Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui elus ei ole midagi.

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )

Teema: Kui elus ei ole midagi.

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

+17
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu minu kirjutatud.
Ise oma elu lõpetama ka ei hakka.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda?

Mina olen 40+, st enam mitte noor ega ka mitte 100% terve. Samuti midagi eriti nagu tulnud ei ole. Aga see, mida oodata ja loota, on inimese enda valik ja suhtumise küsimus, mida saab muuta. Mina nt pean plaani uuesti ülikooli minna, mulle tundub, et elul on nii palju pakkuda, et ei tea kohe, millises suunas minnagi, kõik tundub nii huvitav. Kusjuures, ega asi ei ole tegelikult ju selles, et mingit keskealist mutti kusagil mingid piimajõed ja pudrumäed ootaksid, vaid selles, et ma ise olen sellise mõtteviisi juures õnnelik ja reibas ja lootusrikas.

+33
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu südamesõber sai diagnoosi maovähk, ning usu mind, elu muutus väga armsaks sellest hetkest meile kõigile. Kahjuks, ta siiski suri vaatamata võitlusele.
Mida sa ootad või vindud, surmavat diagnoosi, et elama hakata?

+28
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda?

Mina olen 40+, st enam mitte noor ega ka mitte 100% terve. Samuti midagi eriti nagu tulnud ei ole. Aga see, mida oodata ja loota, on inimese enda valik ja suhtumise küsimus, mida saab muuta. Mina nt pean plaani uuesti ülikooli minna, mulle tundub, et elul on nii palju pakkuda, et ei tea kohe, millises suunas minnagi, kõik tundub nii huvitav. Kusjuures, ega asi ei ole tegelikult ju selles, et mingit keskealist mutti kusagil mingid piimajõed ja pudrumäed ootaksid, vaid selles, et ma ise olen sellise mõtteviisi juures õnnelik ja reibas ja lootusrikas.

Sama siin. 40+ ning ülikooli minek. Ei jõua ära oodata 🙂

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ole rahulik. Sa oled vähemalt noor. 20 aasta pärast oled juba vanem ja asjad on võib-olla veel rohkem nässus. Sest pole ka midagi. Proovi see vahepealne aeg lõbusalt sisustada, nii et oleks midagi toredat meenutada. Ja kui pole, siis sest pole ka midagi. See on kõigest elu. See saab ühel päeval nagunii läbi. Ei pea seda üldse nii tõsiselt võtma.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes Sa oled? Mida Sa tahaksid teha? Kuhu Sa tahaksid jõuda? Mis peaks Su elus olema, et see oleks elamisväärne? Millised on Su anded (ja ära ütle, et ei ole midagi, sest igaühel on ainulaadseid oskusi, mis on just temale omased ja lihtsad)? Mis paneb Sinu silmad särama?

Harva toob keegi Sulle midagi hõbekandikuga kätte – isegi need, kelle puhul see esmapilgul niiviisi paistab, on ikkagi kõvasti tööd teinud, õnnelikest juhustest kinni haaranud, teinekord pea ees tundmatusse hüpanud …

Elu lõpus kahetsed ikka peamiselt seda, mille tegemata jätsid, mitte aga seda, mida teinud oled.

Võta ja loe näiteks seda saiti: https://wealthygardener.com/# Paljude sealsete teemade-mõttearendustega olen väga nõus. Või siis midagi muud, enesearenguraamatuid ja veebisaite on leebelt öeldes sadade, eesti keeles kümnete kaupa.

Kui inglise keelt piisavalt ei oska, on tagumine aeg õppima hakata, juba see avardab võimalusteringi meeletult.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul on hoopis nii, et häid asju on tulnud küll ja on ka oodata mõnda, aga ei suuda neist üldse rõõmu tunda. Õnnelikuks teevad hoopis valed asjad nagu šoppamine või abielu väline armumine nt…

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole

Nagu minu kirjutatud.

Samuti midagi eriti nagu tulnud ei ole.

Kes siin hõbekandikut mainis, et ette ei tooda jne …. see on vaid sinu ja minu ja üldse normaalsete inimeste maailmas nii, et pead ise midagi ette võtma. Ja mitte ainult ei pea, vaid ise ka ju tahad; isegi käopoja ajab tahtmine puu otsa ronima.

Aga perekoolika maailmas, nagu enamuse vastajate puhul siiski on näha, istutakse maha, tehakse suu lahti ja oodatakse, millal hiir ise suhu jookseb.
Ja kui ei jookse, siis kirutakse, et “näe, tulnud ei ole”…

Aga nad vist ei tea isegi seda vanasõna magavast kassist…
Uskumatu. Aga ma ei imesta, muidugi.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes Sa oled? Mida Sa tahaksid teha? Kuhu Sa tahaksid jõuda? Mis peaks Su elus olema, et see oleks elamisväärne? Millised on Su anded (ja ära ütle, et ei ole midagi, sest igaühel on ainulaadseid oskusi, mis on just temale omased ja lihtsad)? Mis paneb Sinu silmad särama?

Asi ongi selles, et ma ei ole keegi, ma ei saa midagi teha ja ma ei joõua kuskile. Andeid mul ei ole ja miski8 ei pane silma särama. Oodata on raskusi ja probleeme ainult.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen 35.
Ka andeid pole ja midagi head pole tulnud.
Ainult pahad asjad tulevad ise. Mul pole enam ühtegi elusat lähedast, varane menopaus, tüütu haigus.

Head asjad tuleb ikka ise välja võidelda!
Läksin tagasi kooli. Küsisin ise mehelt, et abiellume, võtsin kassi, hakkasin ajalooraamatuid lugema. Ja mul on tore elu nüüd.
Halvad asjad juhtuvad, head
asjad tuleb ise välja võidelda.

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on õnneks elus alati olemas see, mis mu südame tiksuma paneb ja mille nimel on mõtet elada. Ja see miski on mind ümbritsev ilu. Mul oleks väga kahju, kui ma igal aastal uuesti ja uuesti ei saaks näha, kuidas kirsid ja toomingad õitsema hakkavad, kuidas metsaalune on ülastest valge ja muruserv meelespeadest ja nurmenukkudest kirju. Ka linnas elades sõitsin ma iga tööpäeva lõppedes jalgrattaga linnast välja ja otsisin muudkui seda ilu taga. Nüüd olen üldse maale kolinud ja elan keset seda ilu. Õnneks on maal elamispinnad maru odavad. Ka eile linnas olles vaatasin, kui kohutavalt ilus oli, kui sünksinine rahepilv taeva vallutas ja suured raheterad õitsvate vahtrate vahel sadasid. Mina elangi kogu selle ilu pärast. Igasugu saavutused mind absoluutselt ei huvita.

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui ollakse noor, kui noor? Elu on sellegipoolest alles ees, midagi pole mõttetut, kas sul on mingi kindel soov, käi ringi, uudista, hari ja kas sul sõpru on, võibolla peaksid sõbrustama erinevates vanustes aktiivsete inimestega,

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Andeid mul ei ole ja miski8 ei pane silma särama.

Anded on vast 5%-l inimestest.

Ja ülejäänud 95% jagunevad kahte suurde gruppi:
1. Usinad ja mitteandekad.
2. Laisad ja mitteandekad.

Pole vist kellelgi tekkinud küsimust, millisesse neist kahest viimasest kuulub teemaalgataja.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Anded on vast 5%-l inimestest.

Ja ülejäänud 95% jagunevad kahte suurde gruppi:
1. Usinad ja mitteandekad.
2. Laisad ja mitteandekad.

On olemas ka laisad ja andekad, ja jube kurb on vaadata, kuidas anne raisku läheb. Aga ega kellegi teise eest elada ei saa. Samas võivad laisad ja mitteandekad ka sageli väga õnnelikud olla, kuna neile meeldibki selline rahulik kulgemine. Inimesed elavad pika rahuliku elu ära, ei teegi eriti midagi, aga on seejuures ometi õnnelikud. Nii et esmalt võiks järele mõelda, kas see, et sa midagi saavutanud ei ole, on üldse mingi eriline õnnetus. Kas sa üldse tahad nii väga midagi saavutada või tahad lihtsalt rahulikult oma elu elada?

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda?

Mina olen 40+, st enam mitte noor ega ka mitte 100% terve. Samuti midagi eriti nagu tulnud ei ole. Aga see, mida oodata ja loota, on inimese enda valik ja suhtumise küsimus, mida saab muuta. Mina nt pean plaani uuesti ülikooli minna, mulle tundub, et elul on nii palju pakkuda, et ei tea kohe, millises suunas minnagi, kõik tundub nii huvitav. Kusjuures, ega asi ei ole tegelikult ju selles, et mingit keskealist mutti kusagil mingid piimajõed ja pudrumäed ootaksid, vaid selles, et ma ise olen sellise mõtteviisi juures õnnelik ja reibas ja lootusrikas.

Mina olen ka 40+ ja ka ei arva, et midagi tingimata ootaks või tingimata tuleks ise vms. Aga palju on ju ka neid asju, mida SAAB ise muuta. Nii noortel kui minusugustel keskealistel. Tuleb plaanid teha, eesmärgid seada ja – tegutseda!

Eesmärkide seadmise ja tegutsemise asemel oma täiskasvanuelu esimesed hea tervisega aastakümned lihtsalt äraootaval positsioonil olla ja ja norutada: “näe, ootan ja ootan, aga midagi ei tule” – see on mõttetu ajaraiskamine.

Inimesed elavad pika rahuliku elu ära, ei teegi eriti midagi, aga on seejuures ometi õnnelikud. Nii et esmalt võiks järele mõelda, kas see, et sa midagi saavutanud ei ole, on üldse mingi eriline õnnetus. Kas sa üldse tahad nii väga midagi saavutada või tahad lihtsalt rahulikult oma elu elada?

Jah, muidugi võib ka rahulikumalt elada. Ainult see rahulikum elu ei ole tohiks olla igav. Kui elu tundub igav, siis järelikult on inimesel energiaülejääk (mida võiks kasutada oma elu huvitavamaks muutmiseks). Tuleks seda energiat rakendada ning elu poleks enam igav.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen 41, minu vanaema on minust kaks korda vanem ja teeb muudkui plaane, et mida tema veel ära jõuab teha ja ette võtta. Mul oleks piinlik öelda, et ei ole enam noor ja elu on varsti läbi saamas. Ma jõuaksin veel kolmanda ja neljanda kõrghariduse omandada – pole välistatud, et võtangi kunagi ette! Praegu on lihtsalt liiga palju tegemist ja elu niigi põnev&mitmekesine.

Anded on vast 5%-l inimestest.

Ja ülejäänud 95% jagunevad kahte suurde gruppi:
1. Usinad ja mitteandekad.
2. Laisad ja mitteandekad.

Ma pidasin silmas seda, et meil kõigil on omad tugevad küljed ja eripärad, mida võib anneteks nimetada. Visuaalne mõtlemine. Arvudes mustrite ja seaduspärade nägemine. Kiiresti lugemine ja loetu mõistmine. Suutlikkus ennast analüüsida. Suutlikkus tajuda õhkkonda. Vastupidavus kaua ühe tegevuse juures püsimiseks. Oskus inimesi kuulata. Mis iganes. Tasub välja mõelda, mis endal hästi välja tuleb ja mis laadi tegevused paremini sobiksid (kas või isiksuse või võimete teste tehes), ja siis vaadata, millised tööd või hobid sellega klapivad.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

nohh, ma sain siis lapsed….
lapsed hoiavad igapäevaselt “ora perses”.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA-l on alustuseks noorus ja hea tervis. Kuidas ei ole midagi?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

nohh, ma sain siis lapsed….

lapsed hoiavad igapäevaselt “ora perses”.

vähemalt on töötav emakas

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA-l on alustuseks noorus ja hea tervis. Kuidas ei ole midagi?

Mul pole sellega midagi peale hakata. Ainult oota ja mõtle millal asjad kehvemaks lähevad.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pidasin silmas seda, et meil kõigil on omad tugevad küljed ja eripärad, mida võib anneteks nimetada. Visuaalne mõtlemine. Arvudes mustrite ja seaduspärade nägemine. Kiiresti lugemine ja loetu mõistmine. Suutlikkus ennast analüüsida. Suutlikkus tajuda õhkkonda. Vastupidavus kaua ühe tegevuse juures püsimiseks. Oskus inimesi kuulata. Mis iganes. Tasub välja mõelda, mis endal hästi välja tuleb ja mis laadi tegevused paremini sobiksid (kas või isiksuse või võimete teste tehes), ja siis vaadata, millised tööd või hobid sellega klapivad.

No ei ole ikka kõigil andeid, mõnel ei ole kohe ühtegi annet, mõni on lausa kerge vaimupuudega. Elus paraku ei ole võrdselt jagatud. Tuleb lihtsalt osata neist asjadest rõõmu tunda, mis sinule antud võimetekomplektiga kättesaadavad on ja mitte end teistega võrrelda.

Minu jaoks on näiteks täiesti ok eesmärk see, et järgmisel aastal püüan lisaks tavalistele vaarikatele paar põõsast veidramat sorti vaarikaid kasvatada. Või sel aastal ei tee mitte lihtsalt torti sünnipäevaks vaid katsun youtube video järgi teha veidi ägedama tordi. Eesmärgid elus ei pea üldse nii tohutult keerukad olla. Õnnelikuks teeb see, kui iseenda varasema olekuga võrreldes mingi muutus toimub ja oskad seda muutust ka ise näha ja nautida.

Ükskõik, mis tööl sa käid, sa oled ühiskonnale vajalik. Kõik miinimumpalgalised tööd on sellised, ilma milleta me ei saa (näiteks tühja sellest, et palganumbri alusel hinnates koristaja tööd ei väärtustata, ilma koristaja panuseta oleks elu paganama nõme ja vaevarikas).

Kui aga mitte miski sulle elus rõõmu ei paku, siis ma arvan, et tegu ei ole mitte iseloomuomadudega vaid puhtakujulise depressiooniga, mispuhul oleks ehk abi arsti poole nõu saamiseks pöördumisest.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks depressiivikud aru ei saa, et tervise teemad käivad teise alafoorumisse?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Fööniks-vingats on vist teemaalgataja? See ka iialgi ei saa, ei oska, ei suuda.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Fööniks-vingats on vist teemaalgataja? See ka iialgi ei saa, ei oska, ei suuda.

Fööniks vaevalt end nooreks ja terveks peab.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et rõõmu leida, tuleks alustada väikestest asjadest. Kas ehk telekast tuleb midagi, mis huvi või rõõmu pakub. Ehk tekib mingeid lisaküsimusi või mõtteid, mida uurida ja guugeldada. Tuhlata oma asjades – mis lugu või mälestus mingi asjaga seostub, mõnda asja ehk ei mäletagi.

Ja tänulikkus. Tänulikkus, et oled terve, mõistus korras. Kui on töö ja kodu kriisitingimustes alles – samuti sellest rõõmu tunda. Kui oled töö ja kodu kaotanud, siis olla tänulik, et hetkel on riiklikud abipaketid.

See on tegelikult hästi kurb, kui noor ja terve inimene end halvasti tuleb. Olen ka seda kogenud, pärast keskkooli lõpetamist paari aasta jooksul. Ei leidnud justkui oma kohta elus.

Ja meenub talvel rappa eksinud tüdruk, kes ehk tundis ka sarnaselt ja pärast kaotas oma jäsemed… Rohkem tänulikkust ja praeguse hetke ja elu väärtustamist!

Edit: üks asi tuli veel meelde, sotsiaalmeediast end välja lülitada. Kui ise tunned end halvasti, ei taha vaadata teiste õnne ja edu (isegi, kui see on vahel vaid näiline ja fassaad).

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Fööniks-vingats on vist teemaalgataja? See ka iialgi ei saa, ei oska, ei suuda.

Millal moderaatorid ükskord hakkavad tegelema nende kasutajatega kes oma teemaväliste postitustega teiste teemasid käivad solkimas?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks depressiivikud aru ei saa, et tervise teemad käivad teise alafoorumisse?

No vähemalt depressiooni saab ravida, madalat emotsionaalset intelligentsust aga ravida ei anna.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tunnen täpselt sama. Ja ei ole nii, et täitsa niisama olen istunud ja oodanud, aga kuidagi ei ole õigesti läinud asjad. Käisin koolis, õppisin, erialast tööd ei leidnud, oli vaja teises suunas liikuda et mingi töö oleks. Nüüd olen klienditeenindaja ja see kohe kindlasti ei olnud eesmärk. Aga muidugi hea, et töö olemas on praegusel ajal. Siis olen üritanud pikemat aega raha koguda ja korterit osta, hinnad muudkui jooksid eest ja nüüd kui sissemakse olemas, ei anta mulle hetkel laenu kriisi pärast, küsigu ma aasta pärast uuesti. Meest-lapsi niikuinii ei ole. Lemmiklooma pole kuhugi võtta kui kodu pole.

Ja rõõmu ka kohe üldse ei ole. Täiesti ebanormaalne vingats! Ma imetlen inimesi, kes suudavad väikestest asjadest rõõmu tunda.

Ja väga tühi ja mõttetu tundub elu. Ma tean ja näen, et osadel on sisemine vajadus elada, jõud liikuda ja liikuda, olenemata takistustest. Aga mul ei ole. Minu poolest võiks see kõik olemata olla. Ju ma lihtsalt olen sündinud ilma elujanuta siis. Aga ikka pean ära elama selle elu.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui elus ei ole midagi.