Esileht Pereelu ja suhted Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada

Postitas:
Kägu

Meil on üle üldiselt vaja nii meist, kui lastest ja elust rääkida, mitte vaikides elada koos, mees teeb mis tahab, asju läbi ei räägi. Mis suhe see selline on?

Mis asja sa pidevalt tahad selgeks rääkida? Sinul on asjad sassis, mehel silmnähtavalt ei ole. Tema jaoks on kõik selge ja mingit lisalobisemist ja jauramist pole vaja. Mina olen küll naine, aga isegi minu tüütaksid sa oma pideva selgeksrääkimise vajadusega kõrini ära. Ütle rahulikult mis sul öelda on ja asi lõppenud. Sinul on segane, sina siis mõtlegi asju selgeks.

Sellistest nõuannetest ja seisukohtadest pole ma kunagi aru saanud. Kuidas see peaks võimalik olema, et üks pool suhtes on õnnetu ja teine on jumala rahul. Normaalses suhtes on ikka nii, et kui üks pool on õnnetu ja rahulolematu, siis teine vähemalt üritab aru saada, et mida saaks muuta või parandada. Vastasel juhul ei ole ju tegemist kahe inimese vahelise paarisuhtega, vaid lihtsalt kahe inimesega, kes kuidagi koos eksisteerivad.
Ja kui ei ole tahtmist teise inimese murega tegeleda, siis võikski ära lahku minna. Milleks sellise emotsionaalse sadomasoga üldse tegeleda.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vastasel juhul ei ole ju tegemist kahe inimese vahelise paarisuhtega, vaid lihtsalt kahe inimesega, kes kuidagi koos eksisteerivad.

Selliseid suhteid on palju, lepi sellega.

Teemaalgataja võib ju õnnetu olla, aga ega ta midagi ei tee ka selleks, et end paremini tunda. Ta väidetavalt palus mehel lahkuda, aga hiljem räägib, et mees vaikib ja see häirib teda. Visaku see mees välja ja jäägu endale kindlaks. Kui sa palud kellelgi lahkuda, siis nii jääb. Mitte ei hakka varsti jahuma, et ‘olen nii õnnetu, mees ei suhtle’ jne. Inimest muutma hakata pärast pikka suhet, aga üleüldse, on täielikult vale. Sa kas lepid mõne normaalsuse/veidrusega või ei. Kui mehe käitumine ei sobi ja mehele öeldi, et mingu ära, tuleb lahku minna. Kas mees ei taha ära minna? Pole kogemust, aga nüüd tuleb lahendus leida, kuidas mees välja koliks. Vabanduste nõudmine on juba vana lugu. Kuigi ma arvan, et see teema on liba, siis kindlasti selliseid inimeste ümberkasvatajaid on.
Üldiselt loo moraal on see, et inimesed peavad õppima end kehtestama. Teemaalgataja ei oska ise suhelda, kui palub mehel ära minna, aga tegelikult tahab, et mees talt vabandust paluks. Minu meelest mees juba tegi seda. Sms sobib küll.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See oleneb sellest, millises perekonnas ta üles on kasvanud. Kas seal räägiti asju selgeks või tehti tülijärgselt lihtsalt nägu nagu poleks midagi juhtunudki ja mindi eluga edasi? Kas üksteise ees vabandati? Kas vanemad vabandasid laste ees kui nad ise midagi valesti tegid? Lapsi tavaliselt sunnitakse vanemate ja üksteise ees vabandama, aga eeskuju näitamisega oli vähemalt vanasti küll kehvasti, sest nõukaajal rääkis laps üldse ainult siis kui kana pissis ja minu vanemad ega vanavanemad pole näiteks kunagi minu ees millegi pärast vabandanud.

Selliseid asju täiskasvanuna õppida on üsna raske juba seepärast, et ise ei saa arugi, et võiks midagi teisiti teha. Mina ise tulen näiteks sellisest perest, kus kunagi asju selgeks ei räägitud, vaid nö pühiti vaiba alla. Aga esimene elukaaslane oli hoopis teistsugusest perest ja nii ma läbi raskuste aja jooksul õppisin. Lisaks viisakusväljendeid, sest minu peres öeldi lihtsalt “too, tee jne”, tema oli harjunud, et lisatakse “palun” ja hiljem tänatakse ka. Omavahel läksime küll lõpuks lahku, aga heade kommete õpetamise eest olen talle tänulik ja oma lastele näitan selle kõigega eeskuju, nemad saavad selle kõik juba kasvades kaasa.

Nii ilus kommentaar!

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aru ma ei saa ainult sellest, et kui mehele sellised nõudmised nii ebaõiglased tunduvad, siis miks ta lahku minna ei taha 😀 Saakski ju (enda hinnangul) ebamõistlikust naisest lahti.

Mina saan küll aru – mees lihtsalt armastab teemaalgatajat. Mitte kusagilt ei tule välja, et tülide põhjustaja oleks mees, ehk on hoopis teemaalgataja lõputu näägutaja ja mees ei saa aru, mida on kogu aeg “selgeks rääkida” teemal miks mees unustas pesumasina käima panna või miks ta ootamatu koosoleku pärast hiljem koju tuli, lapsele lasteaeda vale kleidi selga pani või koera liiga vähe aega jalutas. Teemaalgataja keerab ennast üles, vastastikuses sõnasõjas läheb asi inetuks, naine tahaks õhtul voodis veel edasi seletada ja “ära leppida” (loe: et mees oma süüd tunnistaks), aga mees on tavaline mees, kes pikka juttu ei tee ja kelle ego mingite tähtsusetute pisiasjade pärast vabandada ei luba. Loomulikult tunneb ta, et naine teeb talle liiga ega hinda teda mehena.

Teemaalgataja, mõtle selgeks, kas sa tahad enda kõrvale meest või teist naist.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, mõtle selgeks, kas sa tahad enda kõrvale meest või teist naist.

Missugune kena ja lahmiv lõpplause, mis nullib kogu eelneva teksti. Sest sinu loogika järgi peaks mees selgeks mõtlema, kas tahab naist või meest enda kõrvale. Naised on erinevad. Võibolla peaks mees ütlema, et naisest on kõrini ja välja kolima. Leiab veel naise, kes ei nääguta.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sinu loogika järgi peaks mees selgeks mõtlema, kas tahab naist või meest enda kõrvale. Naised on erinevad. Võibolla peaks mees ütlema, et naisest on kõrini ja välja kolima. Leiab veel naise, kes ei nääguta.

Mehel ju probleemi pole, probleem on naisel. Ja sa ütled ühest küljest, et kui see mees tahab üleüldse naisega koos elada, peab ta ka näägutamist taluma, ja järgmises lauses, et naised on erinevad ja kõik ei nääguta? Ma arvan ka, et naised (ja ka mehed) on erinevad, küll aga paistab soovimatus asju pikalt lahti rääkida ja ammugi oma vigu (või “vigu”) tunnistada ja vabandust paluda meessoole pigem omane olevat. Loomulikult on kõne all oleva mehe asi välja mõelda, kas talle näägutav naine partnerina sobib – ju siis sobib, kui ära ei taha minna. Aga veelkord, mehel ei ole probleemi.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mehel ju probleemi pole, probleem on naisel.

Nüüd joob ja mõnitab mind taga. Kui jobu ja halb inimene ma olen, teen ilma põhjuseta liiga. Läksime paar päeva tagasi tülli, mehe poolt tulid päris inetud solvangud,

Kui inimene solvab oma kallimat, siis ta ei hooli temast. Samas probleemi pole, kui elab koos. Tegelikult järgi mõeldes, see siin on foorum ja siin pannakse juurde.

Ja sa ütled ühest küljest, et kui see mees tahab üleüldse naisega koos elada, peab ta ka näägutamist taluma, ja järgmises lauses, et naised on erinevad ja kõik ei nääguta?

Mina mõtlesin teemaalgatajat, naisega e teemaalgatajaga. Samas iga inimene teeb valiku, kui ta koos elab, järelikult kaaluvad plussid miinused üles. See on absoluutselt alati nii. Mees on rahul, naisele sobib mees ka, mingit probleemi ei olegi. Lihtsalt ühele meeldib siin suhelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil on üle üldiselt vaja nii meist, kui lastest ja elust rääkida, mitte vaikides elada koos, mees teeb mis tahab, asju läbi ei räägi. Mis suhe see selline on?

Mis asja sa pidevalt tahad selgeks rääkida? Sinul on asjad sassis, mehel silmnähtavalt ei ole. Tema jaoks on kõik selge ja mingit lisalobisemist ja jauramist pole vaja. Mina olen küll naine, aga isegi minu tüütaksid sa oma pideva selgeksrääkimise vajadusega kõrini ära. Ütle rahulikult mis sul öelda on ja asi lõppenud. Sinul on segane, sina siis mõtlegi asju selgeks.

Kuidas nii, et mis me sellest ikka räägime? Teemaalgataja mure on, et mees ütleb talle väga halvasti tavalise olmetüli käigus ja see solvab teda. Tema, soovides mehega leppida, soovib kuulda mehe versiooni, miks mees teda solvama hakkas. Naisel on tülitsemise stiil, kus tülli minnes, solvates tuleb igal juhul asju uuesti rahulikult läbi arutada ja pärast vabandust paluda. See on naise jaoks oluline. Mehe stiil on vihastada, naist sõimata või kes iganes ette jääb, pärast mitte vabandada ja ühmata midagi või saata smsi et sorry juhtus. Teemaalgataja on sellest frustreeritud.

Naisena mina saan hästi aru, mille pärast teemaalgataja tahab veel ja veel asju arutada. Tema ei saa aru, et mees ongi selline. See ongi selle mehe viis tülitseda. Vahet pole, kes algatas või milles tegelikult asi, see mees plahvatab ja hakkab esimese asjana naist sõimama. Ta ei oska teisiti. Naine peab siinkohal seda lihtsalt mõistma. Inimese eripära.

Tülitseda tuleb ka osata, muidugi kui koos on kaks nii erineva stiiliga inimest, on raske midagi soovitada.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas nii, et mis me sellest ikka räägime? Teemaalgataja mure on, et mees ütleb talle väga halvasti tavalise olmetüli käigus ja see solvab teda. Tema, soovides mehega leppida, soovib kuulda mehe versiooni, miks mees teda solvama hakkas. Naisel on tülitsemise stiil, kus tülli minnes, solvates tuleb igal juhul asju uuesti rahulikult läbi arutada ja pärast vabandust paluda. See on naise jaoks oluline. Mehe stiil on vihastada, naist sõimata või kes iganes ette jääb, pärast mitte vabandada ja ühmata midagi või saata smsi et sorry juhtus. Teemaalgataja on sellest frustreeritud.

Naisena mina saan hästi aru, mille pärast teemaalgataja tahab veel ja veel asju arutada. Tema ei saa aru, et mees ongi selline. See ongi selle mehe viis tülitseda. Vahet pole, kes algatas või milles tegelikult asi, see mees plahvatab ja hakkab esimese asjana naist sõimama. Ta ei oska teisiti. Naine peab siinkohal seda lihtsalt mõistma. Inimese eripära.

Tülitseda tuleb ka osata, muidugi kui koos on kaks nii erineva stiiliga inimest, on raske midagi soovitada.

Minu meelest sa paned teemaalgataja jutule pool juurde või siis tõlgendada tema sõnu omaenese tunnete (kogemuste?) järgi. Perekoolis öeldakse tihti, et kellelgi sõimati nägu täis, sai võõra käest lambist sõimata jmt. Situatsiooni lahti seletades tuleb aga välja, et tegelikult vaatas see võõras lihtsalt kurjalt otsa, kui sedagi, ja inimene tõlgendas seda pilku sõimuna. See teemaalgata-poolne “mees solvab”, sinul juba edasi arenenud “mees ütleb väga halvasti, hakkab sõimama” võib sama hästi tähendada mehepoolset väsinud “ära hakka jälle pihta, mul on nendest draamadest kõrini, eile sa alles saagisid sama asja pärast” ja teise tuppa minekut. Võib-olla paneb kõrvaklapid ka pähe. Aga teemaalgataja on solvunud, et mees teda draamategijaks nimetab, ja Perekool annab aga hagu, et selline jõhkard tuleb otsemaid maha jätta.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas nii, et mis me sellest ikka räägime? Teemaalgataja mure on, et mees ütleb talle väga halvasti tavalise olmetüli käigus ja see solvab teda. Tema, soovides mehega leppida, soovib kuulda mehe versiooni, miks mees teda solvama hakkas. Naisel on tülitsemise stiil, kus tülli minnes, solvates tuleb igal juhul asju uuesti rahulikult läbi arutada ja pärast vabandust paluda. See on naise jaoks oluline. Mehe stiil on vihastada, naist sõimata või kes iganes ette jääb, pärast mitte vabandada ja ühmata midagi või saata smsi et sorry juhtus. Teemaalgataja on sellest frustreeritud.

Naisena mina saan hästi aru, mille pärast teemaalgataja tahab veel ja veel asju arutada. Tema ei saa aru, et mees ongi selline. See ongi selle mehe viis tülitseda. Vahet pole, kes algatas või milles tegelikult asi, see mees plahvatab ja hakkab esimese asjana naist sõimama. Ta ei oska teisiti. Naine peab siinkohal seda lihtsalt mõistma. Inimese eripära.

Tülitseda tuleb ka osata, muidugi kui koos on kaks nii erineva stiiliga inimest, on raske midagi soovitada.

Minu meelest sa paned teemaalgataja jutule pool juurde või siis tõlgendada tema sõnu omaenese tunnete (kogemuste?) järgi. Perekoolis öeldakse tihti, et kellelgi sõimati nägu täis, sai võõra käest lambist sõimata jmt. Situatsiooni lahti seletades tuleb aga välja, et tegelikult vaatas see võõras lihtsalt kurjalt otsa, kui sedagi, ja inimene tõlgendas seda pilku sõimuna. See teemaalgata-poolne “mees solvab”, sinul juba edasi arenenud “mees ütleb väga halvasti, hakkab sõimama” võib sama hästi tähendada mehepoolset väsinud “ära hakka jälle pihta, mul on nendest draamadest kõrini, eile sa alles saagisid sama asja pärast” ja teise tuppa minekut. Võib-olla paneb kõrvaklapid ka pähe. Aga teemaalgataja on solvunud, et mees teda draamategijaks nimetab, ja Perekool annab aga hagu, et selline jõhkard tuleb otsemaid maha jätta.

Ma lugesin teemaalgataja jutu läbi, sellest piisas. See mees ei muutu.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aru ma ei saa ainult sellest, et kui mehele sellised nõudmised nii ebaõiglased tunduvad, siis miks ta lahku minna ei taha 😀 Saakski ju (enda hinnangul) ebamõistlikust naisest lahti.

Mina saan küll aru – mees lihtsalt armastab teemaalgatajat. Mitte kusagilt ei tule välja, et tülide põhjustaja oleks mees, ehk on hoopis teemaalgataja lõputu näägutaja ja mees ei saa aru, mida on kogu aeg “selgeks rääkida” teemal miks mees unustas pesumasina käima panna või miks ta ootamatu koosoleku pärast hiljem koju tuli, lapsele lasteaeda vale kleidi selga pani või koera liiga vähe aega jalutas. Teemaalgataja keerab ennast üles, vastastikuses sõnasõjas läheb asi inetuks, naine tahaks õhtul voodis veel edasi seletada ja “ära leppida” (loe: et mees oma süüd tunnistaks), aga mees on tavaline mees, kes pikka juttu ei tee ja kelle ego mingite tähtsusetute pisiasjade pärast vabandada ei luba. Loomulikult tunneb ta, et naine teeb talle liiga ega hinda teda mehena.

Teemaalgataja, mõtle selgeks, kas sa tahad enda kõrvale meest või teist naist.

Mis see viimane lause siin tähendama peaks?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas nii, et mis me sellest ikka räägime? Teemaalgataja mure on, et mees ütleb talle väga halvasti tavalise olmetüli käigus ja see solvab teda. Tema, soovides mehega leppida, soovib kuulda mehe versiooni, miks mees teda solvama hakkas. Naisel on tülitsemise stiil, kus tülli minnes, solvates tuleb igal juhul asju uuesti rahulikult läbi arutada ja pärast vabandust paluda. See on naise jaoks oluline. Mehe stiil on vihastada, naist sõimata või kes iganes ette jääb, pärast mitte vabandada ja ühmata midagi või saata smsi et sorry juhtus. Teemaalgataja on sellest frustreeritud.

Naisena mina saan hästi aru, mille pärast teemaalgataja tahab veel ja veel asju arutada. Tema ei saa aru, et mees ongi selline. See ongi selle mehe viis tülitseda. Vahet pole, kes algatas või milles tegelikult asi, see mees plahvatab ja hakkab esimese asjana naist sõimama. Ta ei oska teisiti. Naine peab siinkohal seda lihtsalt mõistma. Inimese eripära.

Tülitseda tuleb ka osata, muidugi kui koos on kaks nii erineva stiiliga inimest, on raske midagi soovitada.

Et siis on olemas tülid, kus tohib halvasti öelda ja siis on tülid, kus ei tohi ja neid nimetame olemtülideks?
Mehe VIIS tülitseda? Mees kisub tüli ülesse?

Hetkel ma näen seda, et naisel on oma VIIS kuidas ta mehele probleemidest suhtes, elukorralduses, mis ka ilmselgelt tema naise jaoks murekohad ja ei PRUUGI olla põhjendatud!!!!, edasi annab ja mees siis selle peale vihastab, sest tunnetab seda ala vingumisena või põhjendamatu õelusena naise poolt.

Miks õigustab antud teemas arusaama, et naise lähenemine mehele ja ka probleemid, mis ta välja toob, on üleüldse põhjendatud? Siin ei räägita neist. Kui ta on näiteks teinud seda juba viimased 3 aastat või probleem ongi tühine pisiasi?

Ma ei ütle, et mees nüüd priimus selles suhtes on. Ma ütlen seda, et selle teema ja kirjutatu põhjal ei saa küll mingeid järeldusi teha ja kellegi üle kohut mõista!
Kuid elukogemus tõesti ütleb, et tõenäoliselt mees ei muutu. Mitte lihtsalt mees.. inimesed üleüldiselt on visad muutuma.
Ehk kui naine soovib parendada suhtlust mehega, siis peab ta alustama iseendast. Muutma oma lähememist mehele, sest tema ju näeb, et on probleem! Ja ma ei räägi isikuliselt, et NAINE peab, ei, see kes näeb probleemi ja soovib muutusi peab kaõigepealt muutma iseennast ja oma lähenemist. Me peame kohanema keskkonnas, kus soovime elada või lahkume sealt.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vastasel juhul ei ole ju tegemist kahe inimese vahelise paarisuhtega, vaid lihtsalt kahe inimesega, kes kuidagi koos eksisteerivad.

Selliseid suhteid on palju, lepi sellega.

Selles see probleem ongi, et paljud selliste suhetega lepivad.
Mina ei ole leppinud, minul on asjad hästi. Tean veel väga paljusid paare, kellel on asjad hästi. Selle pärast tundubki eriti mõistetamatu, et miks sellise juraga üldse lepitakse. Aga no eks lepitakse ka hullemate asjadega. Peaasi, et näkku ei löö, eks? Ja, et kui lööb, et siis mitte väga kõvasti. Umbes nii see kaaslase sitta käitumist õigustavate inimeste loogika on. Et on küll jube sitt, aga võiks ka hullem olla. Ja siis elataksegi terve elu õnnetult.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selles see probleem ongi, et paljud selliste suhetega lepivad.
Mina ei ole leppinud, minul on asjad hästi. Tean veel väga paljusid paare, kellel on asjad hästi. Selle pärast tundubki eriti mõistetamatu, et miks sellise juraga üldse lepitakse. Aga no eks lepitakse ka hullemate asjadega. Peaasi, et näkku ei löö, eks? Ja, et kui lööb, et siis mitte väga kõvasti. Umbes nii see kaaslase sitta käitumist õigustavate inimeste loogika on. Et on küll jube sitt, aga võiks ka hullem olla. Ja siis elataksegi terve elu õnnetult.

Ei oska öelda, aga see ei tähenda, et inimesed poleks mugavad. Plussid ja miinused. Inimesed teevad alati valikuid, järelikult on kasulik suhe mingit moodi. Ei ütleks sel põhjusel, et õnnetult, sest kes tahab, läheb lahku.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Saame abikaasaga hästi läbi ja mingit tabuteemat nagu ei meenugi.

Muidu teemasse kommenteeriksin aga, et ega see vabandamine ise suurt midagi ei tähendagi ju. Mul on mitu tuttavat, kellele vabandamine on nagu mingi parasiitsõna, mida ükskõikselt loobitakse paremale ja vasakule, ilma tegelikku mõttesse üldse süvenemata. Seejärel korratakse oma viga, jälle visatakse üleõla vabandus, ja korratakse viga taas jne. Ise jääb veel jumala õigeks kah – “aga ma ju vabandasin!”

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

On mitu viisi vabandada – neid on nimetatud ka vabandamise keelteks. Ja igaühel on oma keel -kui tahad hästi läbi saada, siis tuleb partneri vabandamise keel ära õppida.

Mina üldjuhul tahan ka asjad selgeks rääkida. Võib ka olla, et hoopis mina pean vabandama, sest olin teise käitumist või tegu valesti mõistnud. Sageli on inimestel sõnade osas oma tähendusvarjundid ning tuntakse end puudutanuna tähendusest, mida teise jaoks pole olemas. Jne, jne.

Loomulikult saab ka selgeks rääkimata ja inimest jälgides, aga see on pikem tee ja väsitavam.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle mehega sa jäädki tülitsema-leppima. Isik, kes suvalisest asjast tüli üles kisub, ja pärast sms saadab… jääbki nii käituma.

Sa ka üks huvitav ISIK. Huvitav, palju ka kellega tülitsed,

kas viha kannad ja kätte maksad? Asjatut viha muidugi, ise süüdi,

aga oled teise peale vihane ?

Oleneb ju kuidas solvatakse. Kui väga solvunud olen, võin nutma hakata või midagi teravat vastu öelda. Tõsiselt vihastades kipun inimest ignoreerima ja see ongi parim kättemaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

parim kättemaks on abielluda ja saada 4 last <3

Nomaitea. Ma pigem vabandaks tüli lõpus. See sinu variant võtab hirmus palju aega ja tundub päris tülikas.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen naine, aga mulle ka ei meeldi vabandada ega enesestmõistetavaid asju üle nämmutada. Kui saan aru, et eksisin, siis ma üritan olla paar päeva eriti hea, nö pugeda, aga otsesõnu vabandama minna – ma ei mäletagi, kas olen seda aastate jooksul üldse teinud?

Minule ei meeldi pugeda ega sedasorti tsirkust teha. Mu mees pole loll, ta näeks selle ju läbi ja mõtleks: huvitav, miks sellise teatri ja võimlemise asemel naine lihtsalt ei või öelda, et palun anna andeks, see tegu, mis ma tegin, oli hoolimatu ja ma kahetsen seda.

Aga asi on ka selles, et mul on kõvasti enesekindlust ja eneseuhkust. Minu eneseuhkust ei riiva see küll kuidagi, kui ma tõesti tehtud sigaduse või halvasti öeldud sõnade eest palun andestust.

Kui ma oleksin väga enesekindlusetu, siis loomulikult ei tuleks mul vabandused üle huulte -need kratsiks liiga palju mu niigi pea olematut eneseuhkust. Lihtsam oleks pugeda, mees näiteks seksiga ära lepitada ja teeselda, et ma nagu ehk polnudki eriti ja peaaegu üldse süüdi. Eriti jube oleks eriti haavatava eneseuhkusega inimesele, kui keegi sooviks vahetada mõned laused, kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida või kuidas see solvang partnerit end tundma pani.
Enda väärtust tundev inimene teab, et on ekslik ja julgeb endale ja teistele oma vigu tunnistada.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enda väärtust tundev inimene teab, et on ekslik ja julgeb endale ja teistele oma vigu tunnistada

Aitäh selle postituse eest! Vägagi nõus.
Vabandamist ja probleemide lahkamist pelgavad enesekindlusetud inimesed ning Sinu jutus on see kenasti kokku võetud, läbi mõnusa iroonia. Aitäh!

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aru ma ei saa ainult sellest, et kui mehele sellised nõudmised nii ebaõiglased tunduvad, siis miks ta lahku minna ei taha 😀 Saakski ju (enda hinnangul) ebamõistlikust naisest lahti.

Mina saan küll aru – mees lihtsalt armastab teemaalgatajat. Mitte kusagilt ei tule välja, et tülide põhjustaja oleks mees, ehk on hoopis teemaalgataja lõputu näägutaja ja mees ei saa aru, mida on kogu aeg “selgeks rääkida” teemal miks mees unustas pesumasina käima panna või miks ta ootamatu koosoleku pärast hiljem koju tuli, lapsele lasteaeda vale kleidi selga pani või koera liiga vähe aega jalutas. Teemaalgataja keerab ennast üles, vastastikuses sõnasõjas läheb asi inetuks, naine tahaks õhtul voodis veel edasi seletada ja “ära leppida” (loe: et mees oma süüd tunnistaks), aga mees on tavaline mees, kes pikka juttu ei tee ja kelle ego mingite tähtsusetute pisiasjade pärast vabandada ei luba. Loomulikult tunneb ta, et naine teeb talle liiga ega hinda teda mehena.

Teemaalgataja, mõtle selgeks, kas sa tahad enda kõrvale meest või teist naist.

See on vale suhtumine! Ära ela koos mehega, kes sinuga ei suhtle ja ei vabanda. Kui armastatakse, siis suheldakse ja vabandatakse. Sellise egoga koos elades lõhud vaid ennast. Olen ise kogenud siin kirjeldatud suhet ja järgmisena armastavat. Selle egoga koos elades võis kasvõi munakoortel käia. Ta polnud kunagi süüdi ega vabandanud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada
Oleme pikas suhtes, … nüüd ollakse

Teil pole ju mingit suhet enam. Sest oma partneri kohta ei räägita, isegi anonüümselt mitte, et “ollakse”, “tehakse” jne.
See tähendab seda, et sa oled temast, kui inimesest juba loobunud ja elad lihtsalt mingit egolaksu üle.

Ja teine asi on see sinu väide “ei osata selgeks rääkida” ?
MIKS sa siis pole seda talle õpetanud, kui ei osata?
Sellised asjad oleks võinud ju esimese paari kooseluaasta jooksul juba selgeks rääkida. Või siis sulle sobis nii, et ei osata? ja nüüd nutad?
See pole ju loogiline.
Tee silmad lahti, naine, tunnista, et sul on mehest kõrini ja lase tal minna. Saab teil mõlemal rahulikum elu olema.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen naine, aga mulle ka ei meeldi vabandada ega enesestmõistetavaid asju üle nämmutada. Kui saan aru, et eksisin, siis ma üritan olla paar päeva eriti hea, nö pugeda, aga otsesõnu vabandama minna – ma ei mäletagi, kas olen seda aastate jooksul üldse teinud?

Minule ei meeldi pugeda ega sedasorti tsirkust teha. Mu mees pole loll, ta näeks selle ju läbi ja mõtleks: huvitav, miks sellise teatri ja võimlemise asemel naine lihtsalt ei või öelda, et palun anna andeks, see tegu, mis ma tegin, oli hoolimatu ja ma kahetsen seda.

Aga asi on ka selles, et mul on kõvasti enesekindlust ja eneseuhkust. Minu eneseuhkust ei riiva see küll kuidagi, kui ma tõesti tehtud sigaduse või halvasti öeldud sõnade eest palun andestust.

Kui ma oleksin väga enesekindlusetu, siis loomulikult ei tuleks mul vabandused üle huulte -need kratsiks liiga palju mu niigi pea olematut eneseuhkust. Lihtsam oleks pugeda, mees näiteks seksiga ära lepitada ja teeselda, et ma nagu ehk polnudki eriti ja peaaegu üldse süüdi. Eriti jube oleks eriti haavatava eneseuhkusega inimesele, kui keegi sooviks vahetada mõned laused, kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida või kuidas see solvang partnerit end tundma pani.

Enda väärtust tundev inimene teab, et on ekslik ja julgeb endale ja teistele oma vigu tunnistada.

Enesekindlus ei tule ju käsu peale, et hakaku enesekindlaks ja kogu lugu. Maailmas on väga palju inimesi, kel on probleeme enesekindlusega. Kas nad on sinust halvemad? Ja milleks neid veel alandada ja selle arvelt ennast upitada? Kui inimene ei tunnegi enda väärtust, milleks teda veel niimoodi patroniseerida?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ei õnnestu asju selgeks rääkida, ei vabandata, siis jäävadki rääkimata ja vabandused saamata. Teinekord ei olegi nii halb rääkimata jätta mõne inimesega. Igaühega ei saagi rääkida, igaüks ei vabanda samuti. Pole mõtet oodata kelleltki asju, milleks see inimene võimeline pole.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui ei osata suhtes asju selgeks rääkida ja vabandada