Teema: Kui kaua plaanite lapsega kodus olla?

#3853445:

Pool vanemahüvitist jääb üle? Varasemalt pidi selle summaga hakkama saama üks (naine), nüüd kaks inimest (naine ja laps). Või siis naine+ pool last, kui mees sama palju panustab. Kôik kulud ju hoopis suurenevad.

Ilmselt need, kes pool VH kõrvale panevad, saavad mehelt iga kuu korraliku summa, muidu see matemaatika ei klapi.

Kui kulud on mehega jagatud 50/50 ja säästudeks midagi üle ei jää, siis tõesti see matemaatika ei klapi.  Ja ainus lahendus on tööle minek VH lõppemisel.

Ja see, kui palju saab naine kodus olles säästa, sõltub sellest, kui suur osa eelarvest sai eelnevalt kulutatud nn mugavusasjadele (hobid, reisimine, väljas söömine/toidu tellimine, riided jne). Ma tunnen küll, et dekreedis (ja üleüldse pandeemia ajal) kulutan vähem, kuna teen kodus süüa, väljas käin üliharva, ei vaja esinduslikke tööriideid, ei tee rühmatrenni, ei reisi, sõidan vähem autoga/taksoga jne. Samas kui 90%+ minu kuludest oleksid nö hädavajalikud kulud (kodulaen, liiising, söök, laste trennid jne), siis mingit puhvrit ilmselt ei jääks.

Kuna peremudeleid on seinast seina, siis on suht mõttetu vaielda, kas ja kui palju saab VH-st kõrvale panna.

Meil on nt nii, et mehe palgast saame kenasti ära elatud. Mina maksan oma palgast kinni oma isiklikud kulutused, laste hoiud-trennid, käin poes kui vaja, ostan koju asju, kingitusi, pean koera üleval 🙂 Saan küll selliselt oma emapalka 3 aasta peale venitada. Samas mõistan, et paljudel see ei õnnestu, sest kulude jaotus on teistsugune.

p.s. Ülalpeetavaks abikaasaks ennast ei pea, oman haridust ja ka töökohta, oma lõbud ja laste kulud maksan ise kinni ja vajadusel saan oma lapsed ise kasvatatud. Jah, minu sissetulek on mehe omast väiksem, aga igaüks meist panustab perekonda parimal võimalikul viisil (tema elutaseme näol ja mina lastega veetud ajaga ja majapidamisega). Mis muidugi ei tähenda, et ma ei teeni üldse raha ja mees ei tegele lastega.

#3853268:

#3853185:

#3853099:

#3853044:

Vanem laps läks 2,4 aastaselt, kohanemine oli raske . Tegin lühemaid päevi ja tihti oli vaba päev. Suuremaks saades oli ok, kuigi ega talle lôpuni ei meeldinud seal käia. Koolis käib heameelega.

Noorem on 2,5 ja oleme lastehoiu koha ootel.

Paar korda nädalas käib lapsehoidja, et saaksin natuke vaheldust ja tööd teha. Raha pole spetsiaslselt kôrvale pannud pannud. Olen üsna kokkuhoidlik. Abikaasa kannab iga kuu minu arvele korraliku summa, lisaks on tema kanda paljud jooksvad kulud, teisid jne.

Vâârtustab seda, et olen lapsega kodus. Mees tegeleb ka lastega väga palju.

Mul tekkiski küsimus, et kus on teie meeste toetus? Te olete lapsega kodus ja peate skeemitama, et raha kôrvale panna, et lapsega kauem kodus olla.

Ma ei ela mehe kulul lihtsalt, vaid panustan rahaliselt võrdselt. See tähendab, et meie elu ja kohustused on seatud arvestusega, et on 2 sissetulekut. Pole kunagi aru saanud naistest, kes elavad mehe kulul ja endale teenivad vaid taskuraha.

Nii näiteks kulub mehe raha 2 auto liisingule, elektriarve, kindlustused, kütus tööle sõitmiseks, tema enda vajadused, igakuine raha hoiusele (ootamatuteks kuludeks, mitte VH lõppemiseks) ja muidugi ka ühine söök, välhaskäimised jne.

Minu palgast samas läheb eluasemelaen, küik lasteaiaga seotud tasud-trennid, valdavalt ostan lasteriideid mina, ühine söögiraha + nüpd säästmine VH lõpuks.

Kui minu palk ära kaob, siis ainult mehe palgast ei piisa, et võtta üle kõik senised minu kulud pere ühiseelarvest + et mulle jääks ka vahendeid isiklikeks vajadusteks. Säästa saan VHst, kuna see on suurem kui palk. Aga mehe sissetulek ei oöe ju kasvanud seetõttu, et ma LHPl

Sellist juttu nagu sina, et kuhu jääb meeste panus, saavad ajada ainult naised, kelle osa pere ühiseelarves on alla 30%, mitte mehega võrdne.

Muideks ma ei ela mehe kulul. Kui ma käisin täiskohaga tööl panustasime ka üsna võrdselt. Hetkel pole meil lasteaia kohta ja seega ei ole mul vôimalik täiskohaga tööd teha. Seega on hetkel loomulik, et mees peab peret üleval.

Aga elad ju, kui mees kannab dulle “arvestatava summa” igakuiselt, puudub vajadus tööle minna ja laps erahoidu panna, samal ajal pole sul sääste, milega eelarvesse panustada. See ongi mehe kulul elamine.

Mis mõttes? See on ju ometi mehe laps ka, kellega kodus ollakse! Mees käib naise kulul tööl hoopis… Teate, enne VH-d oli ka elu ja siis ei saadetud kahekuuseid sõime. Loomulikult pidas mees peret ülal. Ometi oli elatustase väga palju madalam kui praegu…

Rasedaks jäädes mõtlesin, et olen kodus lapsega ikka paar kolm aastat kindlalt. Ehk isegi teen teise lapse väikese vahega otsa. Mul oli mu tööst nii kopp ees ja kaalusin isegi karjäärivahetust. Raha õnneks pole meie peres probleem, saaksime ka ühe sissetulekuga ilusasti hakkama. Pealegi on lapsega kodus olles kulutused nii ehk naa olnud väiksemad, eriti koroonaajal, kui kuhugi polnud minna, et iga kuu jäi suur osa vh kulutamata.

Reaalsuses tüütas mind see päevast päeva kodus olemine ja pidev lapsemajandamine nii hullult ära, et mõtlesin, et panen lapse enne kaheaastaseks saamist hoidu, ning naasen tööle. Millelegi eriti keskenduda ei saa, pendelda oma tähelepanu saja asja vahel, õhtuti ka rahulikult olla ei saa, sest laps ei maga tihti hästi õhtul või olen väsind.

Lõpuks läksin hoopiski osakoormusega tööle enne lapse üheaastaseks saamist. Kodukontori päevad, mehega graafikute klapitamine ja vanavanemate abi, hoius ei käi. Varem stressiallikana tundunud töö oli kui värskendav tuuleiil. Ärge saage valesti aru, ma armastan oma last ja temaga olla, aga ma olen selles palju parem, kui saan vaheldust.

Ei tea, kas üldse panen. Naudin kodus olemist. Peagi sündimas teine laps, vanusevahe jääb neil 2a. Tahaks ka kolmanda kohe otsa saada. Kuna ise samal ajal õpin, siis elangi mehe kulul ja mul ega tal pole sellega mingit probleemi. Kes siin nüüd jahuma tuleb, kuidas ta mu varsti maha jätab, siis ka sellele on mõeldud ja meil on vastavad kirjalikud lepingud olemas, vaeseks ja kodutuks ei jääks kumbki. Kuid ütlen ausalt, et me pole iial õnnelikumad olnud kui praegu, sest kumbki saab tegeleda asjadega, mis on meile parasjagu olulised

Plaanin panna lapse 1,5a lasteaeda ja olla kodune edasi. Miks? Sest mul on kaks koolilast pluss kasulapsed nii et isegi lasteaia abi kasutades on kodu ja lastega seotud asjatoimetusi. Ma ei naudi tingimata et just mina neid töid teen, aga tegemist need vajavad. Ma naudin, et ma olen saadaval oma lastele, neid kuulata ja maailma asju arutada. Vahest siis kui noorim in viiene tekib nii palju vaba aega, et võin tööl käimisele mõelda.

#3853099:

#3853044:

Vanem laps läks 2,4 aastaselt, kohanemine oli raske . Tegin lühemaid päevi ja tihti oli vaba päev. Suuremaks saades oli ok, kuigi ega talle lôpuni ei meeldinud seal käia. Koolis käib heameelega.

Noorem on 2,5 ja oleme lastehoiu koha ootel.

Paar korda nädalas käib lapsehoidja, et saaksin natuke vaheldust ja tööd teha. Raha pole spetsiaslselt kôrvale pannud pannud. Olen üsna kokkuhoidlik. Abikaasa kannab iga kuu minu arvele korraliku summa, lisaks on tema kanda paljud jooksvad kulud, teisid jne.

Vâârtustab seda, et olen lapsega kodus. Mees tegeleb ka lastega väga palju.

Mul tekkiski küsimus, et kus on teie meeste toetus? Te olete lapsega kodus ja peate skeemitama, et raha kôrvale panna, et lapsega kauem kodus olla.

Ma ei ela mehe kulul lihtsalt, vaid panustan rahaliselt võrdselt. See tähendab, et meie elu ja kohustused on seatud arvestusega, et on 2 sissetulekut. Pole kunagi aru saanud naistest, kes elavad mehe kulul ja endale teenivad vaid taskuraha.

Nii näiteks kulub mehe raha 2 auto liisingule, elektriarve, kindlustused, kütus tööle sõitmiseks, tema enda vajadused, igakuine raha hoiusele (ootamatuteks kuludeks, mitte VH lõppemiseks) ja muidugi ka ühine söök, välhaskäimised jne.

Minu palgast samas läheb eluasemelaen, küik lasteaiaga seotud tasud-trennid, valdavalt ostan lasteriideid mina, ühine söögiraha + nüpd säästmine VH lõpuks.

Kui minu palk ära kaob, siis ainult mehe palgast ei piisa, et võtta üle kõik senised minu kulud pere ühiseelarvest + et mulle jääks ka vahendeid isiklikeks vajadusteks. Säästa saan VHst, kuna see on suurem kui palk. Aga mehe sissetulek ei oöe ju kasvanud seetõttu, et ma LHPl

Sellist juttu nagu sina, et kuhu jääb meeste panus, saavad ajada ainult naised, kelle osa pere ühiseelarves on alla 30%, mitte mehega võrdne.

Ei no kõik su tekst arusaadav, aga miks on taunitav, et mees on suuteline ning soovib oma peret üleval pidada? Miks sa pead nui neljaks võrdselt panustama ja isegi need naised, kes “vaid” kolmandik pere eelarvest katavad, on sinu jaoks mõistetamatu nähtus?

Mina näiteks ei saaks lapsi mehega, kelle puhul teaksin, et ta ei suuda kogu pere elamiskulusid katta. Ma ei leia, et ma olen nii lihtne naine, et isegi imikute eluetapis pean mõtlema “pere ülalpidamisse” panustamise peale. Õnneks ei peagi.

Mul jäi juba enne lapsega koju jäämist pool palka üle. Nüüd jääb veel rohkem.

Riietele, trennile, reisidele, autole ei kulu?
Ma pidin 9 kuu jooksul kogu garderoobi 2x välja vahetama, sest kui 60 cm-st saab pea 100, siis ikka vanu riideid selga ei pressi. Trenn läks hoopis kallimaks- mitterasedana jooksin välitingimustes, rasedana tuli rasedajooga jm. rasedatele sobilikud trennid, mis on tasulised. Autot kasutan sama palju- rasestumine võtab juhtimisvõime? Reisimisest samuti ei loobunud, alles lõpus.
Ja siis tuli osta kõik lapsega seonduv.
Need, kes väidavad, et rasedana/ vanemapuhkusel jääb kõvasti raha üle, suudavad kas koonerdada või istuvad 24/7 kodus dressid seljas.

Mis mehe kulul elamisest te räägite? Kui nii võtta, sai mees minu “kulul” lapse – ei pidanud ta rase olema, hommikuti oksendama, kõrvetiste käes vaevlema, sünnitama, sünnitusest taastuma, rinnaga toitma jne.

Meil õnneks ei ole sinu ja minu raha, on ühine pott, kõik varad on ühised ja õnneks teenib mees nii hästi, et raha pärast ei pea ma tööl käima. Ma lihtsalt ise ei suuda pikalt kodus olla, väga üksluiseks läheb.

Teemasse – minu mõlemad lapsed hakkasid väiksemas erahoius käima paar päeva nädalas umbes 1,5-aastaselt ja täiskohaga lasteaeda läks üks aasta hiljem ja teine pool aastat hiljem. Kummalgi juhul mingeid raskuseid ei olnud, pigem neile meeldis seltskond ja vaheldus. Minu enda jaoks oli kaks aastat umbes see piir, kust ma nägin, et enam ei jõua kodus nii palju meelelahutust pakkuda lapsele kui tal seda vaja oleks.

#3903453:

#3894459:

#3853445:

Pool vanemahüvitist jääb üle? Varasemalt pidi selle summaga hakkama saama üks (naine), nüüd kaks inimest (naine ja laps). Või siis naine+ pool last, kui mees sama palju panustab. Kôik kulud ju hoopis suurenevad. Ilmselt need, kes pool VH kõrvale panevad, saavad mehelt iga kuu korraliku summa, muidu see matemaatika ei klapi.

Pole küll see, kes sedasi kirjutas, aga mis selles väites ebaloogilist on? Mina näiteks hakkan saama maksimum vanemahüvitist. Laenud on kõik tagasi makstud. Kogu palk praegu ja varsti hüvitis ongi vaid jooksvate kulude katteks (söök, riided, kommunaalid jms). Kui tahaks saaks vabalt isegi rohkem kui pool säästa ilma sentigi mehelt saamata või sentigi ühtegi säästu kasutamata.

Saad maksimum vanemahüvitist ja raha kulutad vaid söögile, riietele (ilmselt odavatele, sest muidu ei jääks nii palju järgi) ja arvete tasumisele? Miks sa ennast ja oma last nii vähe väärtustad? Miski peale söömise ja kodus istumise huvi ei paku?

Kuidas on see, et inimene säästlikumalt elades endale pikemalt lapsega kodus olemist lubada saab kuidagi vähem enda ja lapse väärtustamine, kui raha kallite riiete (millest lapsel endal on niikuinii täiesti kama kaks) ja näiteks reiside (mida laps selles eas ei mäletakski) peale laiaks löömine 🤣

Ja palju on põnevaid tegevusi, mis annavad nii emale kui ka lapsele väga palju, aga suurt midagi ei maksa. Raamatud, looduses käimine jne.

#3904170:

Hakkasin raha kõrvale panema juba mitu aastat enne rasedaks jäämist. Ja seda mõlema lapse puhul. Üks läks aeda 2a8k vanuselt, teine läks 2a6k vanuselt.

Ma tean, et lapsed on väikesed ainult seni kuni nad on, aga töö ei saa iialgi otsa. Mulle on mu lapsed olnud alati tähtsamad kui töö. Kas keegi ütleb teile töö juures aitäh selle eest, et viisite oma lapse varakult aeda? Tõenäoliselt mitte. Asendamatuid ei ole olemas.

Hakake raha kõrvale panema juba varakult enne rasestumist. Ometi lapsi ju planeeritakse…või teil on ups lapsed 🙁

Tööl tehke avaldus tulumaksuvaba miinimumi mitte arvestamiseks ehk 0 € ja saate järgmisel aastal selle raha oma arvele korraga. Kui terve aasta suudate selle rahata elada, siis suudate ka kõrvale panna. Ei?

Dekreediraha tuleb korraga arvele, lööte selle laiaks kohe? Olete ju kodune siis ja kuhu te selle siis kulutate? Pange enamus sellest ka kõrvale. Jagage raha kasvõi nädalate kaupa ära, palju kulutada võite.

Ja enne rasestumist ostke omale suuremad asjad ära, uued joped, suusapüksid, uus külmik kui vaja või pesumasin vms. Siis on VH ajal üks mure jälle vähem.

Planeerima peab lihtsalt….

Riideid pole küll mõtet ette osta. Figuur ei pruugi samaks jääda peale sünnitust.

Isegi siis kui kaal oluliselt ei tõuse.

Kui on hirmus vajadus jope järgi ja raha vähe võib ju outletist või järelturult osta endale paraja jope.

#3904877:

#3904170:

Hakkasin raha kõrvale panema juba mitu aastat enne rasedaks jäämist. Ja seda mõlema lapse puhul. Üks läks aeda 2a8k vanuselt, teine läks 2a6k vanuselt.

Ma tean, et lapsed on väikesed ainult seni kuni nad on, aga töö ei saa iialgi otsa. Mulle on mu lapsed olnud alati tähtsamad kui töö. Kas keegi ütleb teile töö juures aitäh selle eest, et viisite oma lapse varakult aeda? Tõenäoliselt mitte. Asendamatuid ei ole olemas.

Võib mõelda niipidi, aga ka hoopis teistpidi. Esiteks paljude jaoks ei ole vaimselt lihtne olla kodus lastega ligi kolm aastat järjest. Mõnele inimesele päriselt ka meeldib oma töö. Teiseks kuigi mingisugune töö enamasti turul tõesti leidub, siis selleks, et arenda ja edasi jõuda, üldjuhul peaks ikkagi mitte liiga kauaks eemale jääma töökohalt. Ise olen aasta kodus olnud ja tunnen mandumist ja kardan tõesti, et veel väga kauaks koju jäädes ei oskagi pärast enam oma tööd teha ja pean nullist alustama.

Samuti mõtlen, et kui lapsed on suuremad, no juba 10 või 15 aastased, siis on neil pigem huvi, et emal oleks midagi muud ka peale laste. Oleks mingi oma teema. Ja mul emana ilmselt oleks ka hea, et ma ei hoiaks siis ainult kümne küünega lastest kui kogu oma elust kinni, vaid mul oleks ka midagi muud teha, midagi mis huvi pakub. Selleks, et see nii oleks, ei tasuks ikkagi vist pikkadeks aastateks koju jääda. Kahjuks praegune süsteem Eestis soodustab vägagi seda, et naised pikalt kodus oleksid.

Lõppude lõpuks loomulikult kõik on iga pere enda otsustada, aga jah, ma ei ülistaks seda aastaid lastega kodus olemist. Elus ikkagi on ka muud.

Selle peale tasub samuti mõelda jah.

Mina ka ei tee tööd ainult selleks, et raha teenida. Mulle päriselt meeldib mu töö. Õnneks sain ka lapsega kodus olles väikese koormusega jätkata – hoidis värskena ja samas olin lapsega piisavalt pikalt kodus.