Kas on väga hull kui ei saa minna lõpuaktusele? Põhikooli aktusega on tegu. Toimub keset päeva ja mina olen tööl. Mees mul samuti. Mõtlen, et kõik lapsed saavad lilli ja minu oma siis mitte 🙁 Kuidas lahendaksite olukorra?
Teema: Kui ei saa minna lõpuaktusele
See ei ole ju ometi tõsine küsimus.
Kas lapsevanemd üldse tohivad aktust vaatama minna? Minu lapse koolis olid lõpuaktusele lubatud vaid lõpetajad ja õpetajad. Vanemad ei tohtinud ka kooli ees koguneda. Kui teil vanemad võivad vaatama tulla, siis võib ju näiteks vanaema lapsele lilled viia. Või kui sõbrad on lubatud, siis saavad ju nemad ka lapsele lilli viia.
Vanavanemad? Mõni sõber? Keegi ikka saaks lilli viima minna?
Või annad oma lilled lapsele kodust juba kaasa. 🙂
Meil näiteks on aktusele lubatud vaid kaks inimest igast perest. Paljud on nukrad, k.a mu oma laps, et väikevend ei tohigi kaasa tulla. Aga mõistus ütleb, et viriseda ei tasu praegu, hea, et sellinegi üritus toimub.
Kas lapsevanemd üldse tohivad aktust vaatama minna? Minu lapse koolis olid lõpuaktusele lubatud vaid lõpetajad ja õpetajad. Vanemad ei tohtinud ka kooli ees koguneda. Kui teil vanemad võivad vaatama tulla, siis võib ju näiteks vanaema lapsele lilled viia. Või kui sõbrad on lubatud, siis saavad ju nemad ka lapsele lilli viia.
1 lapsevanem on lubatud.
Mis imetöö see küll on, kus töölt ära ei saa, vahetada ei saa, vaba päeva võtta ei saa…
Mnjah, meil on ka kirjas, et ainult lõpetajad (sealjuures ühe klassi kaupa, mitte kogu lend korraga), klassijuhataja, direktor ja õppealajuhataja.
Meil ka ilma külalisteta variant, aga see-eest kogu lend vähemalt koos. Lillede osas mu mäletamist mööda oli “ei” ka õpetajatele, rääkimata siis asjaosalistest endist. Pole kindel kas teised (aine)õpetajadki üldse on lubatud või ongi ainult klassijuhatajad.
Kui tõesti kohe kuidagi ei saa ise minna siis kedagi teist pole saata? Mu meelest on kurvem pigem see, et sinu lapse “koht” on tühi kui et lilli ei saa.
Mis imetöö see küll on, kus töölt ära ei saa, vahetada ei saa, vaba päeva võtta ei saa…
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Mis imetöö see küll on, kus töölt ära ei saa, vahetada ei saa, vaba päeva võtta ei saa…
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Kui mõlemal lapsevanemal on nii oluline ja tähtis töö, et sealt ei saa ei vaba päeva võtta ega ka kasvõi paar tundi puududa ilma et terve riik kokku kukuks, siis ma eeldan, et need lapsevanemad suudavad ka mõelda, kuidas korraldada nii, et nende laps ei oleks lõpuaktusel üksi.
Kas on väga hull kui ei saa minna lõpuaktusele? Põhikooli aktusega on tegu. Toimub keset päeva ja mina olen tööl. Mees mul samuti. Mõtlen, et kõik lapsed saavad lilli ja minu oma siis mitte ???? Kuidas lahendaksite olukorra?
Jah, on hull. Ma võtaks kasvõi haiguslehe aga lapsele kurbust ei tekitaks. Kui elupäästa ära sureb ootamatult siis alati leitakse asendaja.
Saadaksin aktusele vanavanema, mõne sugulase, kes lapsele meeldib või mõne oma sõbranna kellega laps läbi saab. Ja annaksin sellele külalisele korraliku portsu lilli kaasa.
Ma oleks küll omal ajal koole lõpetades kurb olnud, kui mitte keegi perest poleks aktusele tulnud. Ja ma olen üsnagi üksindusega harjunud ja omaette liikuja inimene. Kurb ju, teistel kogunevad inimesed õnnitlema, sina seisad nagu mingi orvuke seal. Sellises olukorras ma vist ei lähekski aktusele, võtaks kantseleist selle tunnistuse lihtsalt ära siis.
Nonoh, ma olen ka tähtis asjapulk aga laste lõpetamised pole korduvad üritused st, et olen need päevad vabaks teinud.
Minu pere on minu prioriteet nr 1 ja siis tuleb töö ja teised pered oma muredega. Kui tööandja seda ei peaks mõistma, siis ma lihtlabaselt öeldes “ei ilmu kohale”. Täitsa nii ülbe olengi, aga tegelikult, ma ei tahaks endale sellist tööandjat, kes paluks lihtalt lapse lõpuaktust ignoreerida.
Praegu on põhikooli lõpetajatel igas vormis aktuseid- vanematega, vanemateta, läbi videosilla jne. Jube nadi lugu küll, kui nüüd kumbki vanem ei suuda natuke “naba paigast” pingutada, et sellest osas saada.
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.
Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.
Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.
võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.
selles osas olen nõus, et minagi oleks igaks juhuks selle päeva vabaks planeerinud, et äkki siiski toimub aktus. samas meie koolis on nii, et aktus on kooli territooriumil ja ainult lastele, vanemaid kooli aeda sisse ei lubata ja lilli kellelegi ei viia
võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.
Ei ole ta mingi kirurg.
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.
Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.
võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.
Pühimõtteliselt nii ongi. Koormus on meeletu kõigil ja kellegile teisele üle anda midagi ei saa. Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva, et kas keegi tuleb kohale aktusele. Tegu poisiga kellel lilledest, aktusest ja muust formaalsusest ükskõik.
Pühimõtteliselt nii ongi. Koormus on meeletu kõigil ja kellegile teisele üle anda midagi ei saa. Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva
Koormus on kindlasti suur ja oled lapse asemel ju palju end senigi tööle pühendanud.
30 aasta pärast kahetsed sa seda, et ei korraldanud oma asju nii, et kasvõi verstapostide hetkedel lapse lähedal olla.
Aga kas mehel on ka siis täpselt sama kriitiline töö sel hetkel, et ei saa aktusele minna? Palu, et tema võtaks need paar tundi, kui sa ise tõepoolest mitte kuidagi ei saa.
Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva, et kas keegi tuleb kohale aktusele. Tegu poisiga kellel lilledest, aktusest ja muust formaalsusest ükskõik.
Nukker kuidagi. Mul ka poiss põhikooli lõpetamas ja muidu samuti sellist tüüpi, et igasugu tähistamised ja formaalsused on tema jaoks üldjuhul üsna ebaolulised. Praegu aga tajun, et see lõpetamine läheb talle küll korda, ka aktus ja kõik selle juurde kuuluv. Otse ta seda ei ütle ja natuke võtab ikka sellise “suva”-hoiaku, aga ma näen väga hästi, et tegelikult see päris nõnda pole. Ikkagi esmakordne nii tähtis verstapost, eks me ole ise ka seda pidulikkust ja olulisust rõhutanud – ja õigustatult minu meelest. Selliseid sündmuseid tuleb väga harva ette ja mina lausa ei lasekski lapsel sellist täiesti ükskõikset hoiakut võtta, isegi kui ta tahaks või nii välja näitaks. See on ikkagi tunnustus lapsele tema pingutuse ja tubliduse eest. Lilledest võib tõesti siiralt ükskõik olla (need polegi kõige olulisemad), aga ma siiski arvan, et südamepõhjas ei ole noorel päris suva sellest, kas pereliikmed temaga koos seda sündmust tähistavad või mitte.
Pühimõtteliselt nii ongi. Koormus on meeletu kõigil ja kellegile teisele üle anda midagi ei saa. Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva, et kas keegi tuleb kohale aktusele. Tegu poisiga kellel lilledest, aktusest ja muust formaalsusest ükskõik.
Nojah, kui oled plaanilist operatsioonidega kirurg vmt, siis tõesti enam seda muuta ei saa. Kurb siiski, et sa lapse lõpetamist nii ebaoluliseks pidasid, et juba varem seda päeva endal vabaks ei planeerinud, kasvõi puhkuse arvelt, kui muudmoodi ei saa. Isegi kui aktusele lubatud ei oleks, oleksid lapse jaoks olemas olnud, talle head sõnad kaasa andnud ning pärast teda piduliku lauaga oodanud või koos kohvikusse läinud. See on nii oluline hetk elus, et selline tähelepanu lapsevanematelt on siiski väga vajalik.
Lapse isa või vanaema või keegi võiks siiski minna. Keegi selline ju ikka lähedaste hulgas leidub, kel lapsest ükskõik ei ole ning kes ei ole tähtsa lõikusplaaniga südamekirurg ning saab lubada endale vaba päeva.
Kas on väga hull kui ei saa minna lõpuaktusele? Põhikooli aktusega on tegu. Toimub keset päeva ja mina olen tööl. Mees mul samuti. Mõtlen, et kõik lapsed saavad lilli ja minu oma siis mitte ???? Kuidas lahendaksite olukorra?
Ma arvan, et asi ei ole lilledes, vaid selles, et kõigil teistel lastel on kohal inimesed, kes neist hoolivad ja nende verstaposte tähtsaks peavad, aga sinu oma on üksi.
Minu lõpuaktusel olid omal ajal nii vanemad kui vanavanemad, aga ka mitmed peresõbrad. Kui teie mehega ilmtingimata peate sel päeval tööl olema ja mitte kummalgi ei ole võimalik isegi mõnda tundi vabaks võtta, et sel tähtsal hetkel lapse kõrval olla, siis saadategi mõne vanavanema või mõne teise lapse jaoks olulise inimese ja annate talle kaasa ekstrasuure portsu lilli.
selles osas olen nõus, et minagi oleks igaks juhuks selle päeva vabaks planeerinud, et äkki siiski toimub aktus.
Kurb siiski, et sa lapse lõpetamist nii ebaoluliseks pidasid, et juba varem seda päeva endal vabaks ei planeerinud
tavaolukorras võiks sellesse tõetsi nii suhtuda, aga minu meelest ei teadnud koolid ise ka sel aastal, millal neil täpselt see aktus toimub. nii mõnelgi koolil oli veel kaks nädalat tagasi valikus kolm erinevat versiooni – no kuidas saaks inimene, kellel graafikud tehakse nt kuu-kaks ette, endale selle, kahtlemata olulise, päeva vabaks jätta?
Eks kõik algab perekonnast, traditsioonidest. Meie peres käiakse kõiki lähisugulasi õnnitlemas, pärast on väike vastuvõtt – alguse see põhikooli, gümnaasiumi või ülikooli lõpetamine. Kui aktusele ei pääse, oodatakse õues lilledega. Mõte on, et jagada rõõmsaid hetki kogu perega, suguvõsaga.
Aga eks on ka teistsuguseid – kelle jaoks sellised asjad korda ei lähe.
Kui aktusele ei pääse, oodatakse õues lilledega.
Meil seekord mitte ainult ei lubata vanemaid aktusele, vaid ei lubata ka õues koguneda.
Eks kõik algab perekonnast, traditsioonidest. Meie peres käiakse kõiki lähisugulasi õnnitlemas, pärast on väike vastuvõtt – alguse see põhikooli, gümnaasiumi või ülikooli lõpetamine. Kui aktusele ei pääse, oodatakse õues lilledega. Mõte on, et jagada rõõmsaid hetki kogu perega, suguvõsaga.
Aga eks on ka teistsuguseid – kelle jaoks sellised asjad korda ei lähe.
Ebaviisakas kommentaar. Teemaalgataja ju ütles, et talle läheb see korda, lihtsalt oli kindel jutt, et aktusele vanemaid ei lubata ja nüüd töö osas muuta ei saa. Milleks siis lahmida, et oi oi, meil on traditsioonid, aga mõnel ikka ei ole jne? Eriolukorras on nagunii asjad teistmoodi ja terve perega üldiselt minna ei saagi, isegi kui see on traditsioon.
Mina soovitan ka, et viigu keegi (kas või siis keegi vanema sõbranna või kaugem sugulane) teie poolt lilled ja perega teete siis korraliku tähistamise kas siis samal õhtul või järgmisel päeval, vastavalt kui kõik koos olla saate. Olgu see ka siis pidulik ja tore ja tähelepanu lõpetajal. Muidugi on see oluline päev, aga töökohad on erinevad ja on paratamatu, et vahel on olukord, et ei saada tulla. Olen päris kindel, et teades vanemate töö iseloomu, saab laps saab sellest aru ja ei jää terveks eluks kurvastama, et miks ikka ei käidud. See vanematega koos olemise (õnnitlemise) hetk on seal aktusel ka päris üürike, ilmselt on praeguses olukorras lastele tähtsaim üldse see viimane hetk klassiga kõik koos olla. Nii et mina ütlen küll, et ära, teemaalgataja, üle muretse – kui lapsele on selgitatud, siis ta mõistab. Seda, et pead tema lõpetamist tähtsaks, saad sa ka muul ajal välja näidata, mitte vaid aktusel.
Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.
Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.
Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.
võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.
selles osas olen nõus, et minagi oleks igaks juhuks selle päeva vabaks planeerinud, et äkki siiski toimub aktus. samas meie koolis on nii, et aktus on kooli territooriumil ja ainult lastele, vanemaid kooli aeda sisse ei lubata ja lilli kellelegi ei viia
Esiteks, arstide töö on 3-4 kuud ette planeeritud. Nii varakult ei ütle ükski kool, millal täpselt aktus toimub, olgu koroonaaeg või mitte. Ainult seda saab ette planeerida, et näiteks ennast valvesse ei pane umbkaudsesse lõpukatuse toimumise ajavahemikku.
Teiseks, arstid on nii kollegiaalsed ja paindlikud, et isegi 2-päevase etteteatamisega on võimalik leida lahendus nii polikliiniku vastuvõtule kui opiplaanile. Olen üsna kindel, et see kehtib nii õdede kui hooldajate kohta.
Esiteks, arstide töö on 3-4 kuud ette planeeritud. Nii varakult ei ütle ükski kool, millal täpselt aktus toimub, olgu koroonaaeg või mitte.
mul on kaks last hiljuti põhikooli lõpetanud ja aktuse kp oli teada juba jaanuaris.
Teiseks, arstid on nii kollegiaalsed ja paindlikud, et isegi 2-päevase etteteatamisega on võimalik leida lahendus nii polikliiniku vastuvõtule kui opiplaanile.
arstid võivad olla kuitahes kollegiaalsed, aga meil on endiselt valdkondi, kus kindlat protseduuri teeb haiglas ainult üks inimene. on asju, mida kogu eesti peale teevad vaid üksikud spetsialistid.
Mul on ka selline töö, et tööpäeval ja tööajal ära käia pole võimalik, küsisin igaks juhuks endal varakul kooli poolt välja kuulutatud päevad vabaks. Ühe lapse aktus jäi paika, teise oma lükati juulikuusse, õnneks see mul ka täiesti vaba päev. Vanemad pole kummaski koolis aktusele oodatud, tehakse videoülekanne, mida saab tegelikult ka järele vaadata.
Mehe töö selline, et saab vajadusel ära käia, nii et kui aktused oleks tavapäraselt toimunud, siis oleks tema ilmselt neil osalenud.
Teoreetiliselt on muidugi võimalik, et mõlemal vanemal selline töökoht, kus peab kindlasti kohal viibima ja sellised mõistmatud ülemused, kellelt ei anna varakult päeva (või paari tundi päevast) vabaks küsida ja vanavanemaid ka pole, no siis laps on ilmselt juba alglassidest saati harjunud, et tema perest keegi ei saa tulla. Oletatavasti algklassides või lasteaias emade- ja isadepäevaüritused olid raskem üle elada, nüüd juba paks nahk kasvatatud.