Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui elus ei ole midagi.

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Kui elus ei ole midagi.

Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad? Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad. Vana hea ütlus, et kui tunneli lõpus on valgus kustunud, siis mine ja süüta see paganama latern seal ise uuesti. Pigem on probleem selles, et sa ise ka täpselt ei tea, mida elult tahaksid, mis sind õnnelikuks teeks. Unistad suurest majast – ära unusta, et suurtes majades on palju rohkem koristamist ja parandustööd on palju kallimad. Unistad suurest armastusest – armasta ennast, siis pole hirmu, et murtud südamega lõpetad. Tahad teha paremat tööd – hakka seda kuskilt nurgast tegema ja mingil hetkel saabub ka see läbimurre, kus su kogemused on piisavad, et täiskohaga selle tööga tegeleda saad. Sa ei tea, mis sind huvitab – hakka valimatult kõike järjest õppima, praegu on ju nii palju tasuta võimalusi selleks. Keeled saad suhu YouTube videote abil, seal on algajatele spetsiaalsed videod. Trenni- ja tantsuvideod – YouTube. Meelelahutus – TikTok. Raamatud – Elisa äpp. Ülikooli kursused kõikvõimalike alade jaoks – Coursera. Enda eluruumide ja ümbruse kaunimaks muutmine – Pinterest. Käsitöö – Pinterest. Kõik on võimalik. Korista kõigepealt enda ümbrus ära. Puhas ning orgamiseeritud keskkond aitab sul ka enda sisemuses korda hakata looma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad?

On aastaid pingutatud soovitu nimel kuid eimidagi.

Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad.

Ei ole paremaks läinud, on halvemaks läinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tunnen täpselt sama. Ja ei ole nii, et täitsa niisama olen istunud ja oodanud, aga kuidagi ei ole õigesti läinud asjad. Käisin koolis, õppisin, erialast tööd ei leidnud, oli vaja teises suunas liikuda et mingi töö oleks. Nüüd olen klienditeenindaja ja see kohe kindlasti ei olnud eesmärk. Aga muidugi hea, et töö olemas on praegusel ajal. Siis olen üritanud pikemat aega raha koguda ja korterit osta, hinnad muudkui jooksid eest ja nüüd kui sissemakse olemas, ei anta mulle hetkel laenu kriisi pärast, küsigu ma aasta pärast uuesti. Meest-lapsi niikuinii ei ole. Lemmiklooma pole kuhugi võtta kui kodu pole.

Ja rõõmu ka kohe üldse ei ole. Täiesti ebanormaalne vingats! Ma imetlen inimesi, kes suudavad väikestest asjadest rõõmu tunda.

Ja väga tühi ja mõttetu tundub elu. Ma tean ja näen, et osadel on sisemine vajadus elada, jõud liikuda ja liikuda, olenemata takistustest. Aga mul ei ole. Minu poolest võiks see kõik olemata olla. Ju ma lihtsalt olen sündinud ilma elujanuta siis. Aga ikka pean ära elama selle elu.

Praegu on hea aeg aktsiaid osta ja see raha investeerida, siis kaob ära vajadus nii suure pangalaenu järele, mida anda ei taheta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tunnen täpselt sama… Aga ikka pean ära elama selle elu.

Praegu on hea aeg aktsiaid osta ja see raha investeerida, siis kaob ära vajadus nii suure pangalaenu järele, mida anda ei taheta.

Laen pole tegelikult nii suur, rohkem vist seotud valdkonnaga, kus töötan (ei ole küll turism).

Aga mis tähendaks aktsiatesse investeerimine? St mis ajaks oleks tootlikkus piisav, et ma päriselt ka korteri osta saaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad?

On aastaid pingutatud soovitu nimel kuid eimidagi.

Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad.

Ei ole paremaks läinud, on halvemaks läinud.

Kui sa ütled, et sa oled noor, siis see “aastaid pingutatud” kõlab liialdusena. Ma ei tea, mille poole sa püüdled, aga kui senised meetodid selle saavutamiseks pole töötanud, siis ehk on aeg laiema pilguga asja vaadata ning leida muid teid. Ütle mulle oma eesmärk ja ma leian sulle 10 erinevat võimalust selle saavutamiseks! Kuigi ma olen üsna kindel, et kõigile neile tuleks vastuseks mingi kuhi vabandusi, peaasi, et ei peaks mugavustsoonist välja ronima. “Vaene mina” muide on üks toksilise käitumise viisidest, kus uputakse enesehaletsusse ja otsitakse kaastunnet, süüdistatakse teisi ning olusid, kuid kui keegi lahendusi pakub, siis töötab aju imekiirusel, et sada põhjust leida, miks see lahendus ei sobi. Nende “vaene mina” inimeste ajud oleks vaja ümber programmeerida, et nad lahendusi otsima hakkaksid, mitte ainult kõikide asjade miinuseid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad?

On aastaid pingutatud soovitu nimel kuid eimidagi.

Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad.

Ei ole paremaks läinud, on halvemaks läinud.

Kui sa ütled, et sa oled noor, siis see “aastaid pingutatud” kõlab liialdusena. Ma ei tea, mille poole sa püüdled, aga kui senised meetodid selle saavutamiseks pole töötanud, siis ehk on aeg laiema pilguga asja vaadata ning leida muid teid. Ütle mulle oma eesmärk ja ma leian sulle 10 erinevat võimalust selle saavutamiseks! Kuigi ma olen üsna kindel, et kõigile neile tuleks vastuseks mingi kuhi vabandusi, peaasi, et ei peaks mugavustsoonist välja ronima. “Vaene mina” muide on üks toksilise käitumise viisidest, kus uputakse enesehaletsusse ja otsitakse kaastunnet, süüdistatakse teisi ning olusid, kuid kui keegi lahendusi pakub, siis töötab aju imekiirusel, et sada põhjust leida, miks see lahendus ei sobi. Nende “vaene mina” inimeste ajud oleks vaja ümber programmeerida, et nad lahendusi otsima hakkaksid, mitte ainult kõikide asjade miinuseid.

Ei ole teemaalgataja, aga just, ma olen ka vigade otsija. Samas peab meeskonnas selliseid ka olema, naiivse pealehakkamisega alati ei saa, peab keegi maa peale ka tooma. Aga no oma elus hoiab küll see täiesti tagasi.

Eesmärgid olid hästi harilikud: oma kodu, tore töö, hea kaaslane, pere jne. Kuhugi ei ole jõudnud. Ja kahjuks nt pere on ajatundlik teema, ei sa muudkui püüelda ja ehk siis 60selt miskit juhtub. Kui kuni 35 ei ole õnnestunud, siis ilmselt ju ei tulegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lemmiklooma pole kuhugi võtta kui kodu pole.

Kas sulle on mugavused olulised? Kui ei, siis annab üürida mõni odav ahiküttega üürikas, nende viletsate korterite omanikud ei ole koduloonmade osas kuigi ranged. Koduloom võib ellu päris paljurõõmu tuua.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole teemaalgataja, aga just, ma olen ka vigade otsija. Samas peab meeskonnas selliseid ka olema, naiivse pealehakkamisega alati ei saa, peab keegi maa peale ka tooma. Aga no oma elus hoiab küll see täiesti tagasi.

No mina otsin ka vigu, aga ma ei keskendu neile, vaid mõtlen, kuidas neist üle saada ja kui ei ole lahendust, siis lõpetan sel teemal mõtisklemise ja keskendun paremale. Ma üldse unusan halvad asjad üsna ruttu ära ka. Aga see ei tähenda, et ma antud hetkes vigu ei näe ja naiivselt positiivne olen. Lihtsalt ainult vigadele keskendumine ei anna mitte midagi tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole teemaalgataja, aga just, ma olen ka vigade otsija. Samas peab meeskonnas selliseid ka olema, naiivse pealehakkamisega alati ei saa, peab keegi maa peale ka tooma. Aga no oma elus hoiab küll see täiesti tagasi.

No mina otsin ka vigu, aga ma ei keskendu neile, vaid mõtlen, kuidas neist üle saada ja kui ei ole lahendust, siis lõpetan sel teemal mõtisklemise ja keskendun paremale. Ma üldse unusan halvad asjad üsna ruttu ära ka. Aga see ei tähenda, et ma antud hetkes vigu ei näe ja naiivselt positiivne olen. Lihtsalt ainult vigadele keskendumine ei anna mitte midagi tagasi.

Aga kuidas seda harjutada kui loomult selline ei ole? Olen pidanud igasugu tänupäevikuid jms, aga no ei programmeeru mu aju ümber sellest. Kui mitte ükski unistus või eesmärk elus pole täitunud, siis kahjuks ma tõesti olen juba veidi lootusetu. Ma ei tea, kust ja kuidas võtta jõudu, et ikka edasi püüelda. Vaikselt lihtsalt need unistused muutuvad võimatuks ja ma tean et ei jõua nendeni kunagi. Aga kuidas leida uusi eesmärke? Kui eesmärk perest-kodust ei täitu, siis mingi uus või igapäevane eesmärk tundub ju eos tühine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui enam midagi pole kaotada, siis

https://jumal.ee/minu-lugu-jumalaga/

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eesmärgid elus ei pea üldse nii tohutult keerukad olla. Õnnelikuks teeb see, kui iseenda varasema olekuga võrreldes mingi muutus toimub ja oskad seda muutust ka ise näha ja nautida.

See on tõesti hea soovitus.

Mina näiteks võtan kaalus juurde ja siis söön ülekaalu jälle maha. Olen mõlemas väga edukas. Võib ju naljakas tunduda, aga isegi selline väike edutunne annab impulsi ka muude asjade tegemiseks. Sellelt pinnalt on ka palju kergem muude asjadega tegelemist alustada.

Üsna sageli võetaksegi asjad väga suurelt ette ning masendutakse, sest asjad ei lähe kunagi nii kiiresti, nii hästi või täpselt samamoodi kui on ette kujutatud. Nii tammutakse tegelikult üks samm edasi ja kaks tagasi. Kui aga võetaks tervet teekonda väikeste sammude kaupa, igal sammul oma arengu ja edasiliikumise üle rõõmustades, oleks järgmise sammu tegemine juba palju lihtsam ning ka “kohale” jõutakse täpselt parajal ajal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tunnen täpselt sama. Ja ei ole nii, et täitsa niisama olen istunud ja oodanud, aga kuidagi ei ole õigesti läinud asjad. Käisin koolis, õppisin, erialast tööd ei leidnud, oli vaja teises suunas liikuda et mingi töö oleks. Nüüd olen klienditeenindaja ja see kohe kindlasti ei olnud eesmärk. Aga muidugi hea, et töö olemas on praegusel ajal. Siis olen üritanud pikemat aega raha koguda ja korterit osta, hinnad muudkui jooksid eest ja nüüd kui sissemakse olemas, ei anta mulle hetkel laenu kriisi pärast, küsigu ma aasta pärast uuesti. Meest-lapsi niikuinii ei ole. Lemmiklooma pole kuhugi võtta kui kodu pole.

Ja rõõmu ka kohe üldse ei ole. Täiesti ebanormaalne vingats! Ma imetlen inimesi, kes suudavad väikestest asjadest rõõmu tunda.

Ja väga tühi ja mõttetu tundub elu. Ma tean ja näen, et osadel on sisemine vajadus elada, jõud liikuda ja liikuda, olenemata takistustest. Aga mul ei ole. Minu poolest võiks see kõik olemata olla. Ju ma lihtsalt olen sündinud ilma elujanuta siis. Aga ikka pean ära elama selle elu.

tead, ma pole oma elus suutnud midagi saavutada, sest olen aidanud saavutada oma abikaasal kõik, mis tahab, aga seepärast ei ole ma üldse õnnelik, sest tahaksin ise midagi muud, aga ma ei suuda seda üksinda, kas puuduvad ressursid või mis iganes võimalused, ma pole ka enam noor inimene, nüüd elan nagu elu läheb. Ja õnne mul elus ka pole, olen paras sitamagnet, kõik halb käib minu juurest ikka läbi. Aga iga päev on palju väikseid asju, mida naudin ja millest osa võtan ja olen õppinud ette mõtlema, kui tekib mingi plaan, mida tahan teha, siis mõtlen kohe ka selle peale, kui see peaks ebaõnnestuma, mida ma siis teen ehk olen õppinud mingis mõttes neid ebaõnnestumisi enda kasuks pöörama, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kuidas leida uusi eesmärke? Kui eesmärk perest-kodust ei täitu, siis mingi uus või igapäevane eesmärk tundub ju eos tühine.

Nõus.
Samas – pere või kaaslase koha pealt öeldakse, et unusta vahepeal see eesmärk, lase vabaks. Vahel juhtub mõni hea asi ka juhuslikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui ollakse noor, kui noor? Elu on sellegipoolest alles ees, midagi pole mõttetut, kas sul on mingi kindel soov, käi ringi, uudista, hari ja kas sul sõpru on, võibolla peaksid sõbrustama erinevates vanustes aktiivsete inimestega,

Minul OLI hea sõber. Tõesti parim, mis iial oleks võinud olla. Ta oli mul kauem igasugustestcromantilustest suhetest jms. Ja nüüd me oleme mitte ainult pöördumatult tülis, vaid ta ütles mulle, et ta ei taha minuga enam mingit suhtlust. Mis juhtus, pole tähtis. Juhtus. Ja ma ei saa aega tagasi keerata, kuigi annaks pool elu ja rohkemgi, et saaks. Ja nüüd tundub ka kõik nii mõttetu. Kõike muud saab ju teha: minna ülikooli jms. See ON enda teha. Aga ma kardab, et sellist sõpra enam ei tule ja mis mõte on ülikoolidel ja asjadel siis enam? Teoreetiliselt elad jah enda jaoks. Aga see on teoreetiliselt nii. Mul on vaja kontakti teise inimesega. Ja ma kardan, et enam ei tule. Seda enam, et ma pole eriti julge suhtleja. Ega verinoor.

Mul oli täiesti selline koht, kus tõsiselt mõtlesin, kas elada edasi või mitte. Otsustasin elada ja proovida. Aga ma väga ei usu millessegi enam.

Saan teemaalgatajast aru täiesti. Mida teha, ma ei tea. Ausalt

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad? Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad. Vana hea ütlus, et kui tunneli lõpus on valgus kustunud, siis mine ja süüta see paganama latern seal ise uuesti. Pigem on probleem selles, et sa ise ka täpselt ei tea, mida elult tahaksid, mis sind õnnelikuks teeks. Unistad suurest majast – ära unusta, et suurtes majades on palju rohkem koristamist ja parandustööd on palju kallimad. Unistad suurest armastusest – armasta ennast, siis pole hirmu, et murtud südamega lõpetad. Tahad teha paremat tööd – hakka seda kuskilt nurgast tegema ja mingil hetkel saabub ka see läbimurre, kus su kogemused on piisavad, et täiskohaga selle tööga tegeleda saad. Sa ei tea, mis sind huvitab – hakka valimatult kõike järjest õppima, praegu on ju nii palju tasuta võimalusi selleks. Keeled saad suhu YouTube videote abil, seal on algajatele spetsiaalsed videod. Trenni- ja tantsuvideod – YouTube. Meelelahutus – TikTok. Raamatud – Elisa äpp. Ülikooli kursused kõikvõimalike alade jaoks – Coursera. Enda eluruumide ja ümbruse kaunimaks muutmine – Pinterest. Käsitöö – Pinterest. Kõik on võimalik. Korista kõigepealt enda ümbrus ära. Puhas ning orgamiseeritud keskkond aitab sul ka enda sisemuses korda hakata looma.

Ok. Ma pole teemaalgataja. Olen eelmise postituse autor. Teeme nii. Anna mulle 10 teed selle saavutamiseks: kuidas leida vähemalt 1 hea sõber 40 + vanuses. Sugu pole oluline, aga sellist sõbrannandust ei taha. Sõprust tahaks. Aga mu u jaoks on see üks raskemaid asju elus, mille leidmiseks ma ei oska midagi teha. Kuo juhtub, siis juhtub. Aga juhtunud on 1, heal juhul 2 korda elus. Ise rikkusin ära. Aga tahaks näha 10 viisi selle “saavutamiseks”. Il.a igasuguse sarkasmita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda?

Mina olen 40+, st enam mitte noor ega ka mitte 100% terve. Samuti midagi eriti nagu tulnud ei ole. Aga see, mida oodata ja loota, on inimese enda valik ja suhtumise küsimus, mida saab muuta. Mina nt pean plaani uuesti ülikooli minna, mulle tundub, et elul on nii palju pakkuda, et ei tea kohe, millises suunas minnagi, kõik tundub nii huvitav. Kusjuures, ega asi ei ole tegelikult ju selles, et mingit keskealist mutti kusagil mingid piimajõed ja pudrumäed ootaksid, vaid selles, et ma ise olen sellise mõtteviisi juures õnnelik ja reibas ja lootusrikas.

Sama siin. 40+ ning ülikooli minek. Ei jõua ära oodata 🙂

Mida õppima lähete?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad? Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad. Vana hea ütlus, et kui tunneli lõpus on valgus kustunud, siis mine ja süüta see paganama latern seal ise uuesti. Pigem on probleem selles, et sa ise ka täpselt ei tea, mida elult tahaksid, mis sind õnnelikuks teeks. Unistad suurest majast – ära unusta, et suurtes majades on palju rohkem koristamist ja parandustööd on palju kallimad. Unistad suurest armastusest – armasta ennast, siis pole hirmu, et murtud südamega lõpetad. Tahad teha paremat tööd – hakka seda kuskilt nurgast tegema ja mingil hetkel saabub ka see läbimurre, kus su kogemused on piisavad, et täiskohaga selle tööga tegeleda saad. Sa ei tea, mis sind huvitab – hakka valimatult kõike järjest õppima, praegu on ju nii palju tasuta võimalusi selleks. Keeled saad suhu YouTube videote abil, seal on algajatele spetsiaalsed videod. Trenni- ja tantsuvideod – YouTube. Meelelahutus – TikTok. Raamatud – Elisa äpp. Ülikooli kursused kõikvõimalike alade jaoks – Coursera. Enda eluruumide ja ümbruse kaunimaks muutmine – Pinterest. Käsitöö – Pinterest. Kõik on võimalik. Korista kõigepealt enda ümbrus ära. Puhas ning orgamiseeritud keskkond aitab sul ka enda sisemuses korda hakata looma.

Ok. Ma pole teemaalgataja. Olen eelmise postituse autor. Teeme nii. Anna mulle 10 teed selle saavutamiseks: kuidas leida vähemalt 1 hea sõber 40 + vanuses. Sugu pole oluline, aga sellist sõbrannandust ei taha. Sõprust tahaks. Aga mu u jaoks on see üks raskemaid asju elus, mille leidmiseks ma ei oska midagi teha. Kuo juhtub, siis juhtub. Aga juhtunud on 1, heal juhul 2 korda elus. Ise rikkusin ära. Aga tahaks näha 10 viisi selle “saavutamiseks”. Il.a igasuguse sarkasmita.

1. Facebookis on igasuguseid hobigruppe. Näiteks Lugemise Väljakutse. Ma olen sealt enda jaoks leidnud umbes 10 inimest, keda oma sõbraks julgen pidada. Nad on küll virtuaalsed sõbrad, kellega reaalses elus läbikäimist ei ole, aga nad on sõbrad.
2. Mine üksinda reisile kuskile täiesti teistsuguse kultuuriga riiki, mitte Euroopasse. Aasia, Ameerika, Aafrika. Sealsed inimesed on avatud suhtlejad ning üksi reisides oled samuti sunnitud suhtlema hakkama, pole võimalik reisikaaslase selja taha peitu pugeda või ainult reisikaaslasega omavahel suhelda, nii et kohalik elu kõrvalt mööda voolab, mitte otse läbi sinu. Ma olen sedasi saanud uusi sõpru. Jah, seal on petised need, kes esimesena külje alla ronivad, aga kui veidi aega võtad, ringi vaatad ning kõhutunnet usaldad, siis leiad sel viisil väga häid sõpru. Suhtlus toimub reisijärgselt küll jällegi virtuaalselt, aga ikkagi oleksite sõbrad, kes üksteisest hoolivad.
3. Töökaaslased. Hakka nende vastu huvi tundma, miks nad käituvad nii nagu käituvad, milliste väärtushinnangute järgi elavad, mida kardavad, mida armastavad. Tuleb välja, et enamik töökaaslasi on tegelikult toredad, kui lõpuks nende sisemiste kihtideni jõuda ja mitte lasta ennast välisel kihil eemale peletada.
4. Väljas käimine. Kui hakkad ühes kindlas pubis või klubis käima, siis tekib seal lõpuks enda kindel seltskond püsiklientuuri ja töötajate hulgas. Baarmanid on tegelikult väga toredad ning suhtlusaltid inimesed, siirad suhtlejad ning hoiavad omasid.
5. Bussireisid. Kui oled mingi kindla seltskonnaga pikemaks ajaks ühte gruppi kinni pandud, siis tekib suhtlus ja võid leida reisikaaslaste hulgast väga toredaid inimesi, kellega edaspidigi suhtlema jääd. Ära lase ennast eelarvamustest kõigutada ning ära hakka välistama inimesi nende vanuse või soo või staatuse pärast. Väline ei ole alati kooskõlas sisemise maailmaga. Eriti vanemad inimesed on aktiivsemad suhtlejad ning elavad kaasa teiste inimeste muredele ja rõõmudele ilma kadeduse või kahjurõõmuta.
6. Koolitused, kursused jmt. Jällegi olete kokku surutud ühte ruumi ühise eesmärgi nimel, sunnitud omavahel suhtlema ning võid leida inimesi, kel on sinuga sarnased huvid ja väärtushinnangud.
7. Vabatahtlikutöö. Ühine eesmärk, ühised huvid, jällegi on millest rääkida ja need vabatahtlikutöö tegijad on altruistlikumad ning avatumad, kerge sõbruneda selliste inimestega.
8. Psühhoteraapia. Aitab üle saada ärevushäirest ning mõista ennast, miks sa kardad lähedussuhteid ning kuidas enda sisseharjunud mõttemustreid muuta saaksid.
9. Foorumid ja jumala eest, mitte Perekool, siin on liiga palju passiivagressiivseid ja agressiivseid inimesi koos, kel tekib ülereageerimine iga asja pärast ning sellele järgneb siis alusetu rünnak kohe. Otsi spetsialiseerunud hobifoorumeid, kus fookus on suunatud millelegi kindlale, mitte üksteise isikute vastu. Ühine hobi liidab ja juttu jätkub kauemaks.
10. Tee inimestele komplimente. Leia igas inimeses midagi head, kasvõi tema erilised sokid ja tunnusta teda julguse eest või misiganes muud head sa selles inimeses leidnud oled. Ütle teisele alati midagi head ning iial ära arvusta teisi, ära reageeri põlastuse, imestuse jmt ekstreemsete emotsioonidega. Ole tolerantne kuulaja, kes üritab alati teist mõista ja varsti hakkavad inimesed sinu juurde ise tulema. Sa ei pea neid aitama, neile nõu andma, mitte midagi muud tegema, kui lihtsalt ära kuulama. Ja need inimesed, või vähemalt mõned neist, hakkavad samamoodi sinusse endasse suhtuma. Austuse ning armastusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui ollakse noor, terve aga elu on kulgenud selliselt, et midagi tulnud ei ole ja paista/näha on, et ei tasu midagi loota ega oodata samuti. Kui siin on selliseid inimesi kellel selline elu on siis kuidas te toime tulete, kuidas seda taluda? Tõesti, elu tundub täiesti mõttetuna viimasel ajal.

Kui midagi sinu juurde tulnud ei ole, siis ehk oleks vajalik ise nende asjade juurde minna, mida sa saada tahad? Jah, alguses on rada kitsas, okkaline ja käänuline, aga mida kaugemale edasi rühid, seda paremaks teeolud lähevad. Vana hea ütlus, et kui tunneli lõpus on valgus kustunud, siis mine ja süüta see paganama latern seal ise uuesti. Pigem on probleem selles, et sa ise ka täpselt ei tea, mida elult tahaksid, mis sind õnnelikuks teeks. Unistad suurest majast – ära unusta, et suurtes majades on palju rohkem koristamist ja parandustööd on palju kallimad. Unistad suurest armastusest – armasta ennast, siis pole hirmu, et murtud südamega lõpetad. Tahad teha paremat tööd – hakka seda kuskilt nurgast tegema ja mingil hetkel saabub ka see läbimurre, kus su kogemused on piisavad, et täiskohaga selle tööga tegeleda saad. Sa ei tea, mis sind huvitab – hakka valimatult kõike järjest õppima, praegu on ju nii palju tasuta võimalusi selleks. Keeled saad suhu YouTube videote abil, seal on algajatele spetsiaalsed videod. Trenni- ja tantsuvideod – YouTube. Meelelahutus – TikTok. Raamatud – Elisa äpp. Ülikooli kursused kõikvõimalike alade jaoks – Coursera. Enda eluruumide ja ümbruse kaunimaks muutmine – Pinterest. Käsitöö – Pinterest. Kõik on võimalik. Korista kõigepealt enda ümbrus ära. Puhas ning orgamiseeritud keskkond aitab sul ka enda sisemuses korda hakata looma.

Ok. Ma pole teemaalgataja. Olen eelmise postituse autor. Teeme nii. Anna mulle 10 teed selle saavutamiseks: kuidas leida vähemalt 1 hea sõber 40 + vanuses. Sugu pole oluline, aga sellist sõbrannandust ei taha. Sõprust tahaks. Aga mu u jaoks on see üks raskemaid asju elus, mille leidmiseks ma ei oska midagi teha. Kuo juhtub, siis juhtub. Aga juhtunud on 1, heal juhul 2 korda elus. Ise rikkusin ära. Aga tahaks näha 10 viisi selle “saavutamiseks”. Il.a igasuguse sarkasmita.

1. Facebookis on igasuguseid hobigruppe. Näiteks Lugemise Väljakutse. Ma olen sealt enda jaoks leidnud umbes 10 inimest, keda oma sõbraks julgen pidada. Nad on küll virtuaalsed sõbrad, kellega reaalses elus läbikäimist ei ole, aga nad on sõbrad.

2. Mine üksinda reisile kuskile täiesti teistsuguse kultuuriga riiki, mitte Euroopasse. Aasia, Ameerika, Aafrika. Sealsed inimesed on avatud suhtlejad ning üksi reisides oled samuti sunnitud suhtlema hakkama, pole võimalik reisikaaslase selja taha peitu pugeda või ainult reisikaaslasega omavahel suhelda, nii et kohalik elu kõrvalt mööda voolab, mitte otse läbi sinu. Ma olen sedasi saanud uusi sõpru. Jah, seal on petised need, kes esimesena külje alla ronivad, aga kui veidi aega võtad, ringi vaatad ning kõhutunnet usaldad, siis leiad sel viisil väga häid sõpru. Suhtlus toimub reisijärgselt küll jällegi virtuaalselt, aga ikkagi oleksite sõbrad, kes üksteisest hoolivad.

3. Töökaaslased. Hakka nende vastu huvi tundma, miks nad käituvad nii nagu käituvad, milliste väärtushinnangute järgi elavad, mida kardavad, mida armastavad. Tuleb välja, et enamik töökaaslasi on tegelikult toredad, kui lõpuks nende sisemiste kihtideni jõuda ja mitte lasta ennast välisel kihil eemale peletada.

4. Väljas käimine. Kui hakkad ühes kindlas pubis või klubis käima, siis tekib seal lõpuks enda kindel seltskond püsiklientuuri ja töötajate hulgas. Baarmanid on tegelikult väga toredad ning suhtlusaltid inimesed, siirad suhtlejad ning hoiavad omasid.

5. Bussireisid. Kui oled mingi kindla seltskonnaga pikemaks ajaks ühte gruppi kinni pandud, siis tekib suhtlus ja võid leida reisikaaslaste hulgast väga toredaid inimesi, kellega edaspidigi suhtlema jääd. Ära lase ennast eelarvamustest kõigutada ning ära hakka välistama inimesi nende vanuse või soo või staatuse pärast. Väline ei ole alati kooskõlas sisemise maailmaga. Eriti vanemad inimesed on aktiivsemad suhtlejad ning elavad kaasa teiste inimeste muredele ja rõõmudele ilma kadeduse või kahjurõõmuta.

6. Koolitused, kursused jmt. Jällegi olete kokku surutud ühte ruumi ühise eesmärgi nimel, sunnitud omavahel suhtlema ning võid leida inimesi, kel on sinuga sarnased huvid ja väärtushinnangud.

7. Vabatahtlikutöö. Ühine eesmärk, ühised huvid, jällegi on millest rääkida ja need vabatahtlikutöö tegijad on altruistlikumad ning avatumad, kerge sõbruneda selliste inimestega.

8. Psühhoteraapia. Aitab üle saada ärevushäirest ning mõista ennast, miks sa kardad lähedussuhteid ning kuidas enda sisseharjunud mõttemustreid muuta saaksid.

9. Foorumid ja jumala eest, mitte Perekool, siin on liiga palju passiivagressiivseid ja agressiivseid inimesi koos, kel tekib ülereageerimine iga asja pärast ning sellele järgneb siis alusetu rünnak kohe. Otsi spetsialiseerunud hobifoorumeid, kus fookus on suunatud millelegi kindlale, mitte üksteise isikute vastu. Ühine hobi liidab ja juttu jätkub kauemaks.

10. Tee inimestele komplimente. Leia igas inimeses midagi head, kasvõi tema erilised sokid ja tunnusta teda julguse eest või misiganes muud head sa selles inimeses leidnud oled. Ütle teisele alati midagi head ning iial ära arvusta teisi, ära reageeri põlastuse, imestuse jmt ekstreemsete emotsioonidega. Ole tolerantne kuulaja, kes üritab alati teist mõista ja varsti hakkavad inimesed sinu juurde ise tulema. Sa ei pea neid aitama, neile nõu andma, mitte midagi muud tegema, kui lihtsalt ära kuulama. Ja need inimesed, või vähemalt mõned neist, hakkavad samamoodi sinusse endasse suhtuma. Austuse ning armastusega.

Aitäh sulle. Võtan selle kõik mõtlemiseks.
Ja aitäh, et sa kuidagi ei kommenteerinud selle mõttekust või mõttetust, mille poole ma püüdlen. Enamus inimesi ei saa aru, miks mulle sõprus nii oluline on.
Üks asi on see, et ma kardan igasuguseid suhteid luua. Ja ma nagu ei oska, ja teen midagi valesti ja siis keeran p..rse kõik. Ma ei oska seletada. Ma suudan luua pealiskaudseid suhteid nendega, kellest mul on ükskõik. Kohe, kui mul on kellegi vastu mingi respekt ja hivi (mitte sensuaalne) hakkan ma seda ini.est kartma ja teen midagi valesti. See inimene aga mõistab seda pahatahtlikkusena, arrogantsusena ja mingist hetkest peale läheb kõik tuksi.

Aga aitäh sulle

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palun otsige abi, enne kui hilja.
Mu lähim inimene otsustas ise elust lahkuda. Ärge tehke oma lähedastele nii. Kohutavad süümepiinad, mis mahajääjatele jäävad.
Abi on võimalik saada psühholoogilt, psühhiaatrilt, nõustajatelt. Suhtemure, rahamure, elu eesmärgi mure on lahendatav ka ilma elust lahkumata. Sinu mure laheneb, teiste omad jäävad edasi.
Iga inimene toob rõõmu kellegi ellu oma olemasolekuga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

teemaalgatajale

Olen korduvalt nii tundnud ja ilmselt tunnen aeg-ajalt veelgi, sest depressiooniga võitlevad mõned terve elu (mina ka!). Olen õppinud sellega elama nii, et ta väga ei poo ja teovõimetuks ei tee. Võtan rauda, sest mineraalainetevaegus teeb enesetunnet veel hullemaks; jalutan, sest füüsiline tegevus on vaimule hea; sunnin end midagi lugema/ kasvõi koguni telekast uudiseid vaatama. On oluline võimaldada mingeid uusi impulsse, mis aitaksid mõttel edasi liikuda, unistada või plaane käivitada. Ei saa ootama jääda tähenduslikku vestlust salapärase võõraga või reisi, mis muudaks kogu elu (ma vahepeal vist päriselt ootasin midagi säärast, et seisakut lõpetada), tuleb lihtsalt võimaldada endale pisikesi asju. Ja suur eesmärk ei ilmuta end paljudele, sellegagi tuleb leppida. Olemasolemisest on võimalik ka selleta rõõmu tunda. Ma ei tea, kuidas sa igasugu vaimse tervise veebilehtede suhtes tunned, aga siin on üks, mida julgen soovitada, siitkaudu võid leida inimesi ja lugusid, mis võivad olla toeks: https://peaasi.ee. Soovin sulle kõike head.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Facebookis on igasuguseid hobigruppe. Näiteks Lugemise Väljakutse. Ma olen sealt enda jaoks leidnud umbes 10 inimest, keda oma sõbraks julgen pidada.

Kui inimene on leidnud endale facebooki hobigrupist 10 inimest, keda ta sõbraks nimetab, siis on tema arusaam sõprusest kardinaalselt erinev inimesest, kes on terve elu jooksul leidnud paar tõelist sõpra…

Please wait...
Postitas:
Kägu

See mingi tänapäeva haige suhtumine, et peab midagi ootama ja midagi saavutama jne.
Ei pea, ei pea olema edukas, tark, ilus, andekas, maailmavallutaja. suunamudija, teistest parem, jne. Ei pea. ei ole vaja. On vaja lihtsalt olla ja nautida.
Õnneks minu noorusajal sellist pidevat eduelamuste otsimist ei olnud, inimesed lihtalt olid ja olidki õnnelikud.
Õnnelik sooja toa, kõhutäie, mõne hea sõbra jne. üle. Mida värki koguaeg oodata on vaja? Ei saa aru.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Facebookis on igasuguseid hobigruppe. Näiteks Lugemise Väljakutse. Ma olen sealt enda jaoks leidnud umbes 10 inimest, keda oma sõbraks julgen pidada.

Kui inimene on leidnud endale facebooki hobigrupist 10 inimest, keda ta sõbraks nimetab, siis on tema arusaam sõprusest kardinaalselt erinev inimesest, kes on terve elu jooksul leidnud paar tõelist sõpra…

Võimalik. Minu jaoks on sõbrad inimesed, keda austan ja usaldan, meil on ühised huvid ja väärtushinnangud, üksteisega suhelda on väga huvitav alati. Sõbrad vahelduvad tõesti, kuigi mul on ka mitmeid lapsepõlvesõpru kellega siiani tihedalt läbi käime. Terveks eluks kellegi kindla külge klammerdumine pole minu arust hea, see tekitab teises inimeses tunde, nagu oleks ta vastutav selle klammerduja elu ja õnne eest. See ei ole hea tunne, usu mind, igal inimesel on piisavalt oma probleeme, millega tegelema peab. Iga inimene on siiski ise oma õnne eest vastutav ja iga inimene peaks iseennast samal määral austama, kui teisi. Hoolitse enda eest, paku endale meelepärast tegevust, tervislikke eluviise, võta vitamiine lisaks, kui energiat nappima hakkab. Ära nõua endalt võimatut, oma sõpradele pole sul ju nii kõrgeid nõudmisi kui endale. Ära aseta ennast sõpradega suheldes ei ema ega lapse rolli, suhtle teistega täiskasvanu tasandil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui inimene on leidnud endale facebooki hobigrupist 10 inimest, keda ta sõbraks nimetab, siis on tema arusaam sõprusest kardinaalselt erinev inimesest, kes on terve elu jooksul leidnud paar tõelist sõpra…

Kas see on ikka nii halb? Võib-olla peaks olema natuke paindlikum ja vastu võtma positiivseid hetki siis, kui need tulevad, ükskõik kellelt. See ei takista Tõelise Sõbra otsimist/leidmist ning mõnikord võid Lihtsalt Sõbra kaudu leida ka selle tõelise.

See on nagu armastusega, et oodatakse aina Seda Õiget, Hingesugulast, Üht ja Ainust ja siis nukrutsetakse, kui teda ei tule. Väga toredasti saab aga erinevates kohtades aega veeta ka teistega, kes sellistele kriteeriumitele ei vasta. Üks inimene ei saagi pakkuda 100% kõike seda, mida vajad, ootad ja loodad, see on ebarealistlik ootus. Sama on ka sõprusega. Kas peaks siis elu lõpuni üksinda nukrutsema, et miks küll Tõelist Sõpra ei tule ega tule, kui tegelikult on maailm toredaid inimesi täis? Ühega on näiteks tore teatris käia, teisega kontserdil, kolmandaga raamatutest rääkida või sporti teha jne.

Elu koosneb valikutest. Täiesti normaalne on seda üht õiget oodata, aga täiesti normaalne on ka mitme inimesega suhelda ja koos aega veeta (igaks juhuks täpsustan, et ei pea silmas seksuaalsuhteid või petmist).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui elus ei ole midagi.