Ma ei teagi, mida siit ootan, äkki lihtsalt ärakuulamist. Meil on lähedane sõber, kes on paraja portsu otsa sattunud. Ja ilmselgelt kannatab ta vaimse koduvägivalla all. Kuna käime perekonniti läbi, siis ju ikka hakkab silma. Naine ei tee kodus absoluutselt mitte midagi, isegi toidunõusid ei pane ära. Lapsed -koduloomad on täiesti sõbra kaelas. Naine ainult näägutab, kamandab. Lisaks karjub laste peale. Vabad hetked veedab oma hobiga tegeledes või muidu ringi sõites. Ka laste jutust selgub sama. Sõber on aastatega täiesti otsa jäänud. Näha on, et hakkab juba tervisele. Peale pikka tööpäeva on vaja lastele süüa teha ja nendega õppida, koristada. Saatjaks kogu aeg pidev näägutamine ja nõudmine. “Miks meil seda pole”, “miks meie ei käi… ” “miks sa seda ei tee/osta/too…
Kunagi meie juures alkoholi mõju all mu mees küsis, miks ta midagi ette ei võta ja ära ei lähe. Sõber vastas, et ta ei saa ju, naine ähvardab endalt elu võtta. Lisaks ähvardab, et ei lase lastele ligi. Täitsa usun, et naine suudaks kohtus veenev olla, võõrastele jätab mulje kui toredast ja aktiivsest haritud emast.
Kuna sõbral on ka kogemusi tutvusringkonnast ja meediast, kuidas kättemaksuhimuline naine on lapsed isast lahutanud, siis ta ei julge midagi ette võtta.
Kas meil kui kõrvalseisjatel on üldse mingi võimalus sõpra aidata?