Esileht Koolilaps Kui laps ei taha koolis käia (9 aastane)

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kui laps ei taha koolis käia (9 aastane)

Postitas:
Kägu

Ma tahaks kuidagi oma last toetada, aga mõtted on otsas. Igal hommikul läheb kooli väga väga kurvalt ja nutuselt. Ainus asi, kui küsida, et milles asi, vastab, et koolis on nii igav. Ta ei suuda istuda seal ja neid igavaid asju teha. Keskendumisega muidu probleeme ei ole, tundi ei sega. Aga tundub, et tema jaoks on see suur pingutus.

9 aastane, 3. klass. Hinded kõik A’d. Võtab vastutuse, õpib ise, sundima eriti ei pea, kohusetunne on paigas, pakib asjad, teeb suuremad projekti varakult ära. Aga seal pole ka materjali enamaks, et suunaks olümpiaadidele vms. Ise keeldub ka tegemast kõike, mis pole kohustuslik. Kui jutuke peab olema 5 lauset, siis on see täpselt 5 lauset.

Sõbrad on olemas, suhtleb nendega ka väljaspool kooli. Käib trennis, 2 korda nädalas, aga mingeid suuri hobisid ei ole.

Nutiaega on 1 h päevas ja saab seda juurde 1h kui loeb raamatut 20 lk.  Nädalavahetusel nutiseadmed ei ole lubatud.  Telekast multikaid natuke ikka vaatame.  

Kellel suuremad lapsed, kas on sarnast kogemust. Ma nüüd 3 aastat kuulan seda, kuidas talle koolis ei meeldi. Ja mida aeg edasi, seda intensiivsemaks see läheb. On ühe korra ka jätnud hommikul kooli minemata. Autoga viisin ja jalutas 3 km üksi koju tagasi, sest ta „ei suutnud ja ei tahtnud minna”. Mis siit edasi tuleb?

Oleme rääkinud ja istunud pikalt ja arutanud, et milles asi. Me ei ole riielnud, ei ole öelnud, et peab käima ja mind ei huvita, mida sa tunned.  Tahan aru saada. Vahepeal on tunne nagu depressioon oleks, et midagi ei paku huvi ega tekita rõõmu. Samas räägib mulle avatult oma mõtetest, kes tüdrukutest meeldis vms teemasid. Et ma ei tunne ka seda, et ta minu eest varjaks midagi. Aga peale ära kuulamise ei oska ma midagi teha.

Õpetaja on väga toetav ja tore, oleme rääkinud.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun pöördu Rajaleidjasse ja võimalik, et sealt edasi suunatakse ka perearsti kaudu uuringutele. Kui algklassides on juba nii raske ja motivatsioon 0, siis tuleks ikka kiiremas korras tegeleda, et asi veel hullemaks ei läheks. Sellessuhtes tubli, et abi otsid 🙂 Mida varem sa saad teada, kas tegemist on õpiraskuse, meeleoluhäirega vms, seda kiiremini saab koolist tuge pakkuda ja avaneb võimalus saada erinevaid teenuseid.

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle kõlab see natuke seda moodi, et ongi igav, st et koolis on liiga lihtne ja vaja oleks suuremat pingutust. Minu laps ka kurdab igavust ja vahepeal väidab, et kool on välja mõeldud üldse lihtsalt laste aja raiskamiseks, hinded on tal kõik viied ja kodus praktiliselt õppima ei pea (5. klass). Samal ajal on tal täpselt samamoodi – kui on öeldud, et kirjuta 5 lauset, siis kuuendat ta pole nõus enam tegema. Siin on võti ikkagi õpetajate käes, et kas nad oskavad andekamatele lastele anda lisatööd selliselt, et see ei mõjuks karistusena, vaid oleks motiveeriv. Meie koolis on see osaliselt neil ka õnnestunud ja mõnes aines on tasemerühmad.

Aga ma ei välistaks ka depressiooni, mis võib olla vägagi hiiliva kuluga. Võib-olla tõesti Rajaleidja võiks olla see koht, kust pihta hakata ja nad oskavad edasi suunata. Või pöörduda vaimse tervise õe poole, kes hindab ja otsustab, millise spetsialisti juurde oleks vaja last saata. Tegeleda selle probleemiga kindlasti tuleb, sest kui ootama jääda, et probleem ise ära kaob, võib asi aina hullemaks minna.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tead, võta ühendust kooli tugispetsialistidega. ehk  avab end seal rohkem. mõni laps ei taha kooli minna, kuna tal ei  ole koolis sõpru.

Aga sõprade puudumise põhjuseid on väga palju. Alustades lapse enda suhtlus stiilist jalõpetades elementaarse hügieeniga.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii armsad ja toetavad vastused. Aitäh!

Laps on käinud ka kooli psühholoogi juures. Ja sealt mingit suurt muret ei paistnud spetsialist märkavat. Kusjuures ta ise läks psühholoogi ukse taha ja pani endale aja. Ta küll täpselt ei teadnud sel hetkel, et mida see psühholoog teeb. Koolis öeldi, et kui on mure, siis võib minna sinna. Ja temal oli, ta kurtis, et mida teha, et enam koolis ei peaks käima. Paar korda käis ja isegi läks paremaks mulle tundus. Peaks tõesti uuesti ta sinna suunama, tundus et klappis neil. Järjekorrad pikad muidugi.

Kusjuures, täpselt sama jutt nagu ühel vastajal, et tema arvates on kool välja mõeldud rumalate inimeste poolt laste piinamiseks vms. Ja see on täiesti kasutut koht. Tal pole vaja seda teada, mis seal õpetatakse. Ja teatas uhkelt, et isegi kui ta laulu on pähe õppinud, siis pärast vastamist ta unustab selle ära kohe. Meelega. Proovis mulle tõestada, et näed ma ei mäleta ühtegi sõna ????

Ma ise olen lootnud, et see läheb mööda, et tekib huvi ja kui on pärast kooli sõbra juurde minek vms toredat, siis läheb hommikul ka rõõmsalt. Aga kuna kooli formaat ikkagi sama ja varsti läheb raskemaks ka koolis, siis äkki liigub asi just vastupidises suunas. Alates 5. klassist mingit käe hoidmist vist pole.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis kell laps magama läheb ja reaalselt uinub? Millised on hommikud? Äkki teeb kooliminemise vastumeelseks hommikune unisus, tahtmatus mõnusast soojast kodust välja külma maailma astuda?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks piirata sellise lapse nutiaega? Internet ei ole ainult saatanast, seal on tuhandeid väga huvitavaid ja arendavaid asju. Koolitöö on tehtud, internetti ei saa, telekat vaadata ei tohi (9 aastane vaatab natuke multikaid??) Nutikas laps surebki igvusse.

+13
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selliste laste jaoks ongi mõeldud need paljukirutud süvaõppekoolid. Kui elate Tallinnas või Tartus, siis võid täitsa võtta telefoni ja uurida, kas mõnes katsetega kooli vaheklassi äkki vaba kohta leidub. Enda laps käib samuti süvaõppekoolis ja neilt ikka aeg-ajalt õpilasi lahkub, nii et klassis on tihti vabu kohti.

Sealne õppetempo on kiirem, materjali rohkem, ka aineid kohati rohkem, nii et peaks igavlevale lapsele pinget pakkuma küll.

Siin viimase käo soovitatud ekraaniaja suurendamist väga ei julgeks soovitada. Nutindus muudab ka nutika lapse tihti laisaks, tekitab sõltuvuse ja tunde, et lõbu on vaid ühe pöidlaliigutuse kaugusel. See, et veebis liigub tuhandeid põnevaid ja harivaid asju, ei tähenda, et laps neid ka kasutama  hakkaks. Suurem osa nutisõltlasi lihtsalt libistab tundide kaupa silme eest mööda TikToki videoid või taob Minecrafti.

Samas loomulikult ei tähenda nutiaja piiramine seda, et laps lihtsalt tiksub tundide viisi, enda ette vaadates, üldse ilma mingi tegevuseta. Mõni trenn või hobi kuluks ära.

Ja kindlasti tegeleks ka teiste võimalike põhjuste väljaselgitamisega, miks puudub lapsel koolirõõm. Tihti on põhjuseks kiusamine, või ei leia klassikaaslastega ühist keelt vms.

Mis puutub Rajaleidja jt spetsialistidesse, siis siin kehtib reegel, et kõik sõltub spetsialisti isiksusest, kas satute õige inimese otsa – või siis mitte. Ei ole kaugeltki automaatselt nii, et pöördud aga kuhugi ja saadki vägevat abi! Ei ole, kahjuks. Vilets spetsialist või ametnik suudab lapse olukorra muuta mitu korda hullemaks kui see enne niigi oli, seega hoia tajud teravad ja kui tundub, et spetsialist või ametnik ei ole pädev, eemaldu temast kiiresti. Ning vastupidi – tundes, et kellegagi tekib sul või  su lapsel klapp ja pärast temaga kohtumist ei ole halba sisetunnet, hoia temast kümne küünega kinni!

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Äkki kiusatakse ja ta ei oska või julge kellelegi rääkida?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis last tegelikult huvitab ? Millest ta unistab? Kes ta iidolid ja eeskujud on ? Aita lapsel leida huviala, mis teda tegelikult ka paelub. Mida ta ei tee kohusetundest, vaid sellepärast, et see tegelikult ka talle meeldib. Jah, see võib sinult nõuda pingutust ja pühendamist ja ka raha ja ajakulu, aga see tasub ära. Proovige koos midagi põnevat, minge kusagile kursustele. Näiteks mina viisin oma tujutu lapse ratsutamistrenni.  See muutis meie mõlema elu kapitaalselt.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kui lapsel on koolis sõbrad, kellega vahetunnis nalja teha, või pinginaaber, kellega sosistada/kirjutada, siis ei pane nii kriitiliselt tähele, et tundides on igav. Kõikidel on koolis kas igav või raske, aga selle halvema poole kaaluvad üles head küljed ehk sõbrad ja sotsiaalne elu seal ümber. Ise mäletan küll, et põhjus, miks hommikul kooli minna, olid ikka need laste omavahelised teemad ja sellel hetkel maailma kõige tähtsamad jutud. Keegi ei lähe rõõmuga kooli, et oh jess, täna näeb jälle õpetajat ja mis ta küll täna ülesandeks annab. See ei ole lapse jaoks veel arusaadavalt muljetavaldav. Kui sõpru ja eakaaslastega suhtlust pole, siis on loogiline, et kool ongi täielik piin.

Mõnikord juhtub nii, et ühe lapsega küll suheldakse sõbralikult väljaspool kooli, aga koolimajas temast välja ei tehta. Lapsevanem näeb, et sõbrad on, aga ei näe, kuidas see dünaamika teises keskkonnas toimib. Näiteks kui mingile liidrile ta ei meeldi, siis teised ka ei suhtle liidri nähes, aga selja taga, väljaspool kooli küll. Või siis on keegi ülipopulaarne, kelle järgi andunult joostakse, ja tagasihoidlikumatest sõpradest ei tehta välja, kui see popp poiss silmapiiril on.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Millest vastajatel arvamus, et sellele lapsele süvaõppekool sobiks? See “igavus” ei tähenda minu meelest seda, et ta kõike õpitavat juba oskaks vaid seda, et tal on raske sundida end tegema asju, mis ei ole lõbusad vaid kohustuslikud  ning igavad. Mida raskemaks koolis ülesanded lähevad, seda suuremaks läheb ka vastumeelsus.

Minu tütre klassis (5.klass) on õpilane, kes teist aastat maadleb kooliskäimisega. Lihtsalt ei lähe hommikul ja kõik. Ometi on tal koolis sõbrad ning kui kooli jõuab, saab hakkama. Aga asjad kuhjuvad ning stress järjest suureneb.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kool ongi tihtipeale negatiivse õhkkonnaga ja masendav. Ma vaatan oma lapse pealt, kogu aeg ainult mingi õiendamine, märkused iga väikse asja pärast, laste maha tegemine. Õpetajad on närvilised ja väsinud. Näiteks võin tuua, et laps hilines, sest bussi ei tulnud, täna oli palju lund maas, äkki sellepärast. Kohe oli pandud põhjuseta puudumine, kuigi ta hilines, sest oli põhjus. Ükspäev sai tindipliiats tühjaks, kohe märkus, puudub kirjutusvahend, teine õpetaja pani uue märkuse, kirjutab vale vahendiga. Jne, jne. See ei tekita motivatsiooni, sest püüa, kuidas tahad, alati oled milleski süüdi või midagi valesti teinud. Täna tehti kontrolltöö, ühel lapsel oli 5, teisel 4, siis pool klassi kolmed ja pool klassi kahed. Hindeid pannakse nii, et on neli viit, üks neli, kokku saab nelja, sest viimases tunnis lobises. Mis motivatsiooni see tekitab lastes? On väga toredaid õpetajaid, aga palju ka vanakooli õpejajaid, kelle arust peabki kool üks piinapink olema, sest nii on alati olnud. Käitutakse ebaõiglaselt, pidev õiendamine ja tänitamine käib, iga asja eest märkus, märkus, märkus. Ma ise ka ei tahaks sellisesse kohta igal hommikul minna.

+15
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Millest vastajatel arvamus, et sellele lapsele süvaõppekool sobiks? See “igavus” ei tähenda minu meelest seda, et ta kõike õpitavat juba oskaks vaid seda, et tal on raske sundida end tegema asju, mis ei ole lõbusad vaid kohustuslikud  ning igavad. Mida raskemaks koolis ülesanded lähevad, seda suuremaks läheb ka vastumeelsus.

Vaata, seegi on üks andeka lapsega seonduvatest probleemidest. Kuna ta on harjunud tänu lahtisele peale kõike kergelt kätte saama, siis ei kujune tal välja tööharjumust. Ta teeb ülesanded ära ja siis igavleb sellal kui teised hoolega pusivad. Pikapeale võib ta hakata tegelema tunnis kõrvaliste asjadega, halvemal juhul hakkab teisi segama, teeb lollusi. Ei oska tunda rõõmu pingutusest ja püüdmisest, tekib käegalöömise tunne.

Teised lapsed samal ajal pingutavad, omandavad tööharjumuse, rõõmustavad vaevaga väljateenitud viie üle ja on lõpuks ikkagi targemad kui see, kel looduse poolt antud lahtisem pea. Neid pätiteele läinud andekaid lapsi leidub küll ja veel.

Samas ega me siin Perekoolis TA põgusa kirjelduse põhjal ei oska arvata, kas igavlemise põhjuseks on nimelt andekus või hoopis miski muu või mitu asja korraga. Lihtsalt talupojamõistus ütleb, et kui lapsel on igav, siis võib proovida talle rakendust juurde anda.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kusjuures, täpselt sama jutt nagu ühel vastajal, et tema arvates on kool välja mõeldud rumalate inimeste poolt laste piinamiseks vms. Ja see on täiesti kasutut koht. Tal pole vaja seda teada, mis seal õpetatakse. Ja teatas uhkelt, et isegi kui ta laulu on pähe õppinud, siis pärast vastamist ta unustab selle ära kohe. Meelega. Proovis mulle tõestada, et näed ma ei mäleta ühtegi sõna ????

Ega see, teemaalgataja, sind vist eriti ei lohuta – aga “minu ajal” vist meie põhikooli klassi kõik poisid ja pooled tüdrukud takkapihta olid kooliskäimise suhtes tõrksad ja mõtlesid just täpselt samamoodi – milleks, mul ei lähe seda vaja. Kooliskäimist leevendas nende jaoks ainult seltskondlik pool (sõbrad, sõbrannad), õpitava sisu vastu oli huvi üsna null. Õppisid, sest muidu vanemad/õpetajad hakkavad õiendama. Või osa ei õppinudki. Ja siis u. pooled tüdrukud olid need vähem tõrksad, kes mõtlesid, et mine tea – äkki võib koolis õpitut kuidagi vaja ka minna? Ja teised siis kehitasid õlgu, et natuke imelikud, siiralt õpivad.

Gümnaasiumis oli nii, et osa oli valinud kallaku järgi ehk siis ära tundnud, et teda vähemalt see aine, kuhu pool kool kaldub, ikkagi huvitab (need olid siis huvilised) ja osa ei tundnud õpitava sisu vastu huvi, kuid ütlesid, et neid huvitab lõpudiplom, kuna see võimaldab edasiõppimist.

Mida teha? Ma ei tea. Põhikool ikkagi on paljuski ka laste “ärahoidmisasutus” (et nad oleksid kuskil ja ei teeks lollusi). Kahjuks kõik ei olegi väga huvilised seal.

Tänapäeval on ka alternatiive – näiteks koduõpe. Kui laps on kooliskäimise vastu tõrges, aga samas nõus kõik kohustuslikud asjad kodus ära tegama, kuna nii saab kohustused kiiremini kaelast ära kui kestaks koolipäev – siis võib ju koduõpet kaaluda. Ülejääva aja võib kodus endale huvitavate asjadega tegeleda ja trennides-huviringides (et oleks mingi kokkupuude ka teiste lastega) võib kooli juures edasi käia.

Mul ühel tuttaval perekonnal oli kaks (üks lõpetas ja läks edasi õppima) ja nüüd on noorem laps koduõppel juba pikki aastaid. Põhjuseks on see, et vanemad ei suhtu koolisüsteemi eriti hästi ja leiavad, et  lastel on kodus õppida parem. Ise väga kiidavad, et eksamil oldavat laste edasiarenguga alati rahul.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaata, seegi on üks andeka lapsega seonduvatest probleemidest.

See on pigem üks levinud müüte… Andekad kipuvad siiski millestki huvituma, isegi kui see pole koolitöö.

Kas tal ei või olla mingi kombinatsioon sellistest asjadest:

– madalam enesehinnang, tahtmatus silma torgata, enesekriitilisus, väiksem enesekindlus klassikaaslastega suhtlemisel, kuulumatus (päriselt või ta enda peas)

– natuke “liiga otsene” vaade koolile – nad ju õpivad seal lugemise-kirjutamise-arvutamise-jms taustal palju muud. 3. klassi materjal on väga paljudele lastele lihtne, aga kui mõelda, et samal ajal me õpime üksteist kuulama, koostööd tegema, üksteist tundma, alustatut lõpule viima, eesmärke täitma jne jne, siis tundub see kõik ehk mõttekam.

– liiga tükeldatud päevakava (see vajadus on individuaalne – ja just “tükeldatud”, mitte “täis”), nii et ei jõua mõtlemagi hakata, mis tegelikult meeldiks ja silma särama paneks. Mõnikord kui kõik “on igav”, siis pole piisavalt pikalt järjest igavletud.

– ei näe piisavalt sobivat “mudelkäitumist”, mis ei tähenda, et teised pereliikmed tegusad pole, lihtsalt tihti meie elud mööduvad kuskil mujal.

 

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kirjelduse järgi tundub küll nagu depressioon oleks. Kuidas tal B12 vitamiini näit on? Mul endal täiskasvanuna oli sarnane enesetunne. Perearst tegi vereanalüüsi, B12 näit oli nii madal, et perearst arvas, et olen vegan. Kuid ma söön liha, lisaks maksa, kala, eriti maitseb toores veisehakkliha. Nüüd võtagi pidevalt B12 vitamiini lisaks, sest mingil põhjusel ma ei saa toidust piisavalt B12 vitamiini kätte. Samuti peaks vaatama millised on rauavarud ja D vitamiin. Konsulteeri perearstiga.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Rääkida õpetajaga – kas talle tundub, et laps vajaks keerulisemaid ülesandeid. Kirjutad, et laps ei taha rohkem teha kui kohustuslik. Siin on ka natuke iva – paljud õpetajad jätkuvalt arvavad, et helgetele peadele tuleb anda lisaülesandeid, et nad ei igavleks. tegelikult ei tule anda lisaülesandeid, vaid keerulisemaid ülesandeid. Kui tegemist on juba 3. klassiga, peaks ju õpetajale olema selge, kes vajavad veidi rohkem väljakutset ja lasta tal õpikus tagantpoolt midagi teha.

Koolis peaks ju olema ka mingi sotsiaalpedagoog või psühholoog vmt, eripedagoog – kes oskab hinnata, kas laps tuleks äkki viia üle järgmisesse klassi?

Mingites e-koolides ja asjades pidi raha eest saama ka klassi hinnete võrdlust (ilma nimedeta, muidugi) – vb tasub korraks sisse vaadata, kas kõik on A-dele õppijad, et äkki ongi materjal väga kerge ja õpetaja liigub aeglaselt edasi.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kusjuures, täpselt sama jutt nagu ühel vastajal, et tema arvates on kool välja mõeldud rumalate inimeste poolt laste piinamiseks vms. Ja see on täiesti kasutut koht. Tal pole vaja seda teada, mis seal õpetatakse. Ja teatas uhkelt, et isegi kui ta laulu on pähe õppinud, siis pärast vastamist ta unustab selle ära kohe. Meelega. Proovis mulle tõestada, et näed ma ei mäleta ühtegi sõna ????

Ta on sul väike rebel. Pubekaeas hakkab sul veel temaga nalja saama.

Olin ise natuke sarnane, näiteks täiesti veendunud, et olen erand – elukogemus on asi, mis mul on sünniga kaasas. Ehk siis põhjendamatult kõrge enesehinnang, sest mina teadsin paremini, mida vaja ja kõik õpetajad on lollid. Pubekaeas muidugi muutusid ka omad vanemad täielikeks tainapeadeks minu silmis.
Muutis vaatenurka see, kui hoopis kõrvaline inimene, vanema õe mitte väga lähedane sõbranna küsis, et kelleks saada tahan. Loomulikult tundus see nii idiootne küsimus, sest minu arvates pidi universum mulle niikuinii kõik ette kandma tulevikus. Vastasin midagi umbes, et saan kõik, mida tahan, kui ainult piisavalt vanaks saan. Kuigi tema oli ka alles laps, eelviimases klassis vist, siis ta ütles seepeale, et surnuaiad on täis inimesi, kes kõik arvasid, et nemad teavad kõike teistest kõige paremini, nad ei pea õppima, teistega arvestama ja maailm on neile võlgu. Ja nende haudu ei hoolda keegi.
Kloppis mu ajud natuke rohkem paika ja hakkasin järjest rohkem aru andma, et päris kõige targem ma nüüd ka pole. Aitas ka emaga see jutuajamine, kui ema ütles, et kuni põhikooli lõpuni sa pead koolis käima. Ise valid, kas ammutad sealt miskit või tukud niisama. Edasi võid vabalt minna Selverisse kärusid lükkama, sest keskhariduseta sa kuskile ei pääse ja maailm on täis enda meelest geniaalseid kirjanikke, heliloojaid (tänapäeval ma lisaksin lapsele siia ka juutuubereid ja tiktokkareid), keda ei tea peale kahe naabrimuti mitte keegi. Vihastasin, aga paari päevaga tõusis osa mõistust pepust pähe ja osa ülikõrgest enesehinnangust tuli veidi normaalsemale tasemele. Hiljem olen ema selle vestluse eest korduvalt tänanud.
Aitas. Muidugi oli koolis asju, millest ei saa senini aru, miks mul seda peaks vaja minema, aga nende kool, nende reeglid.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ärgu siis mingu, istub kodus, kui igav hakkab, küll siis kooli läheb

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ise keeldub ka tegemast kõike, mis pole kohustuslik. Kui jutuke peab olema 5 lauset, siis on see täpselt 5 lauset.

Lapsena teeksin samamoodi. Kustkohast peab 9-aastane teadma, et kui kirjas on vähemalt viis lauset, kas siis, kui kirjutab nelikümmend üheksa lauset, on seda liiga palju. Tekib veel mingi teema, õpetaja hakkab tüütama, soovimatu tähelepanu, äkki veel keegi naerab, äkki loetakse veel ette, äkki eeldatakse ka edaspidi, et kirjutab rohkem. Jama, ühesõnaga. Turvalisem ja vähem jama on kirjutadagi 5 korralikku lauset. Tahab õpetaja kaheksa, öelgu kaheksa, teeme kaheksa. Keskmised koju tulevad ja ei maksa äratada liiga palju tähelepanu. Kas just nende sõnadega, aga 9-aastane on täiesti võimeline nii aru saama, et ei maksa silma paista, see toob ainult kohustusi ja jama.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Koolilaps Kui laps ei taha koolis käia (9 aastane)