Teema: Kui inimest ei saa aidata…

#3938219:

#3938218:

#3938021:

Peale pikka tööpäeva on vaja lastele süüa teha ja nendega õppida, koristada.

Tõsi ka!? Päris õudne. Küll on hea, et ühtegi naist selleks ei sunnita, eksole!

Esiteks: ära ela teiste pereelu, ei tea sina NII täpselt, mis ja kus ja kuipalju. Elate koos või? Ei? Mõttetu klats on su teema. Ei tea sina peensusteni, mis seda meest seal kinni hoiab, mis kaalutlused on naisel või miks emb-kumb nii käitub. Teiseks: kui mees ise midagi ette võtta ei julge, siis pole teil ka midagi teha.

Kirjeldatud mehe naine sõna võtmas?

Eks ikka, rangelt on ju keelatud asja teist poolt arutada, ainult ühepoolne takkakiitmine on lubatud. Igal inimesel on põhjused, miks ta käitub nii nagu käitub. Nii sel naisel kui sel mehel. Ei saa sõbrad sealt vaest meest “ära päästa”, kui ta ise selleks midagi ei tee. Ja veelkord- no ei tea mingi sõbra naine, kes ja kuimitu taldrikut seal majas peseb või koristab ja mitu lehekülge lapsega õpib.

#3938767:

#3938759:

Tuleb hakata tõendeid koguma: kõnede salvestus, helisalvestused, videod, kuvatõmmised jne.

Arvatavasti on perenaisel endal salvestused olemas. Tahaksid sa ka kohtusse neid vaatama minna? Võid üllatuda, mida kõike 4 seina sisse tegelikult mahub. TA on selgelt- lihtsalt kade inimene!

No siin on vist tõepoolest keegi end teemaalgatuses ära tundnud.

Vaata, et su “selgeltnägemine” ka kohtus sulle endale tagasi ei tule kaarega 🙂 Imelik endal ei ole kohtust unnata, millega sa kohtusse lähed ka, isegi kui sa tundsid teemaalgataja ära?

TA olen. Minu poolt võib teema lõpetatuks lugeda. Saime siit tegelikult nõu ka. Istusime eile sõbraga maha ja andsime teada, et kui otsustab lahkuda, oleme abiks ja tõendite kogumise peale lubas ta mõelda. Lisaks meile saaks kohtus kindlasti arvestada ka sõbra õdede ja ka naise sugulaste tunnistusi.

Tundus, et talle pakkus kergendust arusaamine, et keegi veel TEAB.

Aitäh kaasa mõtlemise eest!

Selles ju ainuke probleem ongi. Sõber kardab lastest ilma jääda, sest sellega naine ähvardab. Ja toobki välja, et enamasti jääb õigus emale.

#3939091:

Aitäh kaasa mõtlemise eest!

Palun, palun! Öelge oma sõbrale, et praegune naine on tema jaoks liiga tark. Sõber peab edaspidi oma tasemega naisi vaatama. Tõendite kogumise asemel avaldab ta käpuli maas praegu naisele armastust. Sõber on see, kes ei taha uskuda, et selle naisega armastus on läbi.

#3939158:

Jepp, ei ole adekvaatne, selles point ongi. Lihtsalt osav manipulaator. Ka lapsed saab surutud oma tahtmist tegema, ähvardades, et “emme läheb igaveseks kodust ära. Seda tahategi?” (olen seda lauset ise pealt kuulnud paar aastat tagasi).

Aga sina oled adekvaatne? Ka segane ju, räägid, mida paar aastat tagasi keegi kellegile ütles! Uhh-huu. Mõtle nüüd natukene!!!

Lähvad lahku, saavad jagatud hooldusõiguse ja rahu majas. Kui mees on korralik isa olnud siiani, siis miks ei peaks ta saama jagatud hooldusõigust.

#3939158:

Ka lapsed saab surutud oma tahtmist tegema, ähvardades, et “emme läheb igaveseks kodust ära. Seda tahategi?” (olen seda lauset ise pealt kuulnud paar aastat tagasi).

Ja see on sinu meelest TÕEND või?

Naised, naised, mis nüüd lahti läks? Abiküsija suu peale löömine ja tundmatu mehe materdamine? Võtke ometi hoogu maha ja kui midagi head öelda ei ole, siis ehk peaks suu kinni?

Mulle tuli selle looga küll 2 sarnast juhtumit meelde. Üks oli üks ajutine naabrinaine maal, kes ühtäkki suureks sõbraks pressis ja tihti külla sättis. Väiksed lapsed sabas ja veinipudel käes. Veini saatsin temaga koju tagasi (mis ei takistanud tal seda järgmine kord uuesti kaasa võtmast). Ja siis hakkas üks mehe peale kaebamine, et vägivaldne ja jõhkard. Kuna mu mees hoidis tavaliselt sellest eemal ja mul endalgi jäid küsimused nendest juttudest õhku, siis me seda teemat eriti ei arutlenudki: löögijälgi polnud, sest ema käis nabapluusi ja lühkaritega, lapsedki terved, kuid veidi mustad. Viimane kord oligi, kus tuli ema taas ootamatult külla, lapsed sabas ja rääkis elavalt, kuidas ikka mees vägivallatses. Paralleelselt aga astus minu mees ootamatult nende juurest läbi, et selle naise mehelt hekilõikurit laenata ja leidiski mehe kodust, hoovist, tooli pealt röötsakil, üks silm kinni paistetatud ja selgelt pekstud. Siis võttis mees julguse kokku ja rääkis ära. Tavaline oligi, et mees tegi kõike ja kui miski oli tegemata või lapsed ema häirisid, siis algas sõimuga ja võis lõppeda peksuga. Kokkuvõte: politseid ei kaasatud, kuid mees sai suunatud kohaliku kirikuõpetaja juurde nõustamisele ja vähemalt mingi lahku. Neljast lapsest 3 jäid isaga (vanuses 3-9).

Teine lugu on aga tüüpilisem: mees teeb ja kuulab, kartes naise pahameelt (verbaalne vägivald). Selles loos elatakse ilmselt elu lõpuni koos.

Mida teha? Kuula ära, mõtle kaasa ja aita alles siis, kui abi palutakse. Füüsilise vägivalla puhul kutsuksin mina muidugi nõusolekut küsimata politsei või viiksin vähemalt EMOsse viastuste fikseerimisele. Abivajaja peab ise mingitpidi selleni jõudma, et ta abi vajab, muidu ei ole sellest abist mingit kasu, pigem kahju.

See on tõsine probleem tegelikult. Meestevastane vägivald on olemas, aga keegi ei võta seda tõsiselt, meessoost ohvrid häbenevad abi otsida ja isegi kui nad julgevad seda teha, siis pole neil kuskilt abi saada. Meestele ei ole varjupaiku, turvakeskusi, nõustajaid ja juriste, nagu on vägivalla all kannatavatele naistele. Ja meesohvrit ei usu mitte keegi.

Muud ei saagi teha, kui kuulata ja toeks olla. Kui peaks mõni füüsilise vägivalla juhtum olema, siis mees peab küll kohe arsti poole ja politseisse pöörduma. Isegi, kui ühtegi nähtavat jälge ei ole. Ja muidugi võiks ka salvestada naisepoolsed ähvardused enesetapp teha või lapsed ära võtta. Need on tõendid vaimsest vägivallast. Ning mees võiks hakata mõne hea psühholoogi juures käima, kes teda toetaks ja aitaks enesekindlust kasvatada, nii et ta julgeks sellest suhtest välja astuda.

#3939173:

Abiküsija suu peale löömine ja tundmatu mehe materdamine? Võtke ometi hoogu maha ja kui midagi head öelda ei ole, siis ehk peaks suu kinni?

Aga sul endal, suu kui tatratanguveski peas! Kas see ka kõik õige on, vot see on juba teine küsimus.

#3939173:

Mida teha? Kuula ära, mõtle kaasa ja aita alles siis, kui abi palutakse. Füüsilise vägivalla puhul kutsuksin mina muidugi nõusolekut küsimata politsei või viiksin vähemalt EMOsse viastuste fikseerimisele.

Politsei tuleb ka siis kutsuda kui mees kodus vindine on. Ja on see kindel, et mees naist mitekordagi löönud ei ole.

Osav manipuleerija paneb ohvri tundma, et toimuv on kannataja enda süü. Sellele vastu seismine lõpeb veel suurema agressiooniga. Kui mees on vaimselt murtud siis ei suudagi ta adekvaatselt mõelda ega käituda. Ta on pantvang kelle jaoks lapsed on ainus asi mille külge veel klammerduda, mõttes põgeneda.

See et mehed ei lahku vaimsest vägivallatsejast, kuna seks on hea on täielik jama.

Tegemist on ikkagi kontrollimatu hirmu ja osalt ka majandusliku valikutega.

Kuna küsimuse püstitus oli, et kuidas aidata siis eelpool oli mitu mõistliku soovitust. Lisaks omalt poolt veel, et lihtsalt rääkimine jääbki jutuks. Proovige saada mees 3-4 päevaks kodust eemale. Sõpradega Soome kalale vms meeste üritusele. Seal võiks diskreetselt rääkida, et võimalusi on veel, lisaks praegusele vaimse terrori talumisele.

Teiseks on ületamatult raske teha esimene samm, lahutuse suunas. Paljas mõte naise reaktsioonist tõmbab pooled mehepojad kaameks. Põhjusega. Seega kui on sõpradel- tuttavatel võimalik pakkuda ajutist elukohta, et näe, siin on võti, mine paki asjad siis saab vankri juba kännutagant liikuma. Kui ta juba ajutises elamises on siis on vaja teda moraalselt toetada esimestel nädalatel, et ta naise tungivale mangumisele järgi ei anna ja koju tagasi ei lähe. See nullib ja killib kõik. Hea kui saaks lisaks sõpradele ka professionaalset abi psühholoogilt ja juristilt.

Kui mees on juba oma seitsme asjaga ajutises elamiskohas ühe kuu vastu pidanud, on võimalik alustada läbirääkimisi lahutuse tingimuste osas nii, et sind vastaspool pikali ei röögi. Hea kui selleks on normaalne stoilist rahu säilitav sõber, veelparem kui palgaline jurist.

Iva ei ole mitte kohtudraama, kus tõestada kes mida ütles ja kes kellel silma kinni lõi, vaid formaliseerida abielulahutus. Siis saab vaimse vägivalla ohver tasapisi juba ise hakkama enda jaoks normaalse elukorralduse ülesehitamisega.

Sellistes asjades on mehed väga ebakindlad ise midagi otsustama ja ette võtma. Pigem peab  aitamiseks ta nagu väikese lapse käekõrvale võtma ja koos kõik etapid läbi arutama, et mis ja kuidas ning siis ka koos läbi käima. Kui nad ise suudaks, oleks ammu midagi tehtud.

Aga kui te seal nii osavõtlikud olete siis võtke ta enda juurde ajutiselt öömajale, et esimesed sammud manipulaatori p-sse saatmise ikka kindlat tehtud saaks. Ma arvan, et see mees vajab ennekõige kohta, kus ta saaks end rahulikult ning vabalt tunda ja et kellegagi rääkida. Üksi üürikas lõpeb see fiaskoga.

Viimasele lisaks, et eesti naised pole mitte ainult vastupidavamad, vaid kahjuks on tänapäevani paljude naiste elu selline. Üksi rabada ja tõmmelda, mees nagu lisalaps kaelas, kelle eest peab samamoodi hoolitsema, nõud järelt pesema, toidu ette kandma, riidesse panema jne. Lisaks veel see mees tänamatu ning tõenäoliselt ajab selja taga teisi naisi taga. Kui rollid vahetunud ja mees üksi tegutseb ning naine pereelus ei osale, tuleb terve sõpruskond lahutusele kihutama, et issand milline õudne elu ja terroristist naine. Huumorinurk….