Esiteks maksad sa toidupoes ära üldsumma. Seejärel saad tšeki, kui küsid. Seejärel vaatad üle iga 15 ostetud asja saalihinna ja tšekil oleva hinna ja lööd need kokku sealsamas kassas?
Ei usu.
Appi, kuidas inimesed valetavad ja õilistavad iseennast. Aga noh, parim kaitse on rünnak.
Oh, jälle see perekooli ära-valeta-kägu! See annab ka vastuse, miks su mõtteviis selline on, nagu on…
Mina kontrollin kindlasti poetšekke ja -hindu. Seda ei tee ma koha peal, vaid hiljem, kodus. Ja olen päris mitu korda läinud poodi tagasi parandama nii seda, mis on minu kasuks, kui ka seda, mis on minu kahjuks arvestatud. Ma ei taha kellelegi võlgu jääda, aga ei taha ka, et keegi mulle “võlgu” jääb.
Kas ma saan õigesti aru, et sa kodus lähed poe kodulehele, vaatad, kas leib maksis 1.20 ja kui tšekil on 1.10, viid järgmine päev poodi 10 senti tagasi?
Imetlusväärne. Tore, et sul on selline õiglustunne js nii palju vaba aega, mida siis hindade jälgimise, arvutamise ja poeskäikudega sisustada.
Ei, nii võimekas ma ei ole. Küll aga vaatan, kas tšekil on kogu kaup olemas, mis ostsin. Ja vastupidi, et mul tšekil ei oleks asju, mida realselt ei ole ostnud. Ka vaatan üle hindade suurusjärgud. Ja loomulikult, kui piima hind on tšekil 0.79 euro asemel 7.90 eurot, siis hakkab see silma.
Kord ostsin näiteks väga suure arbuusi, mille lõpphind oli mõnikümmend senti. Sain aru, et kaal oli valesti kaalunud (võimalik, et ühe tiiru oma maksimumvõimele peale teinud ja siis alustanud kaalumist uuesti). Täpselt ei tea, aga arvan, et kaalu maksimumpiir oli 10 kilo ja sellest üle näitas ainult gramme, ja sellepärast tuli ka hind imeväike väga suure arbuusi kohta.
Siis vastupidine näide. Ostsin ühe piima. Tšekil oli läbi löödud 4 piima.
Mõlemal juhul läksin hiljem poodi klattima.