Mu täditütar sureb lähikuudel, aga oma ametlikust mehest elab lahus, mees oli väga vägivaldne alkohoolik. Nad ei ole lahutanud, mees ei tulnud korduvalt kohale ühist avaldust tegema ja haigus on kiiresti edasi läinud, kohtu jaoks aega ei jäänud. Ta soovib, et kogu tema vara ei läheks peale surma mehele, vaid tahab jagada metsa, korteri ja maja kolme lapse vahel. Kas tal on lootust, et testamendiga saab seda määrata? Maja on neil mehega kahe peale ja mehel on veel eraldi elamine mis ei ole ühisvara, aga täditütar tahab, et maja saaks üks laps, korteri teine laps ja metsa kolmas laps. Lapsed on kõik nõus nii jagama, aga kahjuks mehega ei saa üldse rääkida, ta tule isegi arutamisele ja lapsed temaga enam suheldud ei saa. On tal lootust testamendiga midagi määrata?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kui ei soovi pärandada
Teema: Kui ei soovi pärandada
Jah, testamendiga saab oma vara ära jagada täpselt nii, nagu pärandaja ise soovib. Mitte sentigi ei pea abikaasale jätma. Kohe on vaja tegutseda.
Lisan veel, et sellist asja ei ole, et kogu vara läheks pärast pärandaja surma abikaasale. Abikaasa pärib, kui ei ole tehtud testamenti, laste kõrvalt, st nii abikaasa kui iga laps pärib 25% pärandaja varast.
Kui tegemist on ühisvaraga, siis kuulub pärimisele mõistagi ainult see, mis kuulub pärandajale, st näiteks 50% varast.
Lahutada saab ühepoolselt ka.
Issand jumal!
Pöördugu notarisse oma küsimusega, abikaasale ei ole ette nähtud sundosa, välja arvatud ehk juhul, kui pärandaja oli kohustatud abikaasat ülal pidama, aga sellist juhust esineb väga harva. (tõsiasi, et mõnigi naine oma joodikust meest ülal peab, ei tähenda kaugeltki seda, et nad oleks selleks kohustatud)
Kui maja on kahepeale, siis mehe osa ei saa ta ju kuidagi pärandada.
Ja koduvisiite on notarid alati teinud, praegu lisaks veel videosild. Kodune testament kehtib kuus kuud, aga notariga oleks siiski hea konsulteerida.
Maja on neil mehega kahe peale ja mehel on veel eraldi elamine mis ei ole ühisvara, aga täditütar tahab, et maja saaks üks laps, korteri teine laps ja metsa kolmas laps.
Saan aru, et ainult mets kuulub täies ulatuses täditütrele, maja on kaasomandis (ühisvara?) ja korter on üleüldse mehe oma.
Pärandada saab siiski ainult endale kuuluvat vara.
Ma vist ka ei viitsiks midagi arutada inimesega, kes tahb ilmselgelt minule kuuluvat vara laiali jagada.
Mis see plaan on? Mees kohale meelitada, täis joota ja siis varast loobumiseks nõusolek saada? See ei kehtiks nagunii, kui üht purjus notarit ei õnnestu leida.
Maja on neil mehega kahe peale ja mehel on veel eraldi elamine mis ei ole ühisvara, aga täditütar tahab, et maja saaks üks laps, korteri teine laps ja metsa kolmas laps.
Saan aru, et ainult mets kuulub täies ulatuses täditütrele, maja on kaasomandis (ühisvara?) ja korter on üleüldse mehe oma.
Pärandada saab siiski ainult endale kuuluvat vara.
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Maja on neil mehega kahe peale ja mehel on veel eraldi elamine mis ei ole ühisvara, aga täditütar tahab, et maja saaks üks laps, korteri teine laps ja metsa kolmas laps.
Saan aru, et ainult mets kuulub täies ulatuses täditütrele, maja on kaasomandis (ühisvara?) ja korter on üleüldse mehe oma.
Pärandada saab siiski ainult endale kuuluvat vara.
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
https://www.youtube.com/watch?v=ZDa-AJtpdGQ
As the philosopher Jagger once said, “You can’t always get what you want”.
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Testamendiga saab jagada ainult oma osa varast. Kui testament jääb mingil põhjusel tegemata, pärib mees 25% tema varast.
Mees saab loobuda oma osast pärimismenetluse käigus.
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Testamendiga saab jagada ainult oma osa varast. Kui testament jääb mingil põhjusel tegemata, pärib mees 25% tema varast.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Testamendiga saab jagada ainult oma osa varast. Kui testament jääb mingil põhjusel tegemata, pärib mees 25% tema varast.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
jah
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Testamendiga saab ta pärandada ainult enda vara – metsa, pool korterist ja pool majast, ülejäänud kinnisvarapooled on ju mehe omad ja nende osas ei muutu midagi enne seda, kui mees ise kõrvad pea alla paneb ja tema vara jagama hakatakse.
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Testamendiga saab jagada ainult oma osa varast. Kui testament jääb mingil põhjusel tegemata, pärib mees 25% tema varast.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
jah
Mis siis muutub?
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Testamendiga saab ta pärandada ainult enda vara – metsa, pool korterist ja pool majast, ülejäänud kinnisvarapooled on ju mehe omad ja nende osas ei muutu midagi enne seda, kui mees ise kõrvad pea alla paneb ja tema vara jagama hakatakse.
Kui ta kirjutab oma poole majast ja korterist kohe laste nimele, lapsed on täiskasvanud, siis peale tema surma peab üks neist teise poole välja ostma või laps peab isaga poolest kinnisvara kasutust jagama?
Mis siis muutub?
Ma ei saa aru, siin on juba ju kõik lahti seletatud.
Ei tee testamenti – pärib abikaasa 25% pärandaja varast
Teeb testamendi – ei päri abikaasa midagi
Abikaasale kuuluv vara on ikka abikaasa vara, selles osas peab abikaasa ise otsuseid tegema ja testament ses osas midagi ei muuda.
Vanasti oli abikaasa osa 50% pärandusest. Millal seda muudeti?
Ainult mets kuulub temale, maja ja korter on ühisvara. Mees elab ise teises kohas mille ta sai peale oma venna surma päranduseks ja see ei ole ühisvara. Mees on suuliselt öelnud, et ta on lastele jagamisega nõus kuna tal on elukoht olemas, aga ühtegi sammu ta selleks ei ole astunud ja ei kavatsegi. Lapsed soovivad maja ja korterit endale, sest nad elasid lapsepõlves neis kohtades, aga ametliku jaotuse poole ei ole ühtegi sammu toimunud kuna isa ei ilmu kohale. Alkohoolikuga on väga keeruline asju ajada, kord tõi joomasõbrad majja ja lõhkusid seal päris palju ära.
Testamendiga saab jagada ainult oma osa varast. Kui testament jääb mingil põhjusel tegemata, pärib mees 25% tema varast.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
jah
Mis siis muutub?
Muutub see, et vara saab see, kellele see pärandatakse, mitte see, kes seaduse järgi saaks – kui pole just alaealised lapsed mängis, neid ei saa testamendiga ilma jätta. See ju kogu testamendi mõte ongi, et kui sa mulle pärandad, siis ei saa ei mees ega lapsed midagi.
Vanasti oli abikaasa osa 50% pärandusest. Millal seda muudeti?
Millal “vanasti”?
Ühiavarast on pool nagunii abikaasa oma (mitte pärimise, vaid abielu tõttu)
Vanasti oli abikaasa osa 50% pärandusest. Millal seda muudeti?
Ma ei oska öelda, kas ja millal muudeti, aga äkki ajasid sassi? Teise järjekorra pärijate kõrval päris poole pärandist. Väljavõte pärismisseadusest:
§ 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana
(1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
(2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
Vanasti oli abikaasa osa 50% pärandusest. Millal seda muudeti?
Abikaasa oma on 50%, kui on 1 laps. Kui 2 last, siis 33,3, kui 3, siis 25%, kui 4, siis jääb 25%.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Testamendiga saab ta pärandada ainult enda vara – metsa, pool korterist ja pool majast, ülejäänud kinnisvarapooled on ju mehe omad ja nende osas ei muutu midagi enne seda, kui mees ise kõrvad pea alla paneb ja tema vara jagama hakatakse.
Kui ta kirjutab oma poole majast ja korterist kohe laste nimele, lapsed on täiskasvanud, siis peale tema surma peab üks neist teise poole välja ostma või laps peab isaga poolest kinnisvara kasutust jagama?
Kaua te neid maju ja kortereid kellegi “nimele kirjutate” ometi?
Kui majal on kaks võrdset omanikku, siis mis muud varianti jääb? Kas üks ostab välja või jagatakse.
Või mida sa tahad? Et vot üks omanikest joob ja ei osale hommikusel hümnilaulmisel ning tal on joomasõbrad kuskil, siis tuleb talt omand ära võtta?
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Testamendiga saab ta pärandada ainult enda vara – metsa, pool korterist ja pool majast, ülejäänud kinnisvarapooled on ju mehe omad ja nende osas ei muutu midagi enne seda, kui mees ise kõrvad pea alla paneb ja tema vara jagama hakatakse.
Seda küll, aga testament muudaks asja niipalju, et vähemalt naise osast ta laste kõrvalt ei päri.
Tema osad 50% ulatuses nii korterist kui majast on tema omad niikuinii.
Inimene saab pärandada ikkagi vaid seda, mis on tema enda oma. Kuidagi ei saa pärandada midagi, mis pole Sinu oma ametlikult.
Ainult oma metsa saab lapsele ära kinkida, mu on ühisomand. Sega tehku testament nagu siin eelpool soovitatud, soovitavalt notariaalne – hoiab vaidlused ära ning siis pärivad lapsed metsa+ tema osa ühisvarast ja pool jääb laste isale.
Küsimus ongi selles, et kui ta teeks testamendi kas see muudaks midagi?
Testamendiga saab ta pärandada ainult enda vara – metsa, pool korterist ja pool majast, ülejäänud kinnisvarapooled on ju mehe omad ja nende osas ei muutu midagi enne seda, kui mees ise kõrvad pea alla paneb ja tema vara jagama hakatakse.
Kui ta kirjutab oma poole majast ja korterist kohe laste nimele, lapsed on täiskasvanud, siis peale tema surma peab üks neist teise poole välja ostma või laps peab isaga poolest kinnisvara kasutust jagama?
Kaua te neid maju ja kortereid kellegi “nimele kirjutate” ometi?
Kui majal on kaks võrdset omanikku, siis mis muud varianti jääb? Kas üks ostab välja või jagatakse.
Või mida sa tahad? Et vot üks omanikest joob ja ei osale hommikusel hümnilaulmisel ning tal on joomasõbrad kuskil, siis tuleb talt omand ära võtta?
Hästi ülbe ja vastik kirjastiil, kas sul on jaks otsa saanud, et inimese moodi vastata või pea valutab pohmellist?
Ainult oma metsa saab lapsele ära kinkida, mu on ühisomand. Sega tehku testament nagu siin eelpool soovitatud, soovitavalt notariaalne – hoiab vaidlused ära ning siis pärivad lapsed metsa+ tema osa ühisvarast ja pool jääb laste isale.
Täditütar helistas notarisse, aga ütles, et nende notar ei ole eriti suhtleja ja palju jäi selgusetuks. Kuna täditütar on eakas, siis ma lubasin aidata uurida.
Soovitage head ja sõbralikku notarit kel on tahtmist rahulikult selgitada asjaolusid ja kes aitab kõik korda ajada. Täditütar näiteks küsis, et kuna tal on lemmikloom, et kas tema eest hoolitsemise saab testamenti või mõnda mujale kirja panna, sest ta eraldaks oma pangakontol looma elu lõpuni hoolitsemise eest raha, siis notar oli vastanud, et “ega meil Ameerika film ole” ja kui ta oli tahtnud täpsustada, siis liiguti teise teema peale.
Minu täditütar on eluaeg õpetaja olnud, ta teab palju oma tööst, aga ma saan temast aru, et kui talle öeldakse, et “kuidas nii lihtsast asjast aru ei saa”, siis võiks tema ju küsida, et kas tema vastas olev targutaja laste õpetamisest teab midagi. Seda ta ei tee, sest ta on tagasihoidlik inimene ja kuna oleme terve elu suhelnud, siis rääkis ta seda mulle, et ta luges seaduse läbi, aga tahaks ikkagi rohkem teada, aga teda koheldakse nagu rumalana, et kõik peaksid une pealt oskama seadusi lugeda. Kuidas ei ole mõnel ametnikul nii palju empaatiavõimet, et viimases staadiumis vähihaigele rahulikult ja lihtsalt seadusi seletada?
Aitan tal uue notari otsida ja kui keegi oskab soovitada, siis saab siia teemasse kirjutada.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kui ei soovi pärandada
