Ootan enda teist last. Kahe lapse vanusevahe hakkab olema üle 2a6k. Vahepeal ma tööl käinud ei ole ja palka ega muid lisatasusid saanud ei ole. Sellest tulenevalt saaksin ma kõiki tasusid minimaalselt. Rahaliselt on märgatav vahe, kui mina loobuksin dekreedist ja mees jääks kohe pärast lapse sündi vanemapuhkusele. Kuna lubatud on ka samal ajal töötamine, siis saaks mees ka oma tööd edasi teha. Mina jääksin beebiga koduseks. Selle kõige eelduseks on, et mina võtaksin end töötuks või, kuna mehel on oma firma, siis ta saaks maksta minu eest sots. maksu, et mu ravikindlustus säiluks. Mis oleks mõistlikum tegevus? Kas mul jääb mõni nüanss kahe silma vahele? Kas keegi on veel sellises olukorras, et mees on vanemapuhkusel, kuid reaalselt on naine lapsega kodune?
Töölt lahkumine ei morjendaks mind liigselt, sest sinna tagasi ei tahaka ma mitte minna.
Teema: Kui isa jääb vanemapuhkusele
Mina loen sotsiaalministeeriumi kodulehelt: “Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.”
Ei loe kuskilt välja, et kui ema loobub tööst ning rasedus- ja sünnitushüvitise õigusest, siis tekiks isale õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist, ikka ema ise hakkab algul alates lapse sünnist vanemahüvitist saama.
Või on Sul mingi teine ja täpsem info?
Vahele jäi nüanss, et kui lapse ema on elus st lapsel ON ema, siis isa lapse sünnist alates VH ei saa vaid alles pärast lapse 70p vanuseks saamist. Kui ema on töötu, algab tema õigus saada VH lapse sünnist. Emal, mitte isal.
Seega ei ole mõistlik kohe töölt lahkuda ning olla juba enne lapse sündi palgata (et mitte minna dekreeti tuleb tööleping lõpetada rohkem kui 30p enne sünnituse tähtaega) kui on võimalik (kuigi miinimum) saada riigilt sünnitushüvitist(dekreediraha).
Seega mõistlik ei ole emal loobuda rasedus-sünnituspuhkusest(dekreedist) vaid seda siiski kasutada ja antud juhul kõige I võimalusest st juba 70p enne sünnituse tähtaega jääda. Siis on loota, et laps ongi rsp lõppedes 70p vana ning isa saab kohe olla VH saaja.
Kui laps sünnib pisut hiljem st pole rsp lõppedes veel 70p vana siis on 2 varianti:
*kaotate need mõned päevad st ema siiski ei vormista end VH saajaks ja siis ei vaheta isale 1.kuupäevast
või
**ema vormistab end VH saajaks ja saab mõned päevad kuni järgmise kuu alguseni, isa saab VH alates järgmise kuu 1.kuupäevast.
Aitäh põhjaliku vastuse eest! Seda 70 päeva nüanssi ma ei teadnud.
Minu magamata ajule jääb aga üks asi segaseks. Dekreet + vanemapuhkus on ju 140+435 päeva igas olukorras ehk raha, mis laekub, on ju sama nii siis kui ma jään dekreeti 70 või 30 päeva enne sündi. Ehk, miks on oluline jääda dekreeti 70 päeva ennem, kui rahaliselt teeb see sama välja, kui 30 päeva ennem. Või ei tee? See 30 päeva ennem dekreeti jäämine tundub parem, sest laps on vanem, kui hüvitise maksmine lõpetatakse.
Ei ole kohustuslik jääda 70 päeva enne tähtaega. See on lihtsalt optimaalne aeg paika pandud arvestades raseduse koormust kehale. Inimeste füüsiline tervis ja töö iseloom on erinevad, millest tihti on tingitud ka dekreetpuhkusele jäämise aeg. Kellel tervis kannatab ja töö rasedusele kahjustavalt ei mõju, võibki vaid 30 päeva enne tähtaega koju alles jääda. Samas on ka neid, kes rasestudes kohe koju peavad töö iseloomu arvestades jääma.
Vanemapuhkust pole olemas.
On rasedus -ja sünnitupuhkus, on isapuhkus, on lapsehoolduspuhkus.
On sünnitushüvitis ja on vanemahüvitis.
Katsu kõigepealt need asjad selgeks saada, siis saad ka aru, mida sa saada tahad.
Ja peale perekooli eksisteerib ka haigekassa koduleht ja sotsiaalkindlustusameti koduleht.
Minu mõtteaps oli see “mine 70p enne”- võtsin kuskilt pähe, et sa ei soovi nagunii töötada(kuna oled lausa nõus lepingu enne sünnitust lõpetama st mitte dekreeti minema), vabandust.
Loomulikult võid minna nii 70, 69, 68…kui alles 30p enne tähtaega.
Jah, rsp on 140p ja VH seejärel 435p…saagu VH isa või ema.
Seega minnes pigem hiljem on seda tõenäolisem, et isa saab olla I VH saaja st laps on kindlasti vähemalt 70p vana.
Ilusat ootamist.
