Esileht Pereelu ja suhted Kui hea saladuste hoidja oled, kas oled kunagi kellegi usaldust kuritarvitanud?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kui hea saladuste hoidja oled, kas oled kunagi kellegi usaldust kuritarvitanud?

Postitas:
Kägu

Näiteks midagi (kogemata) välja lobisenud, mida paluti enda teada hoida?

Mina kahjuks ei ole selles üldse hea, eriti purjus peaga. Tänu sellele mitu sõbrannat kaotanud.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näiteks midagi (kogemata) välja lobisenud, mida paluti enda teada hoida?

Mina kahjuks ei ole selles üldse hea, eriti purjus peaga. Tänu sellele mitu sõbrannat kaotanud.

Teismeeas oled?

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ajapikku paremaks saanud.  Kunagi oli suurem soov jagada, siis ka mitte pahaga (pole seda tüüpi), vaid lollist usaldusest ja rõõmu soovimise jagamisest, aga sain klrduvalt kõrvetada nüüd (olen 30) julgen öelda, et enam (tükk aega) ei jaga saladusi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühel korral olen välja lobisenud sõbranna saladuse – mille kohta ta küll polnud otseselt öelnud, et see saladus on, aga põhimõtteliselt sain ma aru küll, et see pole mingi laiema arutluse teema. Siiani on sellepärast väga häbi, et seda tegin.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näiteks midagi (kogemata) välja lobisenud, mida paluti enda teada hoida?

Mina kahjuks ei ole selles üldse hea, eriti purjus peaga. Tänu sellele mitu sõbrannat kaotanud.

Mina täiesti vastupidi – olen kaotanud oma lähima sõbranna, kuna ei rääkinud talle meie ühise (ja mõlemale väga lähedase) sõbra plaanidest ja uuest elust. Sõber ütles, et ole sina vakka, ma ise tahan seda suurt uudist rääkida. No ja ma olingi vait, kuigi sõbrannaga suhtlesin väga tihti.
Aga kuna kõik teised meie ühised sõbrad polnud väga diskreetsed, siis üht-teist jõudis ka mu sõbranna kõrvu. Ja ta solvus. Väga.
Kui jälle helistasin, siis ütles, et ta ei soovi minuga rohkem rääkida, sest olen teda alt vedanud.
Ma ei teagi, mitu aastat sellest möödas on, 7 või rohkem. Kogu aeg mõtlen tema peale, kahju on.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen hoidnud ühte saladust 26 aastat. Tegu oli olukorraga, kus mina sain tõsiselt
vigastada. Asi oli ohutusnõuete rikkumises. Kuna situatsioon tekkis inimese noorusest ja rumalusest, ei hakanud ta peale kaebama. See oleks ta karjääri rikkunud. Ongi saladus, mida ainult meie 2 teame. Me ei suhtle enam ja ilmselt on asi igavikku vajunud. Invaliidiks ma õnneks ei jäänud. Arstid tegid head tööd.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina hoian väga hästi saladusi, pole ühtegi murdnud. Aga enda paarile tuttavale/lähedasele olen mõnda asja rääkinud, mis pole küll ei tea mis suur asi, aga nad on isegi seda väikest usaldust kuritarvitanud.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühe sünnipäevakutse olen kord täiesti naiivselt jutuks võtnud.

Tuli välja, et ta ei olnudki kutsutud, kuigi oli sünnipäevalapsega palju-palju suurem sõbranna kui mina. Nende omavahelises suhtlemises ei olnud ka mingit märki, et neil mingi solvumine, klaarimise teema vm erimeelsus oleks.

Ehk siis ma üldse ei saanud aru, et kutse kuidagi saladus oleks olnud.

 

Praeguse sõpruskonnaga on paaril korral aga olnud nii, et kõik teavad ühe sõbranna teemasid, aga keegi kellegiga neid jutuks võtta ei tihka, kuigi juba on aru saada, et ta on neid kõigiga arutanud. K

õigile öeldes, et ei taha, et teised teavad. Samas koos oleks lihtsam ja loogilisem ka abiks olla. St ei pea kolmandate eest varjama, et nt miks hetkel kohtuda ei saa – sest tegeled ühise sõbra probleemiga.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kogemata on juhtunud küll. Et mulle on midagi räägitud, aga palju-palju hiljem olen kuidagi jutu sees välja rääkinud, et ma tean. See hetk lihtsalt ei olnud meeles, et kust tean seda või et oli saladus.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainuke, kellega olen kunagi jaganud asju teiste inimeste kohta, mida tegelikult tean, et ei peaks, on minu abikaasa. Aga üldiselt seda väga harva ja kalkulatsiooniga, et ega tal eriti kellelegi ju edasi rääkida neid ei ole. Jah, teismeeas oli raskem keelt hammaste taga hoida, kuid sain juba siis üsna hästi hakkama võrreldes eakaaslastega. Ma arvan ja mulle on ka öeldud, et olen väga hea saladuste hoidja (nö usaldusväärne) ja täna on ka töö selline, et liigne lobamine võib väga kallilt kätte maksta.

Muide….see on tegelikult õpitav ja harjutatav. Enesekontrolli oskuse arendamine lihtsalt 🙂

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et olen üsna hea saladuste hoidja, ei mäleta, et oleks midagi välja lobisenud. isegi kui minult ei paluta, et ära seda kellelegi räägi, siis tavaliselt ma teiste inimeste asju edasi rääkima ei hakka. Mõnikord on küll nii juhtunud, et on aru saada, et paljud juba teavad, siiski püüan hoida neutraalset joont nii kaua kui asjaosaline ise avalikult pole kõigile rääkinud.

Igaüks rääkigu oma isiklikke asju ise, isegi kui need pole saladused.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei suuda oma õde usaldada, sest ta rääkis mu isiklikke asju edasi oma elukaaslasele.

Tema meelest on see normaalne suhtes olles, et usaldatakse. Kurat võtaks usaldagu keelt kandmata.  Teiste asjade rääkimine ei ole nüüd küll suhtes tarvilik. Minu jaoks oli see valus reetmine – ma rääkisin õega ehk oma hea sõbraga paludes diskreetsust.

Üle 10 aasta on möödas, aga ma ei taha õde näha. Kannatan ära kui peab.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ei suuda mõista kuidas mõned ei suuda neile räägitut endale hoida.olen kokku puutunud inimesega,kes on väga jutukas ja sõna otseses mõttes pläkutab hommikust õhtuni teiste asju kõigile,nii ajaviiteks,jutu jätkuks,on kohe selline jutukas inimene,isegi teiste terviseprobleeme

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiskasvanuna olen ainult elukaaslasele rääkinud asju edasi. Ma elan väga läbi lähedaste probleeme ja elukaaslane on inimene, kelle peale saan end “maha laadida”, teades, et tema edasi ei räägi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ole ühtki pattu hingel, magad nagu ingel.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ikka rääkinud. Püüan parandada ennast. Nüüd olen teinud nii, et kui keegi ütleb, et ära sa seda kuskil räägi või vaata, et sa temale ei räägi, siis ma teen seda. Siis olen ka selliseks muutunud, et kui keegi keeldu peale ei panegi, siis ma teatud asju ise ei räägi edasi, sest olen otsustanud, et ma ei tee seda, kuna see võib mingil moel kahjuks tulla, kui mitte kohe, siis kunagi hiljem äkki.
Kui keegi räägib minu, näiteks terviseasju edasi, siis see pole  minu jaoks probleem. Ma ei pea neid saladusteks. Võin ise rääkida, aga tavaliselt see ei huvita ertii kedagi ju.
Mul mees on selline, kellele ei saa väga poolsalajasi asju üldse rääkida. Kohe räägib kuskil välja, näiteks laste asjad, siis probleemid just. Ja mitte võõrastele vaid teistele meie lastele, kui  ometi ma olen pinninud teda, et vaata, et sa seda ei räägi, sest ainult mina tean seda ja kui sa räägid, on kohe teada, kust see tuli. Järgmine päev saan ma kuulda, et mees on pojaga või tütrega sellest juttu teinud/aga ma ei reetnud sind, ma ei öelnud, kes rääkis, ütlesin, et kuulsin hoopis mujalt). Stiilis. Muidugi on selge, kust kõik tuleb. Seega väldin mehele pereasjadest rääkmist, kui ta enda arust on nii kaval, aga see paistab läbi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen hea saladuste hoidja, seetõttu tean ma ka palju saladusi. Osad saladused on sellised, mida ma ma ka oma abikaasale olen rääkinud, aga seda ainult siis, kui rääkija soovib saada juriidilist nõu ja me oleme kokku leppinud, et arutan seda oma mehega kodus ja annan teada. Ka hetkel pean hoidma väga suurt saladust, asjaosaline ei soovi, et sellest keegi teada saaks, ka tema perekonna laiem ring, raske on  sest uudishimulikke on palju- ei ole raseduse varjamise teema.

Mina ei saa aru sellest lobisemise vajadusest, aga mõni inimene kohe kuidagi ei oska. Tean ühte sellist inimest, kes millegi põrutava teada saamise järel helistab läbi kõik tuttavad, see on alatu, temaga rääkides olen eriti ettevaatlik.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei saa aru sellest lobisemise vajadusest, aga mõni inimene kohe kuidagi ei oska. Tean ühte sellist inimest, kes millegi põrutava teada saamise järel helistab läbi kõik tuttavad, see on alatu, temaga rääkides olen eriti ettevaatlik.

“Õnne 13” laine on vist see, kes andes lubaduse hoida, helistas peale sea otsekohe Lepiku Salmele, kes oli kõigs suurem külakell üldse.
Mul on olnud huvitav kogemus ühe suure saladusega. Minu lähedane(vennanaine), usaldas mulle ühe pereasja. Saladuskatte all. Ja see oli asi, mis oli kõigi huviorbiidis, ütleme kinnisvarateema omal moel. Ja mina raudselt lubasin hoida saladust. Ja ma hoidsin. Ja pärast sain ma selle eest oma vitsad üldse. Kuna vennanaine mingi aja pärast paljastas oma veidra teo ise, mis osadele ei meeldinud. Ja kui ta asja avalikuks tegi, siis ütles, et aga mina pole vaid süüdi, ka Mann  teadis ammmu juba. See olin siis mina. Ja siis vahtisid kõik hoopis minu otsa. Osad ei rääkinud minuga mitu kuud peale seda saladust. Et mind ei saa usaldada. Siis oli tahtmine kõik kuu peale saata nende hulgast.

Üldiselt elu on näidanud, et kõige rohkem saab saladus hoitud siis, kui sa ise oled selles mingil moel osaline.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui hea saladuste hoidja oled, kas oled kunagi kellegi usaldust kuritarvitanud?

Esmalt on meil lähedaste sõbrannade-sõpradega kokkulepe, et kindlasti ei tohi edasi rääkida asju mille kohta on öeldud, et ära kellelegi räägi.

Aga kui kolleeg rääkis mulle, et temast sõltumatute asjaolude pärast on tal ropp rahapuudus, siis ma rääkisin sellest kodus mehele, et arutada, kas võiksime anda perekonna ühisrahast talle nn tagastamatut laenu 400 eurot.
Selliseid asju, mil rääkimine kellelegi saab tegelikult aidata, olen ikka teinud. Näiteks kunagi väga ammu helistasin politseisse, kui naabrinaine kurtis, et tal on saladus, mida teha – mees käib öösiti jahipüssiga õues pimedusse paugutamas purjuspäi. Linnas. Ja et mees juba jõi pudeli ja puhastab kodus relva. Aga muidu “hea mees kui kaine”. Ja et tema mees oli see, kes ilmselt mitme auto rehvid aasta varem öösel puruks tulistas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu töö on selline, kus vaja palju diskreetsust ja pean pidevalt tegema nägu, et midagi ei tea.

Samas oma eraelus olen põhimõtteliselt jaburate saladuste hoidmise vastu. Minu mees kuuleb niikuinii kõike. Kui keegi ütleb, et ära räägi kellelegi, siis austan seda soovi. Mingid muud veidrused, et keegi vahetas tööd või lõheb reisile pole minu jaoks saladus. Olen küll tädile rääkinyd, et õde nüüd vahetas tööd jms ja õde oli siis pahane. Õnneks inimesed juba teavad mind ja eks räägivad nii palju kui julgevad. 😂

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma üldiselt olen hea saladuste hoidja. Üleüldse ma ei räägi edasi asju mis võiks teist kahjustada või solvata. Aga kui on mingi minuarust mõttetu teema ja keegi pole mulle öelnud, et see saladus on siis võib jutu käigus küll välja tulla mõni asi. Mu mees on näiteks selline, et räägib mulle täiesti tühiseid asju ja ma näiteks sõbrannaga hiljem räägin samast teemast siis on pahane, et oi see oli saladus. Kust ma teadma pidin? Üldiselt jah, kui on suur saladus tasuks üle mainida. Ma ei pea teadma, et kui ma Mari Tallinnas poes näen ei tohi ma Jürile seda öelda, sest tegelikult oli Mari hoopis Tartus. Mind isegi ei huvita sellised “saladused”. Mida vähem tead seda parem.

+1
0
Please wait...

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui hea saladuste hoidja oled, kas oled kunagi kellegi usaldust kuritarvitanud?