Olen teemaalgataja.
Rääkisin sellest kõigest natukene emaga ning palusin teda, et ta enam mulle seda kõike edasi ei räägiks, mida halvustavat isa minu kohta kõike ütleb. Samamoodi (kuigi vähe leebemas vormis) kritiseerib ja halvustab ta ka minu 2 õde. Pidevalt uurib, nuhib, ütleb halvustavalt jne.
Noorem õde tundub olevat temast juba ammu lahti öelnud. Ei oota teda endale külla, ei lähe loomulikult ise teda vaatama, ei helista talle, ei võta kõnesid vastu jne.
Keegi siin küsis, et kas ma pole äkki juhuslikult see sama neiu, kes mõni kuu tagasi püstitas teema-kuidas sünnitusmajast koos lapsega koju saada. Jah, olen küll.
Sai see koju transport ka organiseeritud. Haiglasse me ei jäänud. Lapsel ka kõik vajaminev ja arvan, et isegi rohkemgi veel olemas.
Mõned tundsid huvi, kus on lapse isa? Vastus selline, et tema elab oma elu, kaugel meist. Me ei jõudnud teineteist õigupoolest veel tundmagi õppima, kui ma lapseootele jäin. Aga me suhtleme omavahel ilusti ning lubasime säilitada lapse huvides hea läbisaamise. Samuti maksab ta ilusti elatist niiet ei saa midagi väga halba öelda ehkki alati võiks olla veel parem.
Äkki tõesti võtta pigem nooremast õest eeskuju ning isaga suhtlus lihtsalt ära lõpetada. Ega keegi ei saa ju kohustada temaga suhtlema.
Äkki oleks tõesti igas mõttes niimoodi kergem. Ma ei taha elusees, et mu väike laps peaks sellise röökimise, peksmise ja vägivalla keskel üles kasvama, mida see inimene (minu isa) on mulle ja mu õdedele põhjustanud.