetud solvangud, ootasin, et enne magama minekut räägiks asjad selgeks, läheks leppinult magama aga ei, saadeti lihtsalt sms, et palun vabandust ja kõik, mina oleks pidanud leppima sellise vabandusega ja õnnelikult edasi Elama

Jah, kui asi oli selles, et jälle ta oli unustanud oma sokid põrandale.

Olete pikas suhtes ja nüüd järsku probleemid? Miks?

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vabandama peab see, kes tüli üles tõmbas. Kui see olid sina, siis vabanda ise.

Tülist polegi mõtet rääkida, see vabandamine tundub ka mõttetu. Kas te siis ütlete üksteisele asju, mille pärast on hiljem vaja punastada ja eraldi veel vabandada?

Õppige tülitsema.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on üle üldiselt vaja nii meist, kui lastest ja elust rääkida, mitte vaikides elada koos, mees teeb mis tahab, asju läbi ei räägi. Mis suhe see selline on?

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui lapsi pole, saada mees minema. Selline ei muutu. Kui lapsed ka, siis võid proovida rääkida ja reegleid seada. Sellistega on väga raske.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ka teemaalgataja asemel sellist jura ei taluks ega sooviks olla koos mehega, kes minuga päriselt silmast silma rääkida ei oska.
Aru ma ei saa ainult sellest, et kui mehele sellised nõudmised nii ebaõiglased tunduvad, siis miks ta lahku minna ei taha 😀 Saakski ju (enda hinnangul) ebamõistlikust naisest lahti.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen naine, aga mulle ka ei meeldi vabandada ega enesestmõistetavaid asju üle nämmutada. Kui saan aru, et eksisin, siis ma üritan olla paar päeva eriti hea, nö pugeda, aga otsesõnu vabandama minna – ma ei mäletagi, kas olen seda aastate jooksul üldse teinud? Ühe korra mees ütles napsisena külaliste ees halvasti, ütles sellist asja, mis solvas nii mind kui ka ühte külalist. Siis me vaikisime kaks päeva ja siis mees tõi lilled ja vabandas. Õnneks see sai ruttu tehtud. Ma poleks küll tahtnud mingit pikka jauramist sel teemal. Piinlik, vuih! Õnneks me peaaegu ei tülitsegi, korra aastas ehk tuleb ette.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on üle üldiselt vaja nii meist, kui lastest ja elust rääkida, mitte vaikides elada koos, mees teeb mis tahab, asju läbi ei räägi. Mis suhe see selline on?

Oih, oled selle mökuga ka juba lapsed saanud.. Siin on küll jama, et pole aastate jooksul talle suutnud selgeks teha, kuidas sinuga suhelda tuleb. Mees on juba harjunud, et niimoodi saab.

Muideks, need kes siin väidavad, et “mehed ongi sellised” või “käitub nii nagu ta lapsepõlvest peale harjunud”… Ei ole see mingi vabandus. Inimene käitub ikka nii nagu tal lubatakse käituda teise inimesega. Inimesed on ikka võimelised elu jooksul õppima, kui neil selleks motivatsiooni on ja tahe teise inimesega koos elada ja temaga pere olla võiks ikka piisav motivatsioon olla.

Ma ütleks selge sõnaga, et ei, sellise vabandusega mina ei lepi. Mul on vaja, et sa mulle silma vaatad ja ütled, et sul on kahju, et mind solvasid, muidu ei saa ma sinu vabandamist tõsiselt võtta. Ma austan ja armastan sind, aga ma austan ja armastan ennast ka ja ei luba endaga niimoodi käituda.
Ja ole siis valmis, et mees lähebki, sest tl pole tegelikult kahju ja ta ei austagi sind (enam).

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui saan aru, et eksisin, siis ma üritan olla paar päeva eriti hea, nö pugeda, aga otsesõnu vabandama minna – ma ei mäletagi, kas olen seda aastate jooksul üldse teinud?

Just-just. Aga millest see tyeine pools siis saab aru, et sina saad aru, et oled vea teinud?
Nagu mu sõbranna mees: tema pidi tulema koju, et olla lastega ja sõbranna, mehe ema ja mina läksime kontserdile. Kui kontserdi vaheajal selgus, et mees pole ikka koju jõudnud ja ei tea, millal jõuab, läksime kõik tagasi (olime ühe autoga ja kohas, kust bussid väga ei liigu). Oli sel mehel raske ENNE öelda, et tal on töö ja vist ei jõua, oleksime asjad teisiti korraldanud.
Ja mees tuli koju ning ei teinud teist nägugi, kuigi jah, püüdis hea olla.
Mind ei huvita Su heaolemine (see on normaalne!), ma tahan, et Sa tunnistaksid, et see oli minu õiguste/ vabaduse/ heaolu/ tunnete jne riivamine ja tunnistaksid ka, et selline tegu ei ole normaalne – selle järgi ma saan ju aru, et Sina saad aru. Seda vabandamine tähendabki – et Sa tunnistad, et tegid vea ja vabandad selle eest, et (piltlikult öeldes) mu varvastel tallusid.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on üle üldiselt vaja nii meist, kui lastest ja elust rääkida, mitte vaikides elada koos, mees teeb mis tahab, asju läbi ei räägi. Mis suhe see selline on?

Mis asja sa pidevalt tahad selgeks rääkida? Sinul on asjad sassis, mehel silmnähtavalt ei ole. Tema jaoks on kõik selge ja mingit lisalobisemist ja jauramist pole vaja. Mina olen küll naine, aga isegi minu tüütaksid sa oma pideva selgeksrääkimise vajadusega kõrini ära. Ütle rahulikult mis sul öelda on ja asi lõppenud. Sinul on segane, sina siis mõtlegi asju selgeks.

+8
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada