Esileht Pereelu ja suhted kui lähedane ei lõpeta ülikooli

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 105 )

Teema: kui lähedane ei lõpeta ülikooli

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et ükski magistrit nõudev töökoht pole nõus tööle võtma inimest, kes suudab ülikooli lõpetada 3-4-kordse nominaalajaga. See ju näitab, et võimekus puudub.

Kui pole baka lõpetatud, missugusest magistrist räägid?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

20ndates bakalõpetaja võib lõpetada selle baka, aga nemad on raskes seisus, kui teatud töökohtadel eelistatakse magistrit. Vanus vanuseks.

Esimest korda töökogemuseta saab mõnel alal küll, kuhu erialase paberita tööle ei võeta. Aeg eriala vahetada ja lõpetada see surnud hobu kurnamine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Akadeemilisel puhkusel olija on siiski täpselt samamoodi tavatudeng, nagu teisedki. Staatuses ei muutu mitte midagi, isegi aineid saab täpselt samamoodi teha.

Mina ise imestan samamoodi, kuidas tänapäeval niimoodi võimalik on – ju siis on. Kui mina ülikoolis käisin ammu aega tagasi, siis me väga kartsime isegi halba hinnet, ja edasijõudmatus tähendas ka tasuta koha kaotamist. Praegu õpi nagu tahad, tulemused ei loe, lisa-aastaid antakse vabalt, kui õppida ei taha, saad akadeemilisel olla… Mis niimoodi viga. Noh, minu poolt muidugi selles mõttes ebaõiglane emotsioon, et ma olen ülikooli peale tige, et see teda taga ei sunni, aga ega me ju ise ka perega ei sundinud…

Mina ausalt öelda muretsen rohkem selle pärast, et kui nii palju aega on möödas reaalsest õppetööst, siis kuidas järgmisel talvel lõpueksam sooritatud saab.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Akadeemilist saab võtta 1 a tavalist ja 2 a tervislikel põhjustel. Lisaks saab Tartus minu teada võtta lisa-aastat. Seega 4 a juba koos. Kui õpe oli 3 a, tulebki 7 a täis. Siis saab eksternina ka tasuliselt lõpetada, kui kõik muu kasutatud, aga ikka puudu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seitsmendat aastat ülikoolis saab minu teada olla küll vaid eksternina. Eksmatt tuleb ikka oluliselt varem. Samuti ei saa sel juhul võtta akadeemilist puhkust, sest pole kusagilt võtta, kui sa pole kooli hingekirjas. Ei ole kuulnud, et neid tingimusi muudetud oleks, olen enda meelest üsna kursis, sest samuti on pikka aega ülikool lõpetamata, lõputöö kirjutamata nimelt, ja hoian end ikka kursis võimalustega. Seega tundub ka mulle libateemana.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seitsmendat aastat ülikoolis saab minu teada olla küll vaid eksternina. Eksmatt tuleb ikka oluliselt varem. Samuti ei saa sel juhul võtta akadeemilist puhkust, sest pole kusagilt võtta, kui sa pole kooli hingekirjas. Ei ole kuulnud, et neid tingimusi muudetud oleks, olen enda meelest üsna kursis, sest samuti on pikka aega ülikool lõpetamata, lõputöö kirjutamata nimelt, ja hoian end ikka kursis võimalustega. Seega tundub ka mulle libateemana.

Mina siin libateemat ei haista, mis siin nii uskumatuna tundub? Olen ka varem teemas sõna võtnud, et tean sarnaseid venivillemeid, kellel on suur vastumeelsus rutiini ja töötamise suhtes, seega on nad aastate viisi üliõpilased, vaheaastatel on neil “depressioon”, kuni jälle suure õhinaga uuel erialal õppima hakatakse.

Antud teema puhul võib mitmeid variante olla: mees ongi võibolla eksmati saanud ja ajab perele mullikesi, et teda rahule jäetaks; tegu on erakooli/kassikooliga, kus võib pikalt venitada, koolil on peaasi, et raha jookseks; teemaalgataja on jälgi seganud, et keegi ära ei tunneks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selliste probleemide all võib olla ka mingi diagnoosimata psüühikahäire. Ega psüühikahäire pole ainult depressioon, mida antidepressandid raviks, ja ka psühholoog ei jõuagi kohe jälile, eriti kui rääkijaks on see inimene ise, kes ei pruugi oma asju üldse nii probleemselt sõnastada, et psühholoog aru saaks, kui hull on suur pilt.

Kui inglise keelt loed, guugelda executive dysfuntion. See on täidesaatvate funktsioonide häiritus – inimene ei suuda asju planeerida, lõpule viia, ei suuda teha asju, mis hetkel ei huvita, “ülesande paralüüs” ehk ükskõik kui väga tahaks, ei suuda end viia selle asja ärategemiseni jne. Täidesaatvate funktsioonide häiritus käib kaasas näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, autismispektrihäirega, obsessiiv-kompulsiivse häirega jne. Ja tänapäeva psühhiaatrias leitakse aina enam, et sellised häired on ka inimestel, kellel need väljast ei paista, väljast paistab inimene tavaline (nt pole hüperaktiivne, silmaga nähtavalt autistlike joontega vm), aga sisemiselt on see põhjuseks, miks lihtsalt “müstiliselt” ei saa midagi tehtud, ei suuda suheldud, tööl käidud jne. Ka see, et ta ainult oma arvutimängust räägib, võib viidata neile häiretele (nii autismi kui ATH puhul on omane hüperfookus ühele tegevusele, millest inimene on nii kaastud, et ei suuda enam muuga tegeleda).

Minul ongi üks neist eespoolloetletud häiretest. Tegelikult isegi rohkem kui üks. Väga raske on olnud nende häiretega elada, aga kuna mul ei ole vanemaid ega mitte kedagi, kes mind ülal peaks, siis olen pidanud ellujäämise nimel ise pingutama. Ausalt, kui on vaja, surm on suu ees ja mitte keegi ei aita, siis on küll võimalik õppida ja töötada, hoolimata nendest häiretest.

Ma arvan, et kui näiteks sõda tuleks või looduskatastroof, siis kaoksid kõik need häired ära. Kui oma ellujäämise nimel on vaja võidelda või põgeneda, siis ei jää mitte ükski arvutisõltlane pommide ja kahuritule alla arvutimängu mängima, iga agorafoobik või autist suudab toast väljuda ja põgeneda ning ükski obsessiiv-kompulsiivne inimene ei jää asju värvi järgi ritta panema.

Tänapäeva elu on paraku nii mugav, et ühiskonnal on võimalik mitte midagi tegevaid inimesi üleval pidada. Sellepärast neid häireid ongi järjest rohkem.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kui näiteks sõda tuleks või looduskatastroof, siis kaoksid kõik need häired ära. Kui oma ellujäämise nimel on vaja võidelda või põgeneda, siis ei jää mitte ükski arvutisõltlane pommide ja kahuritule alla arvutimängu mängima, iga agorafoobik või autist suudab toast väljuda ja põgeneda ning ükski obsessiiv-kompulsiivne inimene ei jää asju värvi järgi ritta panema.

Tänapäeva elu on paraku nii mugav, et ühiskonnal on võimalik mitte midagi tegevaid inimesi üleval pidada. Sellepärast neid häireid ongi järjest rohkem.

Mina, ärevavõitu ja mitte kõige parema ajakasutuse ja tähelepanuga, olen alati kohusetundlikult õppinud ja peale hariduse omandmist pidanud oluliseks, et ma ise sissetulekut teenin. Ebaõiglane tunduks kedagi ülbelt koormata.

Aga mina olen mõelnud just vastupidi – kui juhtuks midagi eksteemset, oleks mina/ minutaolised tõenäoliselt nende hulgas, kes saaks hukka. Jah, püüaks muidugi, aga võibolla unustaks ähmiga midagi vajalikku ära, jääks millegagi liiga pikalt koperdma vms.- ja lähekski halvasti.

Nipsust häired ära küll ei kao. Neid häireid jääks võibolla vähemaks, aga seetõttu, et paljud nende häirete kandjad kui nõrgemad saaks hukka –  ja tugevamad jääks ellu.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Äkki on see sugulane ammu juba eksmati saanud, lihtsalt öelda ei julge? See “puhkan veel pool aastat, siis sügisel vaatame” seitsmenda aasta peale tundub mulle juba lihtsalt ajavõitmisena.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meie suguvõsas on ka üks selline “kutt”, aga ta ei käi ka ülikoolis. Veidi on mure, mis siis saab, kui tema ema enam ei ole, aga meie, kaugemad sugulased, täies elujõus rahaliselt meest toetama ei plaani hakata.

Kes siin rääkis psühholoogilistest probleemidest- eks need ka võimenduvad, kui inimesel pole tegevust, eesmärke ega suhtlust teiste inimestega. Aga nende asjadega tuleb tegeleda ja seda saab teha ainult inimene ise. Tööle saavad ka puudega inimesed, nii et vaevalt psühholoogilised probleemid seda nüpd nii pikalt ja tõsiselt takistavad. Pigem ikka õpitud abitus ja võimalus mitte tööl käia. Enamusel 40-aastastel sellist valikut ja vabadust ei ole, tuleb ikka oma raha ise teenida.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas te toetate teda kogu suguvõsaga, et selline perekondlik paanika käib ja lausa koosolekuid peetakse? Võtke toetus tagant ära, mismoodi ühe täiskasvanud terve mehe ülikooliõpingud teisse puutuvad?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ka ei saa aru, mida on suguvõsaga ohkida ja poputada laiskurit. 7a sai oma unistust püüda, nüüd kobigu maa peale tagasi ja tegelegu reaalse eluga ka vahelduseks. Kas inimesel on depressioon või muu jama või lihtsalt mandumine, eks see paistab ikka sugulastele välja ka- vähe pole neid, kes depressiooni haiguslehega lihtsalt pingest puhkavad ja akadeemilist võtavad. Teiste kulul elamine ja arvutimängude mängimine ei kõla psüühikahäire moodi üleüldiselt, mees on kroonilise töötu ja kohustustevaba inimese eluga ära harjunud.

Kõigepealt küsige ülikoolist, on ta üldse seal kirjas või juba aastate eest välja visatud! Kroon oleks muidugi, kui ta oleks veel võtnud õppelaene jms.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teiste kulul elamine ja arvutimängude mängimine ei kõla psüühikahäire moodi üleüldiselt, mees on kroonilise töötu ja kohustustevaba inimese eluga ära harjunud.

Jah, selline psüühikahäire, et 1700 eest oleks kohe nõus tööle minema (aga ei täpsustatud, kas see peaks olema netto või bruto).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisele oleks naist hoopis vaja, kohe ajaks jalad kõhu alt välja ja hakkaks viksiks ja viisakaks. Kaua võib üks 41-aastane emme supi peal elada.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ahjaa — ülikooli lõpetamise teemal veel seda, et ta on ise korduvalt ja korduvalt toonud välja, kuidas tudengi staatus garanteerib talle hüved (pensionistaaž jookseb, ravikindlustus on, ülikool maksab ka mingit raha, lisaks toetab ju riik). Antidepressantide tõttu on ka osaline töövõimetus määratud. Kuna ühtegi kulu pole, siis ongi ju väga mugav olukord. Kui tudengi staatust poleks, siis motiveeriks ehk ka see.

Kuidas on võimalik, et ülikool ka mingit raha maksab? Siin on küll väga selge vastuolu, sest sellise aja peale on ta kas tasulises õppes või eksmatrikuleeritud.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ahjaa — ülikooli lõpetamise teemal veel seda, et ta on ise korduvalt ja korduvalt toonud välja, kuidas tudengi staatus garanteerib talle hüved (pensionistaaž jookseb, ravikindlustus on, ülikool maksab ka mingit raha, lisaks toetab ju riik). Antidepressantide tõttu on ka osaline töövõimetus määratud. Kuna ühtegi kulu pole, siis ongi ju väga mugav olukord. Kui tudengi staatust poleks, siis motiveeriks ehk ka see.

Kuidas on võimalik, et ülikool ka mingit raha maksab? Siin on küll väga selge vastuolu, sest sellise aja peale on ta kas tasulises õppes või eksmatrikuleeritud.

Ravikindlustuse ja pensionistaaži tagab talle ka osaline töövõime.  Mida ei määrata antidepressantide tõttu, vaid ikka selle tõttu, mille vastu ta neid ravimeid võtab.

Tal on seda ülikooli nimekirjas olemist vaja hoopis sellepärast, et osalise töövõime puhul on tal vaja täita aktiivsusnõudeid. Muidu võetakse töövõimetoetus ära. Selleks, et saada osalise töövõime toetust, peab ta kas õppima, käima tööl, kasvatama alla 3-aastast last, olema kellegi hooldaja või firma juhatuse liige.

Mis raha see ülikool talle maksab ja millega riik toetab, jääb arusaamatuks.

Igal juhul, tundub, et tegemist on täiesti toimetuleva inimesega, kes on oma elu väga hästi ära korraldanud. Kõik abivõimalused on ta endale välja ajanud. Ta saab suurepäraselt hakkama ka ilma teie abita.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui tema ema maksab kinni tema arveid, siis omakorda peame meie ülejäänud aitama tema vanemaid.

Miks? Mingi imelik kommuunielu teil seal. Iga pere tegelegu ikka ise oma asjadega ja teised ärgu toppigu oma nina sinna vahele.

Arusaamatuks jääb ka, millega kõnealune inimene tegeles kuni 34. eluaastani. Kui ka istus kodus ja vahtis seina, siis ikkagi pole see mingite sugulaste asi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgajata olen. Kurdan natuke arenguid, mina ise vist löön nüüd käega, aga ehk on kellelegi abiks, kes ise samas olukorras.

Nagu viimati kirjutasin, sai kokku lepitud, et otsib kuu aega tööd. Iseseisvuspäeval tuli koju külla, juba siis tõusis meil suur peretüli tema käitumisest. Ka selleks nädalavahetuseks oli ta kodus külas ning eile oli meil naistepäeva puhul istumine tema vanemate majas, ka seal tõusis suur tüli.

Tuleb välja, et sellest teemast on olnud väga palju abi, sain siit ikka terve rodu küsimusi, mida välja paisata… Selles mõttes on abi olnud küll. Igal juhul paljud tõid välja seda, et seitsmes õppeaasta ei tohiks üldse olla võimalik.

Veebruari tüli jõudiski sinna, kus me palusime tal lihtsalt õppeinfosüsteemi sisse logida. Okei, ta on tudeng. Samas aga oli selgelt näha, kuidas ta on õppetöösse suhtunud, aineid tegemata jätnud jne. Selgus, et ta on pidanud tasuma õppevõlga varasemalt (kuna ei teinud oma ainepunkte täis), selle oli ema salaja ära maksnud, isegi tema isa ei teadnud sellest midagi. Kes ütles, et ainult üks lisa-aasta on? Temale on määratud nii lisa-aasta, kui ka selle pikendus (kusjuures paistab, et üks lisa-aasta on määratud talvel, kehtivusega järgmise õppeaasta kevadeni). Millest sellised erandid sõltuvad? Ühesõnaga emotsioonid olid kõigil väga laes, tema lõi läpaka kinni ja läks vihasena minema. Meie saime aga aru, et olukord pole üldse selline nagu ta on presenteerinud.

Kui me järgmine kord püüdsime rahulikumalt rääkida, siis samamoodi tekkis tüli, ja tema jutt oli ikka täitsa üle võlli. Näiteks et tegelikult ta on seal alal juba tunnustatud ja kõik tahaksid teda tegelikult tööle võtta, ja ta käib ka õppejõude nõustamas, et mida paremaks teha selles valdkonnas…. No nagu öeldud, siis see pole just selline valdkond, kust võiks oodata mingit suurt ja edukat karjääri, kui pole just maailmatipp, ja tööd on ka raske leida. Ta oli aga väga veendunud et kõik teda tohutult “usaldavad”. Ma ei taha valdkonda välja öelda, sest muidu oleks ta võibolla ära tuntav. Aga seal on veel vanu tudengeid, ka temast palju vanemaid, lihtsalt nemad päriselt õpivad, sest on valdkonna vastu kirg noh ja loomulikult ei ela teiste kulul, niiet asi ei saa kindlasti olla valdkonnas või ülikoolis.

Ühesõnaga lugu lõppes nii, et tema emale sai vist ka lõpuks selgeks, et olukord nii jätkuda ei saa, et ta tegelikult õppimisega ei tegele ning lihtsalt elab oma mugavat elu. Mingit tööotsimist ka loomulikult ei toimu ega pole toimunud. Panid igal juhul tolle korteri üürikuulutuse lehte ja teatasid mu onupojale eilsel istumisel, et ta peab sealt nüüd välja kolima (sellest eilne tüli tekkiski suuremalt jaolt). Ta üritas veel minult tuge leida, et mis nüüd ikka saab ja miks temaga nii halvasti käitutakse ja sada häda.

Väga nõme oli teada saada, et jah tõesti ta on mitu aastat kõikidele valetanud ja sisuliselt lihtsalt olukorda ära kasutanud, kaasa arvatud mind ennast.  Nooremana ta polnud selline, ega ma ei teagi, mis on vahepeal juhtunud.

Igal juhul kes on samas olukorras – olge resoluutsed, ärge laske ennast ära kasutada, kontrollige faktid üle. Jah, pere ja õppimist peab toetama, aga kui ikka midagi välja ei tule, siis pole mõtet lasta niisama lohiseda asjal.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga tore kuulda. Tegemist on võimeka ja enda eest suurepäraselt hoolitseva inimesega. Kui te nüüd mitte mingil juhul järele ei anna, siis saate veel näha ja imestada, kui hästi ta ilma teieta hakkama saab.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haiguse tõttu, näiteks depressiooni tõttu saab akadeemilist juurde võtta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ma olen ainus, kes aru ei saa, miks terve suguvõsa mingi keskealise onupojaga jahub või kuidas see üldse teistesse puutub? Mul oleks küll täiesti suva, kaua mu onupoeg seanahka veab või kes tal selle kinni maksab. Elage oma elu.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuna kui nemad maksavad õppemaksu, saaksid kursusejuhendajalt järgi uurida milline on tegelik olukord õpingutega.

Vahet ei ole, kes õppemaksu maksab, ülikool ei tohi anda infot täiskasvanud inimese hinnete, punktide seisu või isegi mitte selle kohta, kas inimene üldse seal õpib.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ma olen ainus, kes aru ei saa, miks terve suguvõsa mingi keskealise onupojaga jahub või kuidas see üldse teistesse puutub? Mul oleks küll täiesti suva, kaua mu onupoeg seanahka veab või kes tal selle kinni maksab. Elage oma elu.

Ma mõtlen täpselt sama. Vabandan juba ette, aga TA tundub olevat selline tädi, kes liiga palju oma nina teiste eludesse topib. Siia loopinud terve rea detaile, pikad tekstid ja maru palju paistab talle korda minevat ja huvitavat, kuidas see onupoeg ikka elab ja mida teeb. Mind tõesti ei huvitaks. On endal ka selline loodrist teisi ära kasutav sugulane. Minu ainus huvi on ta endast ja oma rahakotist võimalikult kaugele hoida.

Järelikult siis endal seda elu väga pole, et teisele inimesel nii palju tähelepanu pühendatakse ja terved romaanid temast siia kirjutatakse. Tegelikult on see ju nõme käitumine ka. Olgu kuitahes luuser ja nõme tegelane, aga veelgi nõmedam on sedasi teisest inimesest nii avalikus kohas sedasi detailselt rääkida. Pmst sama, kui kirjutaks lehte artikli. Perekool on väga loetud koht. Jõuab ringiga temani tagasi see TA jutt siin.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga nõme oli teada saada, et jah tõesti ta on mitu aastat kõikidele valetanud

Mis see üldse teie asi on? See ei puutu mitte kuidagi sinusse, kui ta ka terve elu ülikoolis vegeteeriks või oma vanemate kaela peal elaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas ma olen ainus, kes aru ei saa, miks terve suguvõsa mingi keskealise onupojaga jahub või kuidas see üldse teistesse puutub? Mul oleks küll täiesti suva, kaua mu onupoeg seanahka veab või kes tal selle kinni maksab. Elage oma elu.

Mõtle nüüd veidi laiemas plaanis ning saad võib-olla aru. Kui on tegu väikse suguvõsa ning tavaliste keskmisel järjel inimestega, mitte rikkuritega, siis hakkabki selle onupoja lapsepõlve pikendamine ning töötuna elamine kõiki mõjutama. Mina kujutan seda nii ette, et onu ja tema naine, tõenäoliselt siis pensionil inimesed, annavad arvestatava osa oma sissetulekutest sellele laiskurile. Samas nende enda vajadused ei ole ju vähenenud, oletame, et nad elavad maamajas, mis vajab pidevat tööd ja kõpitsemist, auto ütleb otsad, tuleb terviseprobleem. Kes neid vajadusel toetab? Toetavadki teemaalgataja vanemad ning sealtkaudu jõuab see kõik ka teemaalgatajani.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui on tegu väikse suguvõsa ning tavaliste keskmisel järjel inimestega, mitte rikkuritega, siis hakkabki selle onupoja lapsepõlve pikendamine ning töötuna elamine kõiki mõjutama.

Suguvõsa suurus ei mängi mingit rolli. Igaüks elagu oma elu. Mul on ainult paar tädipoega ja mul pole küll udust aimugi, kas nad elatavad end ise või teevad seda nende vanemad. Ma ei leia, et see kuidagi minu asi oleks.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Toetavadki teemaalgataja vanemad

Või siis ei toeta, vaid kehitavad õlgu, et pole nende asi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Või siis ei toeta, vaid kehitavad õlgu, et pole nende asi.

Nii olekski normaalne. Ma olen ka keskealine ja õpin ülikoolis. Ma ei kujuta ette, et mingi täditütar roniks mulle koju uurima, miks ma seda teen.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtle nüüd veidi laiemas plaanis ning saad võib-olla aru. Kui on tegu väikse suguvõsa ning tavaliste keskmisel järjel inimestega, mitte rikkuritega, siis hakkabki selle onupoja lapsepõlve pikendamine ning töötuna elamine kõiki mõjutama. Mina kujutan seda nii ette, et onu ja tema naine, tõenäoliselt siis pensionil inimesed, annavad arvestatava osa oma sissetulekutest sellele laiskurile. Samas nende enda vajadused ei ole ju vähenenud, oletame, et nad elavad maamajas, mis vajab pidevat tööd ja kõpitsemist, auto ütleb otsad, tuleb terviseprobleem. Kes neid vajadusel toetab? Toetavadki teemaalgataja vanemad ning sealtkaudu jõuab see kõik ka teemaalgatajani.

Täiskasvanud teovõimelisel inimesel on õigus oma rahaga teha, mida tahab – koguda sukasäärde, minna ümbermaailmareisile, toetada loomade varjupaiku, pagulasi või laisku lapsi. Teemaalgataja vanematel pole mingit kohustust oma venda toetada, aga nad võivad seda teha, kui soovivad. Nii et kui teemaalgataja kardab seda, et tema vanemate raha  igavesele üliõpilasele voolama hakkab ja siis tema omakorda kunagi oma abivajavaid vanemaid toetama peab hakkama, võiks ta sellest hoopis vanematega rääkida.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja vanematel pole mingit kohustust oma venda toetada, aga nad võivad seda teha, kui soovivad.

Kõnealune üliõpilane on teemaalgataja onupoeg, järelikult tema vanematest üks on teemaalgataja vend. Miks teemaalgataja vanemad oma raha mingi keskealise vennapoja peale kulutavad ja miks teemaalgataja selle keskealise onupojaga jahumas käib – jääb sügavalt arusaamatuks. Inimesed lihtsalt elavad ise oma elu keeruliseks.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 105 )


Esileht Pereelu ja suhted kui lähedane ei lõpeta ülikooli