Otsin kuuendat kuud tööd. Esimese kuu-paar pigem laisalt (ainult väga huvipakkuvatesse kohtadesse saatsin avaldused) ja pärast seda suhteliselt intensiivselt. Nüüd on mingi madalseis…
Kui kaua läks teil uue töökoha leidmiseks? Kas siis otsisitr ka n-ö valimatult, kuhu iganes võetakse, või suhteliselt spetsiifilist kohta?
Otsin lihtsalt lohutuseks kogemusi.
Otsisin 2 kuud niimoodi, et iga jumala päev käisin raamatukogu arvutis ja saatsin 1h cv ja motivatsioonikirju laiali (v.a. P, sest siis oli raamatukogu suletud). Raamatukogu valisin sellepärast, et seal ei lähe mõte nii kiirelt uitama kui kodus läheks. Alguses rohkem meeldivatele kohtadele, hiljem, kui uusi ja huvitavaid piisava kiirusega peale ei tulnud, siis ka mitte nii meedlivatele. Kord (mille ma ise endale lõin) oli väga range, aga tulemuse ta tõi.
Ega neid lõputuid korvi saamise kirju tööandjatelt meeldiv lugeda ei olnud, aga pidi ikka kuidagi edasi punnitama kui tahta leiba lauale.
ma otsisin ikka kaks aastat ja lõpuks ei leidnudki, sain tuttavate kaudu ühe pakkumise, mida tegema hakkasin, aga ma ei ole kellegi palgal, vaid regasin end FIEks ja täidan ühe suure kliendi tellimust. Hetkel juba teine aasta tiksub niimoodi, sissetulek on piisav, mõnikord küll vaatan töökuulutusi, aga ega eriti ei tahagi kuskile kellast kellani, mõõdetud lõunapausiga tööle minna.
Samas oleks muidugi kena, kui haigena saaks võtta haiguslehe, suvel puhata ja talvel jõulupreemiat… 🙂
Minul saab varsti 2 kuud ja töökohta ei paista. Olen saanud 3 eitust, millest viimane tegi väga haiget. Tööd ei saanud, sest ma ei oska üht programmi, mida minu ajal ei õpetatud (eelistati selle programmi oskajat ehk sisuliselt nooremat). Nüüd kandideerisin ja taas ei, sest eelistatakse Tallinna kontorisse inimest, kuigi olemas kontor ka mujal Eestis…. Ma juba pean seda diskrimineerimiseks….
Minul saab varsti 2 kuud ja töökohta ei paista. Olen saanud 3 eitust, millest viimane tegi väga haiget. Tööd ei saanud, sest ma ei oska üht programmi, mida minu ajal ei õpetatud (eelistati selle programmi oskajat ehk sisuliselt nooremat). Nüüd kandideerisin ja taas ei, sest eelistatakse Tallinna kontorisse inimest, kuigi olemas kontor ka mujal Eestis…. Ma juba pean seda diskrimineerimiseks….
Eelistati teist inimest ju programmi oskamise pärast, mitte vanuse pärast?
Otsin kuuendat kuud tööd. Esimese kuu-paar pigem laisalt (ainult väga huvipakkuvatesse kohtadesse saatsin avaldused) ja pärast seda suhteliselt intensiivselt. Nüüd on mingi madalseis…
Kui kaua läks teil uue töökoha leidmiseks? Kas siis otsisitr ka n-ö valimatult, kuhu iganes võetakse, või suhteliselt spetsiifilist kohta?
Otsin lihtsalt lohutuseks kogemusi.
Milline haridus sul on ja kui vana oled?
Mina otsisin tööd peaaegu aasta. Mul on kõrgharidus ja vanus 43.
Peaaegu pooled töötud pidid olema kõrgharidusega.
Ma ka algul kandideerisin erialastele pakkumistele ja peale vestlust oli nii mõneski kohas väga positiivne kogemus, aga valiti ikkagi noorem.
Hiljem lasin lati madalamale ja kandideerisin praktiliselt igale pakkumisele, kus tundus vähegi mõistlik töö. Vähestesse kohtadesse kutsuti vestlusele, ilmselt olin ülekvalifitseeritud või liiga vana.
Ühe sellise pakkumisega näkkas ja sain tööle. Pean ütlema, et see töö mind üldse ei rahulda ja jälgin tööpakkumisi ning sobivatele kandideerin ja üritan leida paremat.
Mina leidsin oma praeguse töökoha veidi alla 3 nädalaga. Kandideerisin mitmesse ettevõttesse spetsiifilistele ametikohtadele, mis minu edasiste karjääriplaanidega sobisid. Töötan IT-valdkonnas.
Kas sulle on ka mingit tagasisidet antud, miks sind ei ole valitud, nt et mõni oskus on puudu või mitte vajalikul tasemel vms? Selles suhtes, et kui tööandjad annaksid rohkem konstruktiivset tagasisidet, siis tööotsijad saaksid vähemalt aimu, mida juurde õppida vms, seda eriti, kui tegu on mingi oskusega, mida tõesti selles valdkonnas võiks hästi osata või tuleks lihtsalt kasuks.
See, kes siin enne kirjutas, et teda ei võetud tööle mingi programmi mitteoskamise pärast, kas sulle võiks tulla edasistel tööotsingutel kasuks, kui sa seda juurde õpiksid või oli see lihtsalt totakas nõue?
Mina leidsin oma praeguse töökoha veidi alla 3 nädalaga. Kandideerisin mitmesse ettevõttesse spetsiifilistele ametikohtadele, mis minu edasiste karjääriplaanidega sobisid. Töötan IT-valdkonnas.
Kas sulle on ka mingit tagasisidet antud, miks sind ei ole valitud, nt et mõni oskus on puudu või mitte vajalikul tasemel vms? Selles suhtes, et kui tööandjad annaksid rohkem konstruktiivset tagasisidet, siis tööotsijad saaksid vähemalt aimu, mida juurde õppida vms, seda eriti, kui tegu on mingi oskusega, mida tõesti selles valdkonnas võiks hästi osata või tuleks lihtsalt kasuks.
See, kes siin enne kirjutas, et teda ei võetud tööle mingi programmi mitteoskamise pärast, kas sulle võiks tulla edasistel tööotsingutel kasuks, kui sa seda juurde õpiksid või oli see lihtsalt totakas nõue?
Selle programmi kasutama õppimine võtab rohkem kui aasta. Sisaldab väga palju võimalusi.
Viimati kui töökohta vahetasin 50+ vanuses, siis sain esimese kandideerimise peale juba positiivse vastuse. Ise kõhklesin veidi (no tegelikult lausa loobusin, sest tööajad polnud päris need, mis minu ideaalis oleksid olnud). Natuke nad mind moosisid, kaalukeeleks sai palgapakkumine, mis oli eelmisest töökohast neto vs bruto võrra suurem. Oman rakenduskõrgharidust tänapäeva mõistes, aga töökogemus selles vallas jäi aastate taha. Mingeid programme ka “minu ajal” ei õpetatud, aga töö käigus saab kõik selgeks. Oluline on, et ise õppimis- ja arenemisvõimeline oleksid.
Mis programm see on, mille kasutama õppimine rohkem kui aasta võtab? Hakkadki samm-sammult tegema.
Nende keerulisemate programmidega on see häda, et nö kuivalt õppimisega ei olegi võimalik neid korralikult selgeks saada, kõrvale on vaja reaalselt praktikat ja päriselu ülesandeid.
Mina olen otsinud kevadest saadik 🙁 Ma ei ole töötu, oman pikaajalist kogemust valdkonnas ning eelmisel aastal läbisin ka pika ja põhjaliku erialase täienduse, mid ajust igaühel ett epole näidata. Arvasin naiivselt, et see annab mulle konkurentsieelise :/
Kõige kurvem on see, et minu valkdonnas on küll töökuulutusi koguaeg, aga ma olen nii pika kogemusega, et ma päris igale poole ei kandideeeri – st valdkonna mõiste on lai ja täpsemad tööülesanded erinevates asutustes võivad vägagi erineda. Valin neid, mis mind huvitavad ja mulle väljakutset teevad. Samuti kindlasti ka palk – umb 30% kuulutustest on palk juures ja brutopalk on 400-600 euri väiksem, kui mul praegu – tavaliselt need konrkeetsed kohad ei huvita mind ka kas tööülesannete kirjelduse või asutuse tõttu (nt ei soovi avalikku sektorit).
Samas jama ongi see, et nendele kohtadele, mis mind huvitavad, umbes 50% juhtudes, kuigi mul on äge täiendkoolitus seljataga, siis kogemuse poolest ei vasta ma profiilile – mul nimelt just avaliku sektori kogemus, millest nüüd tahan välja astuda. Ilmselt see ei paelu paljusid ettevõtjaid. Eriti väiksemaid kollektiive. Kui olen kandideerinud suurtesse nö “traditsioonilistesse” ettevõtetesse, siis on ikka kutsutud vestlusele, lastu ülesandeid lahendada, aga väiksemad või moodsad ettevõtted, start-upid jne, need vaatavad kõik minust mööda 🙁
Kusjuure smind ei masendagi see, et kui mulle pakkumist ei tehta, vaid kui mind ei kutsuta isegi vestlusele vmt, et mu cv ja kaaskiri üldse ei paelu, kuigi olen just rõhutanud oma seda kogemust ja teadmisi, mida ka töökuulutuses on mainitud.
Ma juba ähvardasin meest, et kui kevadeks uut kohta ei leia, siis teeme veel ühe lapse, mul praegusest kohast kopp ees 😀
Nüüd kandideerisin ja taas ei, sest eelistatakse Tallinna kontorisse inimest, kuigi olemas kontor ka mujal Eestis…. Ma juba pean seda diskrimineerimiseks….
Aga saada CV-d otse ettevõtetesse kes seal sinu raadiuses asuvad. Nii mõnelgi võib just lisajõudu vaja minna, aga otsimisega ei ole aega tegeleda.
viimane kord juhtus nii et tulin töölt halva tujuga koju ja saatsin emotsiooni ajel samal õhtul teise kohta oma CV. 2 nädala pärast oli leping allkirjastatud.
mõned aastad tagasi otsisin 6-7 kuud nii et iga nädal saatsin mitmesse kohta oma kanditatuuri
ole hulljulge, kui pooled nõuded vastavad nõutule, siis kandideeri, ja mine vestlusele suhtumisega et sina ka võid valida töökohta mitte ainult tööanjda inimest. ei tohi tunduda meeleheitel, isegi kui hinges seda oled.
Kas kellelgi on olnud uue töö leidmine ka puhas õnnelik juhus? Nii, et pole sellel alal kogemust, aga tööandja on just teid millegipärast välja valinud. Näiteks, et olete olnud pikalt lojaalne eelnevale tööandjale vms? On juhtunud kellelgi nii, et kandideeritud töökohale vastust ei saa, aga mingi aeg hiljem helistatakse samast firmast ja pakutakse mingit muud ametikohta?
Võibolla lohutab see, et ega ettevõtted ka alati enda jaoks parimaid otsuseid teha ei oska ja vahel ei pruugi see tööst ilma jäämine üldse tähendada, et oleksid olnud kõige kehvem kandidaat.
Näiteks mina kunagi ka ei osutunud ühele tööle valituks. Kui siis aga mõned kuud hiljem selgus, et see inimene, kes valiti, üldse asjaga hakkama ei saa, võeti uuesti minuga ühendust ja pakuti seda tööd mulle. Kuna polnud vahepeal tööd leidnud, siis läksin, ning töötasin seal lõpuks väga heade tulemustega peaaegu viis aastat.
viimane kord juhtus nii et tulin töölt halva tujuga koju ja saatsin emotsiooni ajel samal õhtul teise kohta oma CV. 2 nädala pärast oli leping allkirjastatud.
mõned aastad tagasi otsisin 6-7 kuud nii et iga nädal saatsin mitmesse kohta oma kanditatuuri
ole hulljulge, kui pooled nõuded vastavad nõutule, siis kandideeri, ja mine vestlusele suhtumisega et sina ka võid valida töökohta mitte ainult tööanjda inimest. ei tohi tunduda meeleheitel, isegi kui hinges seda oled.
Ma ütleks ka, et kahtluse korral ikka kandideerige, äkki just selle firmaga, kus ei kujutanud end töötamas, käib klikk peas ära 🙂
Otsime pidevalt 1-2 töötajat juurde ja isegi kandideerijaid on vähe, pole kellegi seast valida. Töökuulutus on kaasaegne ja levitame sotsmeedias ka, nii et nähtavust peaks olema. Valdkond on küll üsna spetsiifiline, aga töö tegemiseks erialane haridus oluline pole – oluline on inimene ise.
viimane kord juhtus nii et tulin töölt halva tujuga koju ja saatsin emotsiooni ajel samal õhtul teise kohta oma CV. 2 nädala pärast oli leping allkirjastatud.
mõned aastad tagasi otsisin 6-7 kuud nii et iga nädal saatsin mitmesse kohta oma kanditatuuri
ole hulljulge, kui pooled nõuded vastavad nõutule, siis kandideeri, ja mine vestlusele suhtumisega et sina ka võid valida töökohta mitte ainult tööanjda inimest. ei tohi tunduda meeleheitel, isegi kui hinges seda oled.
Ma ütleks ka, et kahtluse korral ikka kandideerige, äkki just selle firmaga, kus ei kujutanud end töötamas, käib klikk peas ära ????
Otsime pidevalt 1-2 töötajat juurde ja isegi kandideerijaid on vähe, pole kellegi seast valida. Töökuulutus on kaasaegne ja levitame sotsmeedias ka, nii et nähtavust peaks olema. Valdkond on küll üsna spetsiifiline, aga töö tegemiseks erialane haridus oluline pole – oluline on inimene ise.
Mis tööga tegu ja kus töökoht asub?
10 kuud otsisin tööd, suvalistele kohtadele ei kandideerinud, ikka neile kuhu päriselt ka tööle minna soovisin. Vestlustel käisin selle aja jooksul nii 7-8 kohas, kolmes kohas jõudsin lõppvooru ja kahes kohas lausa viimase kahe hulka.
Aga koht, mille lõpuks sain vastas väga mu soovidele nii ametikoha sisu kui palganumbri ja töötingimuste poolest. Seega ootamine tasus ära.
kui oled fill, siis kandideeri sinna: https://www.cvkeskus.ee/korrektor-keeletoimetaja-tallinnas-adell-taevas-ou-624872
Kas kellelgi on olnud uue töö leidmine ka puhas õnnelik juhus? Nii, et pole sellel alal kogemust, aga tööandja on just teid millegipärast välja valinud.
Minul nii oli, valiti välja sobivate isikuomaduste ja eelmises valdkonnas saavutatu põhjal.
Kas kellelgi on olnud uue töö leidmine ka puhas õnnelik juhus? Nii, et pole sellel alal kogemust, aga tööandja on just teid millegipärast välja valinud. Näiteks, et olete olnud pikalt lojaalne eelnevale tööandjale vms? On juhtunud kellelgi nii, et kandideeritud töökohale vastust ei saa, aga mingi aeg hiljem helistatakse samast firmast ja pakutakse mingit muud ametikohta?
Minul oli mingi 15 või rohkem aastat tagasi nii, mu eelmine töökoht. Mu esimene töö mulle üldse ei meeldinud ja ma olin täitsa stressis – ei meeldinud töö (liiga rutiinne) ja tööandja (nii vahetu ülemus kui ka juhtkond). Juhuslikult sattusin lõuna ajal tänaval kokku endiste koolikaaslstega teiselt erialalt ja tuli jutuks nendega kuidagi, et mul kopp ees ja tahaks uut tööd – ja juhuslikult nad teadsid, et neil just ühes osakonnas otsitaksegi lihtsalt kõrgharitud normaalset inimest 😀 Saatsin cv, käisin vestlusel ja saingi koha (isegi 100 krooni väiksemale palgale, aga tookord oli mul savi). Eriala oli tegelikult väga spetsiifiline, mida õpetati eraldi ka koolis, aga samas ka mittemidagi nii ulmelist, et normaalne mõistlik inimene ei suudaks endale selgeks teha. Kusjuures ma lõpuni tegelikult ei sanaudki asjadel epihta, aga suutsin kõik ära petta – mind peeti väga targaks ja üheks parimaks 😀 Endal oli koguaeg närv sees, et millal nad avastavad, et ma ei jaga üldse matsu 😀 Aga vahetasin enne tööd….
Kuna teen praktiļist tööd ja olen selles väga hea, pole iial pidanud tööd otsima. Otsitakse mind.
Kui kaua läks teil uue töökoha leidmiseks? Kas siis otsisitr ka n-ö valimatult, kuhu iganes võetakse, või suhteliselt spetsiifilist kohta?
ma olen oma elu jooksul vaid 1 kord tööd otsinud: olin siis 18, jätnud ülikooli peale esimest paari kuud pooleli (eriala ei sobinud) ja vajasin töökohta kuni sügisel uuele erialale teise ülikooli õppima asun.
läksin tollasesse tööbüroosse (aasta oli 1983), sain pabrilipiku ühe tehase kontori aadressiga ja järgmisel nädalal olin juba oma elu 1.tööpostil seal kontoris (paberitöö).
kõik ülejäänud töökohad on tulnud kuidagi teistmoodi: riiklik kohustuslik suunamine peale ülikooli lõppu, tuttavate ja tuttavate-tuttavate kaudu, klientide kaudu jne.
Mis tööga tegu ja kus töökoht asub?
Tõlkebüroo projektijuht, Tallinnas.
Mis tööga tegu ja kus töökoht asub?
Tõlkebüroo projektijuht, Tallinnas.
Olgu, aga tekkis küsimus, et kuidas on tõlkimises oluline vaid inimene ise, mitte see, et keeli oskab? Milline see inimene olema peaks, keda otsite?
Mis tööga tegu ja kus töökoht asub?
Tõlkebüroo projektijuht, Tallinnas.
Olgu, aga tekkis küsimus, et kuidas on tõlkimises oluline vaid inimene ise, mitte see, et keeli oskab? Milline see inimene olema peaks, keda otsite?
Ma ei ole küll see inimene, kes sellest tööst kirjutas siin, aga olen kursis selle ametikoha võlude ja valudega. Kui otsitakse projektijuhti, siis projektijuht ise ju ei tõlgi ega toimeta. Tegemist on inimesega, kes peab vahendama klientidelt saadud materjale tõlkijatele ja toimetajatele. Oluline on inglise keele oskus, et välisklientidega suhelda, peab ka aru saama nende saadetud juhenditest jmt. Kindlasti tuleb kasuks ka tõlketarvara tundmine, sest tõlkijad pöörduvad kõigepealt ju hätta sattudes projektijuhi poole. Kindlasti peab see inimene olema hea pingetaluvusega, sest kui jamad tekivad, siis tavaliselt kõik korraga, tähtajad tiksuvad üle, mingid programmid ei tööta, mingitest juhenditest ei saa keegi aru jne. Ühesõnaga hunnik koordineerimist.
Minul saab varsti 2 kuud ja töökohta ei paista. Olen saanud 3 eitust, millest viimane tegi väga haiget. Tööd ei saanud, sest ma ei oska üht programmi, mida minu ajal ei õpetatud (eelistati selle programmi oskajat ehk sisuliselt nooremat).
Programm, mida “sinu ajal ei õpetatud”? Huvitav, ma olen 38, kõrgharidus, suures rahvusvahelises ettevõttes keskastmejuht IT alal, ja ma ei tea ühtegi programmi, mida keegi oleks mulle õpetanud. Hea küll, keskkoolis oli vist arvutiõpetuse nime all mingi aine, kus õppisime operatsioonisüsteemi tundma ja ehk ka tekstitöötlust, aga mingit “programmi õpetamist” ei ole pärast keskkooli küll olnud. Jah, programmeerimiskeeli on õpetatud, aga mingi programmi kasutamist… Ja programm, mille kasutama õppimine võtab aasta? Mis rumal jutt see on? Exceli kõrgtaseme saab käppa paari kuuga, sealhulgas siis ka macrote kirjutamine. Tava kontoritöötaja tasemel (tabelarvutus, graafikud, vlookup ja muud sellised tavapärasemalt vajalikud oskused) saab nädala-paariga selgeks. Mis imeprogramm see on, mille kasutamist tuleb terve aasta õppida?
Mina ka ei võtaks tööle inimest, kes teataks, et seda programmi ei ole talle õpetatud.
Mis tööga tegu ja kus töökoht asub?
Tõlkebüroo projektijuht, Tallinnas.
Olgu, aga tekkis küsimus, et kuidas on tõlkimises oluline vaid inimene ise, mitte see, et keeli oskab? Milline see inimene olema peaks, keda otsite?
Ma ei ole küll see inimene, kes sellest tööst kirjutas siin, aga olen kursis selle ametikoha võlude ja valudega. Kui otsitakse projektijuhti, siis projektijuht ise ju ei tõlgi ega toimeta. Tegemist on inimesega, kes peab vahendama klientidelt saadud materjale tõlkijatele ja toimetajatele. Oluline on inglise keele oskus, et välisklientidega suhelda, peab ka aru saama nende saadetud juhenditest jmt. Kindlasti tuleb kasuks ka tõlketarvara tundmine, sest tõlkijad pöörduvad kõigepealt ju hätta sattudes projektijuhi poole. Kindlasti peab see inimene olema hea pingetaluvusega, sest kui jamad tekivad, siis tavaliselt kõik korraga, tähtajad tiksuvad üle, mingid programmid ei tööta, mingitest juhenditest ei saa keegi aru jne. Ühesõnaga hunnik koordineerimist.
Aitäh, täpselt nii ongi: hunnik koordineerimist, probleemide lahendamist ja ka rutiini. Millegipärast on inimestele tõlkebüroodest jäänud mulje, et kõik töötajad seal tõlgivad.
Mina leidsin oma praeguse töökoha veidi alla 3 nädalaga. Kandideerisin mitmesse ettevõttesse spetsiifilistele ametikohtadele, mis minu edasiste karjääriplaanidega sobisid. Töötan IT-valdkonnas.
Kas sulle on ka mingit tagasisidet antud, miks sind ei ole valitud, nt et mõni oskus on puudu või mitte vajalikul tasemel vms? Selles suhtes, et kui tööandjad annaksid rohkem konstruktiivset tagasisidet, siis tööotsijad saaksid vähemalt aimu, mida juurde õppida vms, seda eriti, kui tegu on mingi oskusega, mida tõesti selles valdkonnas võiks hästi osata või tuleks lihtsalt kasuks.
See, kes siin enne kirjutas, et teda ei võetud tööle mingi programmi mitteoskamise pärast, kas sulle võiks tulla edasistel tööotsingutel kasuks, kui sa seda juurde õpiksid või oli see lihtsalt totakas nõue?
Selle programmi kasutama õppimine võtab rohkem kui aasta. Sisaldab väga palju võimalusi.
ja sina imestad, miks eelistati inimest, kes seda juba oskab, ja pead seda lausa diskrimineerimiseks???
