Pool vanemahüvitist jääb üle? Varasemalt pidi selle summaga hakkama saama üks (naine), nüüd kaks inimest (naine ja laps). Või siis naine+ pool last, kui mees sama palju panustab. Kôik kulud ju hoopis suurenevad.
Ilmselt need, kes pool VH kõrvale panevad, saavad mehelt iga kuu korraliku summa, muidu see matemaatika ei klapi.
Kui kulud on mehega jagatud 50/50 ja säästudeks midagi üle ei jää, siis tõesti see matemaatika ei klapi. Ja ainus lahendus on tööle minek VH lõppemisel.
Ja see, kui palju saab naine kodus olles säästa, sõltub sellest, kui suur osa eelarvest sai eelnevalt kulutatud nn mugavusasjadele (hobid, reisimine, väljas söömine/toidu tellimine, riided jne). Ma tunnen küll, et dekreedis (ja üleüldse pandeemia ajal) kulutan vähem, kuna teen kodus süüa, väljas käin üliharva, ei vaja esinduslikke tööriideid, ei tee rühmatrenni, ei reisi, sõidan vähem autoga/taksoga jne. Samas kui 90%+ minu kuludest oleksid nö hädavajalikud kulud (kodulaen, liiising, söök, laste trennid jne), siis mingit puhvrit ilmselt ei jääks.
Kuna peremudeleid on seinast seina, siis on suht mõttetu vaielda, kas ja kui palju saab VH-st kõrvale panna.
Meil on nt nii, et mehe palgast saame kenasti ära elatud. Mina maksan oma palgast kinni oma isiklikud kulutused, laste hoiud-trennid, käin poes kui vaja, ostan koju asju, kingitusi, pean koera üleval 🙂 Saan küll selliselt oma emapalka 3 aasta peale venitada. Samas mõistan, et paljudel see ei õnnestu, sest kulude jaotus on teistsugune.
p.s. Ülalpeetavaks abikaasaks ennast ei pea, oman haridust ja ka töökohta, oma lõbud ja laste kulud maksan ise kinni ja vajadusel saan oma lapsed ise kasvatatud. Jah, minu sissetulek on mehe omast väiksem, aga igaüks meist panustab perekonda parimal võimalikul viisil (tema elutaseme näol ja mina lastega veetud ajaga ja majapidamisega). Mis muidugi ei tähenda, et ma ei teeni üldse raha ja mees ei tegele lastega.